Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

krooni OÜ AMkasuks.

tasaarvestatud; 3) leppetrahvi nõue summas 37 764,70 krooni; kuna eelnevalt on kinnistu endine omanik OÜ A 17.04.2003.a teostanud kostja võlgnevuse tõttu tasaarvestuse tagatisraha arvelt ja selle jäägi on arvelt on 01.08.2005.a. omakorda teostanud tasaarvestus XXX hoone endine haldaja AS I, siis käesolevaks hetkeks ei ole hageja valduses tagatisraha, mille arvelt lepingu p 10.2 märgitud tasaarvestus teostada. Samas on hageja seisukohal, et märgitud asjaolu ei saa olla takistuseks lepingu p 10.2 eesmärgi realiseerumiseks, milleks on hageja õigus saada leppetrahvina summa, mis on võrdne kostja poolt tasutava kahe kuu üüriga juhul kui leping lõpetatakse kostja poolse lepingurikkumise tõttu. Kostja on nimetatud nõudele vastu vaielnud üksnes põhjendusega, et hageja poolt esitatud leppetrahvi nõue ei ole kooskõlas rendilepingu punktiga 10.2, sellise nõude esitamiseks hagejal õigus puudub. Muid vastuväiteid ega põhjendusi kostja esitanud ei ole. Kokku on hageja nõue kostja vastu 163 817,13 krooni, millele lisanduvad ka viivised määraga 0,1% päevas tasumata iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse summas 116 709,60 krooni tasumiseni (so. 116,70 krooni päevas alates hagi esitamisest).

kasutamiseks) olid täidetud. Muid eeldusi üürileandja pandiõigus ei nõua. Eelduseks ei ole üürileandja valdus ja nõude olemasolu. Väite asjade üürnikule mittekulumise kohta esitas kostja alles hiljem. Pandiesemeks olevad asjad on alles ja need tagastatakse kostjale, kui ta täidab oma kohustused hageja ees. Kui hageja otsustab pandiesemed maha müüa, tagastab ta kostjale nõude rahuldamisest järelejäänud summa. Kostja poolne kahju käsitlus on ebaõige, kahju ei ole kostjal tekkinud. Omanikuna oli hagejal õigus lukud vahetada. Hoopis kostja rikkus hageja poolt talle esitatud keeldu ja murdis õigusvastaselt ruumidesse, mille kasutamise õigust tal ei olnud, sisse. 28.09.2005 esitas hageja kostjale äriruumi üürilepingu ülesütlemisavalduse ja ruumide vabastamise taotluse alates 04.10.2005. AS-le FE ja LOÜ-le maksu põhjustas kostja enda tegu. Hageja teatas kostjale, et 28.10.2005 tema töötaja ei ole Tallinnas, mistõttu sel päeval kostja kohtutäituri poolt arestitud vara ära viia ei saa ja ta võib teha seda esmaspäeval 31.10.2005. Sellele vaatamata sisenes kostja omavoliliselt ruumidesse, kuigi tal puudus selleks tungiv vajadus. §101 lg 3 alusel puudub kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Sama sätte alusel puudub kostjal õigus nõuda klientide teavitamisest tekkinud kulutuste ja töötajatele tööseisuaku ajal makstud töötasu ja saamata jäänud tulu hüvitamist. Puudub hageja süü ja kahju hüvitamise alus. Hageja taotleb vastuhagi rahuldamata jätmist. Kohtuistungil jäi hageja ülalmärgitud seisukohtade juurde. Kohtukuluna taotleb hageja välja mõista riigilõivu 10 120 krooni ja õigusabi eest 44 250 krooni. Kostja vastuväited ning vastuhagi nõuded ja põhjendused

üürilepingu ülesütlemine ikkagi vastuolus rendilepingu punktiga 9.1, mille kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisel järgida ühekuulist etteteatamise tähtaega. Seda üürileandja antud juhul teinud ei ole, mistõttu üürilepingu ülesütlemine on tühine. Samuti on hageja käitumine vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega VÕS § 6 ja 7 tähenduses, sest hageja pole isegi vaevunud vastama kostja ettepanekule kohtuvälise lahenduse leidmiseks ja tasaarvestuse avaldusele. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulud vastavalt kohtukulude nimekirjale.

Nõude aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,6 ja § 1049. Kokku on kostja vastuhagiavalduses esitatud nõue 212 481,63+310 902,66 = 523 384,29 krooni. 13.02.2007 esitas kostja vastuse ja vastuhagi täienduse. Pärast tulekahju saatis kostja 18.05.2005 AS-le I, kelle omanik OÜ HI oli volitanud üürnikega suhtlema, teate saadud kahju kohta, mille eest peab vastutavaks üürileandjat. AS-i I töötaja Indrek Hääl leppis kostja juhatuse liikme KR kokku, et tulekahju kahju korvatakse kostjale tasaarvestuse teel – üürnik ei maksa üüri- ja kommunaalkulude arveid ulatuses, mis täpsustatakse kostja poolt läbiviidava inventuuri käigus. Selleks hetkeks oli kostja hagejale võlgu 68 016,50 krooni, lepiti kokku, et ka see summa tasaarvestatakse. Seda kinnitab asjaolu, et 19.05.2005 notar Aigi Kivioja juures OÜ HI kinnitas, et üüritasude osas võlgnevust ei ole. Seisukohta, et üürileandja ei vastuta tulekahjuga tekkinud kahju eest väljendas AS I alles 3,5 kuud hiljem – 31.08.2005. Kuni selle kirja kättesaamiseni oli kostja teadmises, et enne tulekahju esitatud arved on tasaarvestatud ja pärast esitatud arved tasaarvestatakse summas, mis kattub tulekahjuga tekitatud kahjuga. Üürileandja vastutus tuleneb VÕS § 276 lg 1, § 291 lg 1, 4, lepingu p 4.2, 6.3, 9.5, 10.4, 10.5. TsÜS § 116 lg 2 alusel oli kostjal õigus eeldada, et Indrek Hääl omab volitusi tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimiseks. Tasaarvestus on võimalik juhindudes VÕS § 197, § 200. Hageja vastuväide tasaarvestusele on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega – VÕS § 6, § 7. Teises tsiviilasjas ( 2-06-10389) kinnitas hageja, et oli teadlik, et suurem osa kaubast ei kuulu kostjale. Hageja ületas pandiõiguse piire. Hageja seisukoht, et seadusega on kooskõlas ka pandiõiguse teostamine kolmandale isikule kuuluvale varale, on ekslik. Kauba mahakandmisest 127 474,70 kr ja allahindamisest 63 561,94 kr, kokku 191 036,64 krooni. Peale selle kulutused kauba korrastamiseks (puhastamine, kuivatamine, haisu eemaldamine), seetõttu on summa oluliselt suurem – 400 000 kr, kui 09.05.2005 inventuuri aktis märgitud. Kaupluse sisustuse asendamise ja taastamise kulud 18.05.2005 kirjas – hinnanguliselt 100 000 krooni. Viis kuud hilisemas õiendis on täpne summa – 61 562,89 krooni (mitte enam hinnanguline). Kulu suuruset ei saa ette prognoosida, seetõttu oli algul hinnanguline. Hageja samastab müügitulu ja kasumi võrreldes väidetavat keskmist müügitulu suurust majandusaasta aruandes kajastuvaga. Tegemist on erinevate terminitega. Kostja taotleb vastuhagi rahuldamist summas 523 384,29 krooni. Et summas 110 117,90 krooni on võlgnevus tasaarvestatud, palub kostja välja mõista 523 384,29 - 110 117,90 krooni = 413 266,39 krooni. Kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde. Tasaarvestuse avalduse esitas kostja

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega, ära kuulanud poolte esindajad ja tunnistajad, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Rahuldada tuleb hageja nõue võlgnevuse, leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks. Pooltevahelise rendilepinguga võttis kostja kohustuse tasuda igas kuus renti 21 159 krooni +käibemaks (p 3.1). Kostja tunnistab üürivõlga 116 709,60 krooni suuruses (sh 44 703,90 krooni eelmisele üürileandjale) hagi esitamise seisuga. Võlg on tasaarvestatud kostja 523 384,29 kroonise nõudega. Kostja ei vaidlusta ka viivise suurust, kuid leiab, et seoses nõuete tasaarvestamisega, puudub hagejal alus viivise saamiseks. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kooskõlas §-ga 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus kohaldada, kui võlgnik on kohustust rikkunud, sätestab VÕS § 101. Nendeks on õigus nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seoses kostja poolt üüri mittemaksmisega ütles hageja lepingu üles (§ 101 lg 1 p 4) ning taotleb kohtult p 1 ja p 6 kohaldamist. VÕS § 297 lg 1 sätestab, et elu- või äriruumi üürnik võib talle kuuluva nõude tasaarvestada üürileandja üürinõudega või seaduses sätestatud alusel keelduda üüri maksmisest, kui ta on sellest kavatsusest teatanud üürileandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne üüri maksetähtpäeva saabumist. Sama paragrahvi 2.lõike järgi on lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. 07.10.2005 hagejale saadetud avalduses (lk 120-121, I kd) teatab kostja oma kahjunõude tasaarvestamisega 110 117,90 krooni ulatuses hageja poolt esitatud üürinõudega. XXXhoone haldaja AS-i I tegevjuhina töötanud IH ütluste kohaselt ei lubanud ta kostjale, et tulekahju tagajärjel kostja poolt saadud tasaarvestatakse üürivõlaga. Tunnistaja kinnituse kohaselt ütles ta kostja esindajale, et ei ole volitatud lubadusi andma, otsuseid langetab omanik. Kostja palve tasaarvestamiseks edastas ta TR. Tunnistajana ülekuulatud AS-i I juhatuse liikme TR ütluste kohaselt said kostja kasutuses olnud ruumid tulekahju tagajärjel minimaalseid kahjustusi; kahju hüvitamise taotlusele vastati eitavalt kahju puudumise tõttu. Tasaarvestus tähendas seda, et kostja ei maksa renti aja eest, mil oli asenduspinnal seoses ruumide remondiga. Tulekahjuga tekitatud kahju ja üüri tasaarvestamisest oli juttu tunduvalt hiljem, - siis kui kostjal olid võlad. Kostjale vastati, et tasaarvestus ei ole vastuvõetav. Kooskõlas VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväited. Kostja seadusliku esindajana vande all ütlusi andnud KRütluste kohaselt lubas I. H midagi kompenseerida, teha tasaarvestuse; lubas omanikuga rääkida ja ütles, et kompensatsioon on reaalne ning loomulikult saab seda teha tasaarvestusena. Tasaarvestuse avalduse esitas kostja 07.10.05. Hageja oli andnud kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks – 26.09.2005. Tasaarvestuse avalduse esitamisel ei järginud kostja VÕS § 297 lõikes 1 sätestatud ühekuulist tähtaega. Hageja oli kostjale juba varem teatanud, et ei aktsepteeri tasaarvestust, kuna ei pea ennast vastutavaks kostjale tulekahju tagajärjel tekkinud kahju eest. Neil asjaoludel ja lähtudes kohtu seisukohast, mille kohaselt hageja ei pea kostjale hüvitama tulekahju tagajärjel tekkinud kahju, ei kuulu kostja tasaarvestuse avalduses märgitud nõue tasaarvestamisele hageja rendinõudega.

Kooskõlas TsMS § 367 kuulub rahuldamisele hageja nõue viivise väljamõistmiseks 0,1% suuruses päevas põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna lepingu p-s 10.2 märgitud 2 kuu rendisumma tagatisraha on tasaarvestatud kostja varasema rendivõlaga, taotleb hageja 2 kuu rendisumma leppetrahvina väljamõistmist 37 764,70 krooni suuruses. Kostja vaidleb leppetrahvi väljamõistmisele vastu, kuna nõue ei tulene lepingu sõnastusest. Pooltevahelise lepingu p 10.2 sätestab, et rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel rentniku poolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu tasaarveldab rendileandja leppetrahvina tagatisraha arvelt kahe kuu rendisumma. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Leppetrahvil on ka õiguskaitsevahendi funktsioon, mis tagab võlausaldaja jaoks õiguse nõuda leppetrahvina kokkulepitud rahasumma maksmist kui miinimumhüvitist. Kostja rikkus lepingut jättes tasumata lepingu järgi tasumisele kuuluva rendi. Hagejal puudus võimalus leppetrahvi tasaarveldamiseks tagatisraha arvelt, kuna seda oli juba teinud ruumide eelmine omanik kostja poolse lepingu rikkumise (rendi mittemaksmise) tõttu. Tulenevalt poolte poolt kokkulepitust leppetrahvi maksmise kohustuse kohta seoses lepingu rikkumisega rentniku poolt ning leppetrahvi institutsiooni mõttest tuleb lepptrahvina kostjalt hageja kasuks välja mõista 37 764,70 krooni. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja sai Tallinnas XXXomanikuks 01.06.2005, mida tõendab kinnistusraamatu väljavõte (lk 18, I kd). Tulekahju, mille tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist hageja poolt kostja vastuhagis taotleb, toimus 03.05.2005. Tulekahju toimumise ajal hageja kostja poolt üüritud ruumide omanik ei olnud. Kostja esitas hageja vastu nõude VÕS § 101 lg 1 p 3, § 127, § 128 lg 2 ja § 132 lg 1,3 alusel. Üürileandja vastutus tuleneb kostja seisukoha kohaselt VÕS § 276 lg 1, § 291 lg 1, 4, lepingu p 4.2, 6.3, 9.5, 10.4, 10.5. § 101 lg 1 p 3 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. § 127 sätestab kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse ning selle paragrahvi 3.lõike järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. § 276, mis sätestab lepingupoolte üldised kohustused, lg 1 alusel on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kooskõlas VÕS § 291 1.lõikega lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Rendilepingu p 4.2 kohustab rendileandjat hoidma omal kulul nõutavas tehnilises, sanitaarses ja tuleohutusseisundis hoone veevarustuse, kanalisatsiooni, elektri- ja sidesüsteemi väljaspool rentniku poolt kasutatavais ruume. Lepingu p-ga 6.3 võttis rendileandja kohustuse hoida korras ja regulaarselt hooldada küttesüsteemi, elektritehnilist installatsiooni, kanalisatsiooni

torustikku jne. Kooskõlas lepingu p-ga 9.5 jääb hoone omandiõiguse üleminekul rendileandjalt teisele isikule leping koos kõikide lisadega jõusse ka uue omaniku suhtes. Lepingu p 10.4 alusel on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud kahju, mis tuleneb lepingu mittenõuetekohasest täitmisest selle poole süül ning p 10.5 sätestab kahju suuruse kindlakstegemise korra. Hageja arvates ei vastuta hageja tulekahju tagajärjel kostjale tekkinud kahju eest, kuna tulekahju tekkimises ei olnud hoone omanik ega haldaja süüdi ning hageja ei olnud hoone omanikuks tulekahju tekkimise ajal. VÕS § 291 lg 1 kohaselt lähevad asja omandajale üle vaid otseselt üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev võlasuhe (VÕS § 3 p 1) ei ole üürilepingust tulenev võlasuhe. Asjaolu, et tegemist on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega kinnitab kostja vastuhagejana ise kuivõrd on oma vastuhagis tuginenud VÕS § 1043, 1045 ja 1049, mis reguleerivad võlasuhte tekkimist kahju õigusvastasest tekitamisest (VÕS § 3 p 2 ja VÕS 53. peatükk). Tõendamata on, et hageja rikkunuks üürilepinguga võetud kohustusi ja et hageja tekitanuks kostjale õigusvastaselt kahju (VÕS § 1043). Nimetatud asjaolude tõendamiseks esitas kostja Harjumaa Päästeteenistuse Tuleohutuse järelevalve osakonna 12.05.2005 õiendi nr 5-4/05/382 (lk 115, I kd). 18.05.2005 hoone haldajale AS-le I saadetud kirjas (lk 117-118, I kd) viitab kostja adressaadi kohustusele tagada elektrisüsteemide korrashoid, küsib teavet tulekahju tekkepõhjuste kohta ja ettepanekuid kahju hüvitamiseks. AS I oma vastuses (lk 119, I kd) märgib, et tulekahju sai alguse elektriseadmetest, mitte elektrisüsteemist. Viidatud Harjumaa Päästeteenistuse Tuleohutuse järelevalve osakonna õiendis märgitu kohaselt tekkis tulekahju oletatavalt kööginurga elektriseadmetest. Puudub alus siduda hagejat nimetatud seadmetega. Kööginurga elektriseadmed ei ole samastatavad rendilepingu p-s 6 nimetatud süsteemidega, mille korrashoidu rendileandja kohustus tagama. Tõendamata on hageja poolt lepingu süülisest mittenõuetekohasest täitmisest kostjale kahju tekitamine, mis tingiks hageja kohustuse kostjale kahju hüvitada lepingu p 10.4 alusel. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb vastuhagi tulekahju tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Vastuhagis taotleb kostja hagejalt välja mõista kahju, mis tekkis seoses hageja poolt õigusliku aluseta kauba äraviimisega. Hageja leiab, et ta kasutas pandiõigust seaduslikult. Kooskõlas VÕS § 305 1.lõikega on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded. § 305 lg 2 sätestab, et pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet ning 3. lõike järgi eelnevad üürileandja pandiõigusele kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule, samuti üürniku valduses olevatele asjadele, mis on omanikult või eelmiselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil omaniku või eelmise valdaja tahte vastaselt valdusest välja läinud. Hageja kasutas pandiõigust asjadele, mis ei kuulunud kostjale vaid olid kostja kaupluses müügis. Hageja pidi seda teadma - esiteks seetõttu, et hagi tagades jättis kohus hagi tagamise nende asjade suhtes kohaldamata ja teiseks seetõttu, et hageja teadis, et kostja kasutas hagejalt renditud ruume kauplusena, kus müüs riideid. Seega kohaldas hageja pandiõigust vastuolus VÕS § 205 lõigetega 2 ja 3. Kooskõlas VÕS § 305 lõikega 4 kohaldatakse üürileandja pandiõigusele asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut. Tulenevalt AÕS § 277 lõigetest 1 ja 2 võib pantida vaid vara, mis on pantija omandis. Võõra vara pantimine on tühine.

Kostja nõue pandiõiguse alusel kauba äraviimisest tekkinud kahju hüvitamiseks aga rahuldamisele ei kuulu. Kaup on alles ja kostjal on võimalus see hagejalt kätte saada. Kostjal ei ole kahju tekkinud. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige §-des 314-319 nimetatud asjaoludel § 313 2.lõike järgi ning 3.lõike järgi ei pea erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ütles lepingu üles § 316 lg 1 p 1 ja 2 alusel maksete tasumisega viivitamise tõttu (lk 36-38, I kd). Tulenevalt viidatud sättest ei nõustu kohus kostja seisukohaga ülesütlemise tühisuse kohta. Alusetud on ka kostja ülejäänud kahju hüvitamise nõuded. Ülalmärgitud põhjendustel leiab kohus, et hageja ei ole kostjale õigusvastaselt kahju tekitanud ka seoses lukkude vahetamise, püsiklientide teavitamise ja tööseisakuga. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Seoses hagi rahuldamisega ja vastuhagi rahuldamata jätmisega, tuleb kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Väljamõistmisele kuulub riigilõiv 10 120 krooni ja õigusabi eest § 61 lg 1 p 1 alusel 8 190,85 krooni (5% hagi rahuldatud osast).

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.