Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

põhikirjas ettenähtud korras. Pooltel puudub vaidlus selles, et elamu korteriomanikud on korteriomandi ja kaasomandi esemega seotud õigus- ning majandussuhete korraldamiseks asutanud korteriühistu. KOS § 13 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalikõiguslikke reaalkoormatisi ning hüvitama kaasomandi majandamise kulutused. KOS § 15 järgi on kaasomandi valitsemiseks muu hulgas kaasomandi korrapärane korrashoid, kahjukindlustus-lepingu sõlmimine, kohase suurusega remondifondi kogumine ja majanduskava koostamine. Korteriühistuseaduse § 1 järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tsiviilasjas esile toodud asjaoludel on poolte vahel mittetulundusühingu liikmelisusel põhinev õigussuhe. Seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda korteriühistuseaduse sätetest.

KÜS § 15 järgi on korteriühistu majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumide hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlbulikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid; remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorraastet ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜS § 4 lg 2 järgi sätestatakse korteriühistu põhikirjas muu hulgas korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja (t lk 24) p. 3.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, gaas-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, ettemaksed, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas maja korterite kogupinnast. Põhikirja p. 3.2.7 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, gaas, soojus kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole talle edastanud arveid, on paljasõnalised ning tõendamata. Arvestades seda, et hageja on kostjale arved edastanud, on kostjal kohustus tasuda hageja poolt esitatud arved (juuli-september t lk 21-23), mille kohaselt on kostja põhivõlg kolme kuu eest 3 336,66 krooni. KÜS § 7 lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Põhikirja p 3.2.10 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuulu järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viiviseid summas kokku 1 758,74 krooni. Arvestades asja materjale ning KÜS § 7 lg 4, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 1 758, 74 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendus sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja OÜ kanda.

Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.