Kohtuasja number
2-06-16165
Otsuse kuupäev
22.august 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
SKi (isikukood XXX, XXX, XXX, Harjumaa) ja L-RG (isikukood XXX, XX, XXX, Harjumaa) hagi Eesti Vabariigi EV Kaitseministeeriumi kaudu vastu lepinguga võetud kohustuse täitmiseks
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta SKi ja L-RG hagi Eesti Vabariigi EV Kaitseministeeriumi kaudu vastu lepinguga võetud kohustuse täitmiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta võrdsetes osades täielikult hagejate SKi ja L-RG kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. EV Kaitseministeeriumi ja Viimsi valla vahel on sõlmitud ühise tegutsemise leping nr XXX, millele lisaks sõlmiti muutmise kokkulepe, mille punkt 2.7 kohaselt võttis EV Kaitseministeerium kolmandate isikute kasuks kohustuse. Tänase päevani ei ole EV Kaitseministeerium aga nimetatud kohustust täitnud, mistõttu olid hagejad sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Vastavalt EV Kaitseministeeriumi ja Viimsi valla vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingule XXX otsustati Viimsi vallas asuvad kinnistud aadressiga XXX ja XXX anda Viimsi valla munitsipaalomandist tasuta EV Kaitseministeeriumile. Lepingut muudeti Viimsi valla, EV Kaitseministeeriumi ja OÜ kolmepoolse kokkuleppega, mis sai lahutamatuks lisaks eeltoodud lepingule. Kokkuleppe punkt 2.7 kohaselt lisati lepingu punkt 3 lõppu uus alapunkt 3.5, mille kohaselt kohustus EV Kaitseministeerium tagama OÜ-le üleantaval kinnistul XXX paiknevas hoones
kolme korteri (korteri nr-d 1, 2 ja 3) üürilepingutes näidatud elanike ümbermajutamise samaväärsetele elamispindadele hiljemalt 30.juuniks 2003. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtisid nimetatud aadressil Viimsi Vallavalitsuse poolt sõlmitud alljärgnevad üürilepingud: 01.mail 2002 XXX eluruumi üürileping SK iga ja XXX eluruumi üürileping L-RG ga Eeltoodust tulenevalt võttis EV Kaitseministeerium vastavalt kokkuleppele endale kohustuse SKi ja tema laste ning L-RG, kui kolmandate isikute ees, tagamaks nende isikute ümbermajutamise samaväärsetele elamispindadele hiljemalt 30.juuniks 2003. Kuivõrd EV Kaitseministeerium on jätnud lepinguga võetud kohustused täitmata, paluvad hagejad tuginedes VÕS § 76 lg 1, 2, § 80 lg 1, § 101 lg 1 p 1 kohustada Eesti Vabariiki EV Kaitseministeeriumi kaudu lepingu muutmise kokkuleppe punktiga 2.7 võetud kohustuse täitmiseks ning hagejate, kui Aiandi tee 15 üürnike ümberpaigutamiseks samaväärsetele elamispindadele. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. 2001 pidasid Viimsi vald ja EV Kaitseministeerium läbirääkimisi Viimsi valla omandis oleva Viimsi mõisakompleksi kasutamiseks EV kaitseministeeriumi asutatud Laidoneri Muuseumi asukohana. Läbirääkimiste põhjal sõlmiti 08.novembril 2001 ühise tegutsemise leping nr XXX. Lepinguga olid pooled võtnud endale kohustuse ehitiste ja kinnistute võõrandamise ja omandamise põhilepingu sõlmimiseks ning leppinud kokku selleks vajalike toimingute tegemiseks. Seega oli leping sisuliselt ehitiste ja kinnistute võõrandamise ja omandamise eelleping. Kostja leiab, et EV Kaitseministeeriumil ei tekkinud lepingu muutmise kokkuleppe punktis 2.7 õigussuhet (võlasuhet) ei kokkuleppe poolte ega kolmandate isikutega, kuna leping ja selle muutmise kokkulepe ei olnud vormistatud vastavalt AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 sätestatule. Vastavalt TsÜS § 83 lg 1 on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja arvates puudub hagejatel ka iseseisev täitmise nõude õigus EV Kaitseministeeriumi suhtes. Kokkuleppe p 3.5 osas on tegemist ebaehtsa lepinguga kolmandate isikute kasuks VÕS § 80 lg 2 alusel. Ebaehtsa lepingu puhul kolmanda isiku kasuks ei ole kolmandal isikul iseseisvat õigust nõuda lepingu täitmist, seda võib teha vaid võlausaldaja. Ka leiab kostja, et tuginedes VÕS § 108 lg 3 ja 5 on hagejad minetanud õiguse täitmist nõuda. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. 08.11.2001 Viimsi valla ja EV Kaitseministeeriumi vahel sõlmitud ühise tegutsemise lepingut nr XXX tuleb vastavalt lepingu sisule käsitleda eellepinguna, kuna lepingu eesmärgiks oli notariaalse lepingu sõlmimine Harjumaal, Viimsi vallas asuvate kinnistute tasuta üleandmiseks Viimsi valla omandist riigiomandiks. AÕS § 119 lg 1 kohaselt pidi kinnisasja omandamise või võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Samas ei näinud seadus ette lepingu sõlmimise ajal kinnisasja omandamise või võõrandamisele suunatud eellepingu notariaalset vorminõuet. Viimsi valla, EV Kaitseministeeriumi ja OÜ vahel sõlmitud kokkuleppega muudeti ühise tegutsemise lepingut nr XXX. Kokkuleppega lisandus EV Kaitseministeeriumile kohustus tagada OÜ-le üleantaval kinnistul Aiandi tee 15 paiknevas hoones kolme korteri (korterid nr-d 1, 2 ja 3)
üürilepingutes näidatud elanike ümbermajutamise samaväärsetele elamispindadele hiljemalt 30.juuniks 2003. Nimetatud kokkuleppe eesmärk oli endiselt lepingus märgitud kinnistute notariaalsete võõrandamistehingute sõlmimine. Kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 33 lg 2 sätestas, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus asub seisukohale, et kokkulepitud lepingu nr XXX muudatused on tühised ning kokkuleppes sätestatust ei saanud tekkida tehingu pooltele õiguslikke tagajärgi. Hagejad on oma vastuses kostja vastusele viidanud AÕSRakS § 13 lg 6, mille kohaselt ei olnud ehitise tasuta üleandmisel, kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus, notariaalne tõestus vajalik. Hagejate viide ei ole asjakohane, kuna AÕSRakS § 13 käsitleb õiguslikul alusel püstitatud ehitise tasuta üleandmist kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse. Antud juhul oli eelleping suunatud kinnisasjade võõrandamistehingute sõlmimisele. VÕS § 11 lg 3 sätestab, et kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Kokkuleppes kajastatud üürnike ümberpaigutamise kohustust ei saa vaadelda tehingu iseseisva osana, mis oleks tehtud ka ilma kinnistute üleandmiseta. Seega on põhjendamata hagejate viide TsÜS § 85. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hagejatel puudub iseseisev täitmise nõude õigus kostja suhtes ka siis, kui 08.novembri 2002 kokkulepe oleks olnud kehtiv. VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Hagejad ei ole 08.novembril 2001 sõlmitud lepingu nr XXX ning hiljem sõlmitud kokkuleppe poolteks. Leping kolmanda isiku kasuks võib olla ehtne või ebaehtne. Kas on tegemist ehtsa või ebaehtsa lepinguga kolmanda isiku kasuks tuleneb otse lepingust. Kui kolmandal isikul iseseisvat täitmisnõuet ei ole, on leping ebaehtne. Kokkuleppe tekst ei kajasta hagejatele nõudeõiguse andmist juhul, kui lepingut ei täideta. Asjaolu, et Viimsi vald on Tallinna Halduskohtus korduvalt öelnud, et hagejad peaksid pöörduma Kaitseministeeriumi poole, ei anna hagejatele kui kolmandatele isikutele VÕS § 80 lg 2 tulenevalt nõudeõigust kostja vastu. Kostja leiab, et hagejad on kaotanud õiguse nõuda täitmist põhjusel, et nõude esitamisel ei ole järgitud VÕS § 108 lg 3 sätteid. Hagejad on pöördunud kostja poole nõudega lepinguga võetud kohustuse täitmiseks 24.mail 2006, so mõnevõrra vähem kui kolm aastat kohustuse täitmise nõude sissenõutavaks muutumisest. Samas ei olnud hagejad lepingu poolteks ning nende endi väite kohaselt said nad sõlmitud kokkuleppest teada Tallinna Halduskohtu kaudu 2005 septembri lõpus. Kohtule esitatud tõenditele tuginedes, ei ole aga võimalik välja selgitada aega, mil hagejad said teada kostja lepingulise kohustuse rikkumisest, et anda hinnang asjaolule, kas täitmise nõue kostja vastu on esitatud mõistliku aja jooksul või mitte. Samas ei oma antud asjaolu tähtsust, sest hagi jääb rahuldamata põhjusel, et sõlmitud kokkulepe on tühine vorminõude järgimata jätmise tõttu ning hagejatel puudub iseseisev täitmise nõude õigus EV Kaitseministeeriumi vastu.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.