Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

ASJAOLUD

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate kätte saanud 22. juunil 2007. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 27 lg 1 kohaselt hüvitatakse isiku- või varakahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes vastavalt käesolevale seadusele tuleb sõlmida liikluskindlustusleping. LKS § 5 lg 1 kohaselt on sõiduki suhtes liikluskindlustuslepingu sõlmimine kohustuslik. Liikluskahju hüvitab kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja (LKS § 27 lg 5). LKS § 38 lõige 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui sõiduki juht juhtis sõidukit, olles alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all, või andis sõiduki juhtimise üle alkoholi- või narkootikumijoobes või muu tugevatoimelise aine mõju all olevale isikule; Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lg 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK §191 lg 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära (TsK § 231 lg 1).

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud Tartu Liikluspolitsei otsuse koopiaga haldusõigusrikkumise asjas (tl 8), Tartu Politseiprefektuuri haldusõigusrikkumise protokolli koopiaga (tl 9), liikluskahju hüvitamise korraldusega koopiaga (tl 10), regressinõude koopiaga (tl 11), joobeekspertiisi akti koopiaga (tl 12), kahju hüvitamise taotluse koopiaga (tl 13), sõiduki ülevaatuse akti koopiaga (tl 14) ja poliisi väljatrüki koopiaga (tl 15). Arvestades eeltoodut ja juhindudes liikluskindlustuse seaduse § 5 lg 1, § 27 lg 1, §27 lg 5 ja § 38 lg 2 p 2 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190, § 191 lg 1 ja 231 lg 1, rahuldab kohus MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fond hagi X vastu 4 652,30 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.