Harju Maakohtu 27.04.2017 määrus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SB määruskaebus
Menetlusosalised esindajada
ja
(võlgnik): SB (pankrotis, isikukood nende Avaldaja XXXXXXXXX, elukoht XXX), pankrotihaldur Raivo Piirla Võlgniku lepinguline esindaja advokaat Ene Ahas Puudutatud isik I (võlausaldaja I): OÜ Primedor (registrikood 10936990, asukoht Dunkri 5, 10123 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Puudutatud isik II (võlausaldaja II): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Triin Kivipõld Puudutatud isik III (võlausaldaja III): OOO Trans-Agent (registrikood 1066027012050, asukoht Oktoobri prospekt 37-2, Pihkva, Vene Föderatsioon), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.04.2017 määrus tühistada osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata SB (pankrotis) avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (resolutsiooni p 6) ning saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisega seotud menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
4.Kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 27.02.2009 määrusega kuulutati välja SB pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Raivo Piirla.
2.13.04.2017 esitas pankrotihaldur kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Haldur palus kohtul kinnitada võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande esitatud kujul ja lõpetada pankrotimenetlus; otsustada halduri tasu määramine summas 8236 eurot (sisaldab käibemaksu), pankrotihalduri tasu maksta välja Õigusbüroo Edikte OÜ arveldusarvele; kinnitada lõpparuandes välja toodud pankrotimenetluse kulud summas 966,99 eurot (sisaldab käibemaksu); vabastada pankrotihaldur halduri kohustustest; otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 19.04.2017 edastas pankrotihaldur kohtule ka võlausaldajate 19.04.2017 üldkoosoleku otsuse, mille kohaselt otsustas üldkoosolek nimetada usaldusisikuks Raivo Piirla.
3.23.03.2009 esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid takistada või välistada kohustustest vabastamise.
4.Vastuseks võlausaldaja OÜ Primedor vastuväidetele märkis võlgnik, et ta ei ole andnud valevannet, varjata ei saa kohustusi ega andmeid, mis haldurile ja halduri vahendusel kohtule teada on. Võlgade ja vara nimekirjas ei olnud AS Swedbank nõuet põhjusel, et: laenuvõtjaks oli OB, vande andmise ajal kehtis abieluvaraleping; tegemist oli tingimusliku nõudega, mis on otsesõnu nõudeavalduses märgitud, pankrotimenetluse kestel ei ole kordagi tekkinud kõnesolevast laenulepingust võlgnevust panga ees (vastupidine ei tulene ka lõpparuandest); laenu on tasunud pankrotimenetluse kestel laenuvõtja OB. Samuti oli selleks ajaks haldur kinnitanud võlgnikule, et ta on teostanud päringud krediidiasutustesse. Haldur ei avaldanud, et vara ja võlgade nimekirja tuleb lisada AS Swedbank tingimuslik kohustus. Seega ei olnud tegemist sellise teabega, mida sai varjata ning mida saab lugeda võlgade varjamiseks ja valevande andmiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lg 2 p 5 mõttes.
5.Võlgniku emakeel on vene keel ja võlgnik on vene rahvusest, mistõttu ei ole üllatav ärisuhete omamine Venemaal resideeruvate isikutega. Võlausaldaja poolt esitatud vara raiskamise fakti kontrollis prokuratuur halduri poolt esitatud kuriteokaebuse alusel, menetlus lõpetati ja kuriteo toimepanemist ei tuvastatud. Seega puudub alus ka tsiviilõiguslikult võlgnikule ette heita pankrotimenetluse eelselt laenu andmist. Lõpparuandes on üheselt toodud, et maksejõuetuse põhjusena ei tuvastanud haldur kõnesolevate laenude andmist. Seega tuleb jätta võlausaldaja PankrS § 171 lg 2 p 4 kohased vastuväited tähelepanuta. Võlausaldaja OÜ Primedor seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamisele
6.Võlausaldaja palus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
7.Võlgnik andis 23.03.2009 toimunud kohtuistungil vande selle kohta, et tema poolt esitatud andmed varade ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgniku poolt 27.02.2009 pankrotihaldurile esitatud varade ja võlgade nimekirjas puudus teave Swedbank AS nõude kohta. Swedbank AS esitas võlgniku pankrotimenetluses avalduse 1 059 455,54 kroonise nõude tunnustamiseks. Nõudeavalduse kohaselt on võlgnik kaaslaenusaajana sõlminud koos OB-ga Swedbank AS-ga 70 348 euro laenamiseks
laenulepingu. Kuivõrd käenduskohustus ei saa isikule üllatuseks olla, siis võlgnik andis oma kohustuste kohta teadvalt valeandmeid ning seega esineb PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud alus võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
8.Võlgnik laenas 01.02.2008 sõlmitud laenulepingu alusel Venemaa äriühingule OOO Специализированное наладочно-технологическое управление (väidetav asukoht: Sankt Peterburg) kokku 80 000 USD-d ning 18.09.2008 sõlmitud laenulepingu alusel Venemaa äriühingule OOO Производственная фирма Вымпел (väidetav asukoht: Sankt Peterburg) kokku 100 000 USD-d. Pankrotihaldur pöördus 22.04.2009 OOO Специализированное наладочно-технологическое управление poole, kuid tema pöördumisi ei võtnud keegi vastu. Seejärel pöördus pankrotihaldur Sankt Peterburgis asuva juriidilise büroo poole, selgitamaks välja raha tagasi saamise võimalusi. Pärast mõningast uurimist öeldi, et OOO CHTY ja OOO Производственная фирма Вымпел ja nende esindajatega ei ole võimalik kontakti saada. Pankrotihaldur küsis võlgnikult nimetatud äriühingute kontakte, näiteks telefoninumbreid, kuid võlgnik vastas, et tal igasugused kontaktid kõnealuste äriühingute ja nende esindajatega puuduvad. 01.02.2008 ja 18.09.2008 laenas võlgnik eelpool nimetatud äriühingutele sularahas 180 000 USD ja tegi seda ilma tagatiseta, võlgniku pankrot kuulutati välja veebruaris 2009. Mõlemad äriühingud tegutsesid väidetavalt Vene Föderatsioonis, kuid võlgniku poolt avaldatud aadressidel ei olnud võimalik pankrotihalduril äriühingute ega nende esindajatega ühendust saada ning kõik pankrotihalduri teated jäeti tähelepanuta. Seega raiskas võlgnik suure osa oma varast teadlikult või hoolimatute laenude andmisega, millega kahjustas otseselt oma võlausaldajate huve ja takistas tema vastu esitatud nõuete rahuldamist. Võlgnik ei ole laenude andmist põhjendanud ja on laenuandmisesse ükskõikselt suhtunud. Seega tuleb võlgniku tegevust raha laenamisel ilma tagatiseta tundmatutele äriühingutele võõrriigis lugeda PankrS § 171 lg 2 p 4 mõttes raiskamiseks, mis välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohtu 27.04.2017 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetati võlgniku pankrotimenetlus. Maakohus tõi välja, et tunnustatud nõuded, mille osas võlausaldajatel on raha saamata on järgmised: 1) OOO Trans-Agent, nõude suurus 7304,09 eurot, väljamakse 2157,04 eurot, rahuldamata osa 5147,05 eurot; 2) OÜ Primedor, nõude suurus 117 841,93 eurot, väljamakse 34 778,60 eurot, rahuldamata osa 83 063,33 eurot; 3) Swedbank AS, nõude suurus 1357,45 eurot, väljamakse 0 eurot, rahuldamata osa 1357,45 eurot. Maakohus vabastas pankrotihalduri tema kohustustest ja määras pankrotihalduri tasuks 8236 eurot (sisaldab käibemaksu) pankrotivara arvelt ning kinnitas pankrotihalduri tehtud vajalikud kulud summas 966,99 eurot. Maakohus jättis rahuldamata võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
10.Võlgniku avaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd esinevad PankrS § 171 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused.
11.Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud mh Swedbank AS tingimuslik nõue summas 543 257,78 krooni, s.o 34 720,50 eurot. Koos pankrotiavaldusega kohtule esitatud võlanimekirjas võlgnik kohustust Swedbank AS ees ei märkinud, samuti ei kajastunud kohustus Swedbank AS ees 27.02.2009 pankrotihaldurile esitatud vara ja võlgade nimekirjas, mille õigust võlgnik 23.03.2009 vandega kinnitas (tl 74-75, I kd). Võlgniku pankrotimenetluses esitas Swedbank AS nõudeavalduse, mille järgi sõlmisid Swedbank AS, OB ja SB laenulepingu nr 06-206859-EL, mille p 2.1 kohaselt andis Swedbank AS OB-le ja võlgnikule laenu summas 70 348 eurot. Nõude esitamise seisuga oli Swedbank AS lepingust tulenev (põhiosa) nõue summas 34 720,50 eurot, s.o
543 257,78 krooni (tl 82, II kd). Eeltoodust nähtuvalt esitas võlgnik võlanimekirjas ebatäielikke andmeid oma võlausaldajate ja kohustuste kohta.
12.Võlgnik on pankrotihaldurile esitatud vara ja võlgade nimekirjas enda varana märkinud rahalise nõude OOO Tööstusfirma Vimpel vastu summas 1 235 737 krooni (100 000 USD) ja OOO Chty vastu summas 988 589,60 krooni (80 000 USD) (tl 74, I kd). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt laenas võlgnik 01.02.2008 Venemaa äriühingule OOO Специализированное наладочно-технологическое управление 80 000 USD-d (tl 47-50, I kd) ning 18.09.2008 sõlmitud laenulepingu alusel Venemaa äriühingule OOO Производственная фирма Вымпел 100 000 USD-d (tl 51-54, I kd). Pankrotihalduril nimetatud äriühingutega ega nende esindajatega pankrotimenetluse käigus ühendust saada ei õnnestunud ning nimetatud nõuded pankrotivarasse ei laekunud. Seoses võlgniku poolt suures ulatuses raha laenamisega Venemaale ilma igasuguse tagatiseta, algatati pankrotihalduri 10.08.2009 kuriteokaebuse alusel kriminaalasi nr 09730000430, mis jäeti Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt 11.11.2010 rahuldamata. Võlgniku poolt suurtes summades ja ilma tagatiseta raha laenamist välisriigi äriühingutele vaid mõned kuud enne oma pankrotiavalduse kohtule esitamist tuleb tõlgendada kui võlgniku tahet vältida oma vara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamist või vähemalt kui võlausaldajate huvide kahjustamist raske hooletuse tõttu, mistõttu esineb alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Määruskaebus
13.Võlgnik palub määruskaebuses tühistada maakohus määruse osaliselt, s.o osas millega kohus jättis rahuldamata avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (määruse p 6) ja teha uus lahend, millega võlgniku avaldus rahuldada või saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Võlgnik palus jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
14.Maakohus jättis arvestamata võlgniku 27.04.2017 seisukoha võlausaldaja vastuväidete osas. Maakohtu määrus on põhjendamata. Määrusest ei nähtu, miks omistas maakohus suuremat kaalu võlausaldaja väidetele võlgniku väidetava vara raiskamise osas ning pidas tõesteks võlausaldaja paljasõnalisi vastuväiteid võrreldes prokuratuuri seisukohaga (kriminaalmenetluses ei tuvastatud vara raiskamist), pankrotihalduri poolt lõpparuandes esitatud maksejõuetuse põhjustega (lõpparuandest ei tulene, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks saab pidada vara raiskamist) ja võlgniku poolt avaldatuga.
15.Maakohus leidis ekslikult ja ennatlikult, enne asjaolusid selgeks tegemata, mh võlgnikku ära kuulamata, et käesoleval juhul leidis kinnitust ja tõendamist võlgniku poolt pankrotimenetluse eelselt vara raiskamine ning seetõttu esineb alus võlgniku kohustustest menetluse algatamisest keeldumiseks PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel. Maakohus ei ole arvesse võtnud, et võlgnik on vene rahvusest ning tegeles sellel ajal ettevõtlusega, mis oli seotud koostööpartneritega Venemaalt. Seega ei olnud midagi ebaharilikku selles, et pankrotimenetluse alustamiseks ajaks ei olnud laenude tasumise tähtaeg saabunud. Menetluse edasine käik
16.Võlausaldajad OÜ Primedor ja Swedbank AS palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
18.Maakohtu määrust on vaidlustatud üksnes kohustusest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas. Seega ei kontrolli kolleegium määrust ülejäänud osas tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata võlgniku avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (resolutsiooni p 6) ning saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2), kuna esimese astme kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumisi kõrvaldada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, TsMS § 442 lg 8, TsMS § 463 lg 2). Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
19.Maakohtu hinnangul esitas võlgnik võlanimekirjas ebatäielikke andmeid oma võlausaldajate ja kohustuste kohta (s.o jättis esitamata Swedbank AS nõude) (PankrS § 171 lg 2 p 5). PankrS § 171 lg 2 p-st 5 tulenevalt peab nimetatud sätte kohaldamiseks esinema võlgniku tahtlus või raske hooletus, st PankrS § 171 lg 2 p-s 5 sätestatud eelduseks on võlgniku pahatahtlik käitumine. Maakohus ei ole kaevatavas määruses esile toonud, et võlgnik jättis võlanimekirjas Swedbank AS nõude kajastamata tahtlusest või raskest hooletusest. Samuti ei ole maakohus andnud hinnangut võlgniku 27.04.2017 seisukohas toodud väidetele selle kohta, miks jäi Swedbank AS nõue võlanimekirjas kajastamata. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaldamiseks andma hinnangu võlgniku vastuväidetele ja sellele, kas võlgnik rikkus oma kohustusi tahtlusest (võlaõigusseadus (VÕS) § 104 lg 5) või raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 4).
20.Seoses võlgniku 27.04.2017 seisukohas toodud vastuväidetega peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. AS Swedbank nõude puhul on tegemist tingimusliku nõudega PankrS § 98 järgi. PankrS § 98 kohaselt loetakse tingimuslikud nõuded põhimõtteliselt võrdseteks tavaliste nõuetega, st nad võetakse kaitsmisele samamoodi nagu tavalised nõuded ning neid kaitstakse tingimuslike nõuetena. See, kas tingimuse saabumine on tõenäoline või mitte, omab tähendust üksnes hääleõiguse andmisel ning jaotusettepaneku alusel väljamaksete tegemisel (§ 82 lg 2 ja § 152). Toimiku materjalidest nähtub, et laenuleping Swedbank AS-ga on sõlmitud 07.11.2006, laenulepingus on laenusaajaks märgitud OB ja kaaslaenusaajaks võlgnik (tl 84-87, II kd). Abieluvaraleping (tl 55-62, I kd) on sõlmitud 30.09.2004 ehk enne laenulepingut. Abieluvaralepingu p-i 4.1.2. kohaselt kummagi abikaasa poolt pärast abieluvaralepingu sõlmimist võetud varalised kohustused jäävad selle abikaasa lahuskohustusteks, kelle varalistest õigustest nimetatud kohustused tulenevad või kes nimetatud kohustuste täitmiseks lepingu sõlminud on. Seega olgugi, et poolte vahel oli sõlmitud abieluvaraleping, laenulepingust ei olnud võlgnevust tekkinud ning laenulepingu makseid tasus võlgniku abikaasa, siis oli võlgnik kaaslaenutaotlejaks ja seega tulenesid talle laenulepingust ka kohustused vastavalt abieluvaralepingu p-le 4.1.2. Eeltoodust tulenevalt oli võlgnikul kohustus Swedbank AS nõue võlanimekirjas ära märkida.
21.Teiseks on maakohus leidnud, et võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist vara raisanud (PankrS § 171 lg 2 p 4) ning on teinud seda tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tõttu. Võlgnik on 27.04.2017 seisukohas vastuväitena välja toonud, et seoses raha laenamisega Venemaale algatati kriminaalasi nr 09730000430, kuid Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis 11.11.2010 halduri kaebuse rahuldamata. Maakohus ei ole võlgniku vastuväitele vastanud ega põhjendanud, milles tulenevalt ta leidis, et võlgnik on vara raisanud, kuivõrd prokuratuur on jõudnud vastupidisele seisukohale. Maakohus peab andma hinnangu eeltoodud võlgniku väidetele ja vajadusel nõudma selleks välja
ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri 11.11.2010 lahendi (TsMS § 477 lg 7, TsMS § 5 lg 3). Kolleegium toob välja, et tsiviilasja lahendav kohus ei ole küll seotud kriminaalasja menetluses tehtud otsustes tuvastatuga, kuid sellised otsused on kasutatavad dokumentaalsete tõenditena, mida kohus peab hindama koos teiste asjas kogutud tõenditega (RKTKo nr 3-2-1-41-05, p 25; nr 3-2-1-101-04, p 30). Seejuures on dokumentaalsete tõenditena käsitatavad kriminaalmenetluse lõpetamise määrused jm kriminaalmenetluses tehtud lahendid (RKTKo nr 3-2-1-91-11, p 10). Lisaks tuleb välja tuua, et kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib kasutada faktiliste asjaolude tõendamiseks, kuid mitte faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmiseks (RKTKo nr 3-2-1-41-05, p 25). Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaldamiseks andma hinnangu võlgniku vastuväidetele seoses prokuratuuri 11.11.2010 lahendiga ning vajadusel nõudma vasta lahendi välja ka tsiviilasja toimikusse.
22.Kuna ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitatud määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulude ja algatamise otsustamisega seotud muude edasiste menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi jätta maakohtu otsustada.
23.Käesolevale määrusele ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 696 lg 3 esimene lause) (vt ka RKTKm nr 3-2-1-46-14, p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Parmas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.