Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik TÜÕ esitas 19.01.2007.a Tartu Maakohtule hagi AK vastu. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja hagejaga 25.08.2005.a sõlmitud varaüürilepingu alusel Tartus XXX üliõpilaselamus asuvat tuba XXX ja tarbis kommunaalteenuseid. Üürileping lõpetati 28.02.2006.a. Kostja jäi üüri- ja kommunaalteenuste ning tagastamata vara eest hagejale võlgu 3957,07 krooni. Lisaks sellele võlgneb kostja hagejale viiviseid 1923,13 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 3957,07 krooni ja viivised 1923,20 krooni, kokku 5880,20 krooni. Tartu Maakohtu 27.02.2007.a määrusega anti asi kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 07.04.2007.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi, kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista võla 3957,07 krooni ja viivised 1923,20 krooni, kokku 5880,20 krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale viiviseid 1923,13 krooni, mitte 1923,20 krooni. Samuti võrdub 3957,07 krooni + 1923,13 krooni 5880,20 krooni, mis on ka hageja kogunõue. Seega käsitleb kohus hageja viivisenõuet 1923,20 krooni kirjaveana ning leiab, et hageja tahe on suunatud viivise väljanõudmisele summas 1923,13 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3957,07 krooni ja viivised 1923,13 krooni, kokku 5880,20 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.