Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

abikaasad leppisid kokku selliselt , et kõik järgnev vara mis omandatakse sealhulgas muud õigused jäävad abikaasa lahusvaraks, kelle nimele vara registrisse kantakse või kelle poolt õigus omandatakse (lisa 19) Pankrotimenetluses kogutud andmetel moodustab võlgniku võimalike kohustuste suurus võlausaldajate ees summas 5 943 207, 38 krooni. Vara, võlgniku omandist välja läinud (antud laenud 2008.a.) ca. 2 195 334.- krooni, igakuine sissetuleks 20 000.-krooni ja osa nimiväärtus 700.-krooni OÜ T . Võlgnik on kohtule kinnitanud, et makseraskuste tekkimise põhjusteks tuleks lugeda ebaõnnestunud ettevõtlustegevust. Ajutine haldur hindab selle väite sisu selliselt , et võlgnik on OÜ F juhatuse liige ja ühingu majandustegevus organiseerimisega on juhatuse liige Võlgnik (S B ) võtnud kohustusi (käendus) ühingu majandustegevuse eest AS-ile B. Hinnates Võlgniku poolt esitatud dokumente ja ütlusi ja teadaolevaid kohustusi kogumis, on Võlgniku makseraskused osaliselt seotud OÜ F ebaõnnestunud tegevusega, samas tuleb äramärkida laenulepinguid (31.01.2008.a. ja 18.09.2008.a. ) ja seda, et võlgniku poolt on võetud suuri riske raha käsutamisel mis kuulus võlausaldajatele. Lõpliku hinnangu andmine jääb võlgniku sellisele tegevusele pankrotimenetluse käigus võlausaldajatele. Kokkuvõtvalt on tõendatud S B maksejõuetus, võlgnik ise on avaldanud soovi pankrot välja kuulutada, teadaolevad kohustused ja tulevikus tekkida võivad kohustused summas 5 943 207, 38 krooni ületavad igakuise sissetuleku 20 000.krooni. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduste juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada S B pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus R Piirla. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 2 195 334 krooni väärtuses, võlgniku kohustuste mahuks on 5 943 207.38 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab võlgnik ebaõnnestunud ettevõtlustegevust. Ajutine haldur nõustub selle väitega osaliselt. Võlgnik on OÜ F juhatuse liige ja ühingu majandustegevus organiseerimisega on S B võtnud kohustusi (käendus) ühingu majandustegevuse eest AS-ile B. Seega on makseraskused osaliselt seotud OÜ F ebaõnnestunud majandustegevusega. Lisaks on võlgnik andnud tagatiseta laenu (31.01.2008.a. ja 18.09.2008.a. ).

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur R Piirla on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku summas 9 900 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 9 900 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.