(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-05-9274 (uus number alates 01.01.2006.a., vana number 2/109- 17598/05)
Otsuse kuupäev
16. august 2007.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
OÜ A hagi AS vastu 1166.20 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Asja läbivaatamise kuupäev
hageja OÜ A(registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja (AS Julianuse Inkasso Agentuur, registrikood XXX, asukoht XXX) kostja AS(isikukood XXX elukoht XXX) 16. august 2007.a., kirjalik menetlus.
Resolutsioon
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
esindajad
Mõista välja AS’ilt OÜ A kasuks 1329.51 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa krooni ja 51 senti) krooni, sh 1166.20 krooni kohustise täitmiseks ja 163.31 krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr XXX) või Hansapangas (arve nr XXXX) märkides viitenumbriks XXX. 29.06.2005.a. esitas OÜ A hagi AS’i vastu 1166.20 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 09.09.1999.a Q-GSM
lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 15.09.2000.a on kostja põhivõlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 583.10 krooni. AS Tele2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 0,15% päevas alates 15.09.200.a kuni 18.06.2005.a kokku 1517.52 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 583.10 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 1166.20 krooni (põhivõlg 583.10 krooni ja viivis 583.10 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 105.00 krooni ja õigusabikulud 58.31 krooni).
Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega isiklikult üle antud 25.06.2007.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks so kahekümne päeva jooksul alates materjalide kättesaamisest ega ka hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
TsMS (kuni 31.12.2005.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 105.00 krooni ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 58.31 krooni, so 5 % hagi rahuldatud osast. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.