Asjaõigus › Omandiasjad

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2007, Rapla Tsiviilasja number 2-07-23333 Tsiviilasi Eesti Vabariigi Rapla Maavalitsuse kaudu hagi Riho Merjeli vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik Rapla Maavalitsuse kaudu (reg.nr 70002880, Rapla Tallinna mnt 14), hageja esindaja Liina Valler, kostja Riho Merjel ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx, x.xxx x-x) Resolutsioon Välja mõista Riho Merjelilt 1601,60 krooni ning viivis alates 20.06.2007 0,1% põhinõudest, s.o 1,30 krooni päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. Edasikaebamise kord Riho Merjel võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja on korteri asukohaga xxxxxxxxxx x.xxx x-x omanik. Järvakandi Vallavolikogu 17.11.2005 otsusega nr 41 otsustas vallavolikogu koormata xxxxxxxxxx xxxxx x.xxx x-x korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks. Järvakandi Vallavalitsuse 23.11.2005 õiendi kohaselt on kostja kohustatud raalkoormatise tasuma Rapla Maavalitsuse erastamisväärtpaberiarvele või erastamise eriarvele vastavalt järgmisele maksegraafikule: maksetähtaeg 1 aasta, võlgnevuse põhiosa 1300.- kr, intress 130.- kr, kokku 1430.- kr. Korteriomandi kohta avatud kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kanti 07.02.2006 reaalkoormatis Eesti Vabariigi kasuks summas 1300.- kr intressiga 10% aastas tasumisele kuuluvast summast ja tähtajaga 1 aastat kinnistusraamatusse sissekandmisest. Kostja reaalkoormatisest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole ja 19.juuni 2007 seisuga võlgneb hagejale 1300.-kr tähtaegselt tasumata võla põhiosa ja 130.- kr intressi. Kokku 1430.- kr. Kostja kohustus reaalkoormatise tasuma 07.02.2007.

Hageja arvestuste kohaselt on kostja olnud võla tasumisega viivituses 132 päeva, viivis päevas 0,1% põhinõudelt, s.o 1,30 kr. Seisuga 19.06.2007 on viivis 171,60 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja L.Valler palub Eluruumide erastamise seaduse § 215 lg 1, Maareformi seaduse § 223 lg 1, Korteriomandi seaduse § 13 lg 1, AÕS § 229 lg 1; VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 1300.- kr, intressi 130.- kr, viivise 171,60 kr ning viivise alates 20.06.2007 0,1% põhinõudest, s.o 1,30 kr päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 18.07.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Eluruumide erastamise seaduse § 215 lg 1 sätestab, et eluruumi vallasasjana omandanud isikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse § 223 1.lõikes sätestatud erisusi ja § 223 2.lõikes sätestatud koefitsienti. Korteriomandi omanik maksab reaalkoormatise eest tasumisel intressi 10% igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. AÕS § 229 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. AÕS § 239 lg 1 sätestab, et reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kolme aasta möödumisel nõudeõiguse tekkimisest muutub iga üksikkohustus omaniku isiklikuks võlaks. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.