1.Välja mõista hagejalt Osaühing xxx kostja AKTSIASELTS xxx (pankrotis) kasuks menetluskuluna
õigusabikulu
summas
(neliteist
tuhat
ükssada
kohtuotsuse
peale
apellatsioonkaebus
Tallinna
kuuskümmend) krooni.
2.Jätta hageja kohtukulud hageja enda kanda .
Edasikaebamise kord Pooltel
on
õigus
esitada
käesoleva
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 8. augustil 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUDED
1.23. detsembril 2005.a (postitamise kuupäev) esitasid osaühing (OÜ) xxx ja xxx kohtule hagi Aktsiaseltsi (AS) xxx (pankrotis) vastu, milles palutakse tunnistada kehtetuks AS xxx (pankrotis) võlausaldajate 16. detsembri 2005.a üldkoosoleku päevakorrapunktides 9, 10, 11 ja 13 vastuvõetud otsused.
2.Hagis vaidlustatakse AS xxx(pankrotis) võlausaldajate 16. detsembri 2005.a üldkoosoleku otsused osaliselt alljärgnevalt:
2.1.AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku päevakorra punkt 9: OÜ xxx, OÜ xxx ja xxx
10.augusti 2005.a hagiavalduse suhtes seisukoha võtmine. Nimetatud päevakorrapunktis võttis üldkoosolek vastu otsuse, mille kohaselt tunnistas hagiavalduse täielikult põhjendamatuks, alusetuks ja sisutuks. Üldkoosolek leidis, et võlausaldajad OÜ zxx, OÜ xxx ja xxx on käitunud pahatahtlikult, võlausaldajate huve kahjustavalt. Hageja märgib, et pankrotimenetluses vastu võetud võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamine kohtus on iga võlausaldaja õigus, mis tuleneb pankrotiseaduse (PankrS) § 83 sätetest ning vastav vaidlus lahendatakse kohtumenetluses.
2.2.AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku päevakorra punkt 10: pankrotitoimkonna 15. juuli 2005.a koosoleku otsuste suhtes seisukoha võtmine. Nimetatud päevakorrapunktis võttis üldkoosolek vastu otsuse, mille kohaselt tühistas toimkonna 15. juuli 2005.a, 25. juuli 2005.a otsused ja kõik toimkonna otsused, mis on vastu võetud enne 1. augustit 2005.a, kuna need ei vasta ilmselgelt oma sisult võlausaldajate huvidele ja ei võimalda kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist. Hagis märgitu kohaselt ei anna pankrotiseadus võlausaldajate üldkoosolekule õigust tunnistada kehtetuks pankrotitoimkonna otsuseid.
2.3.AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunkt 11: eelmise pankrotihalduri xxx 29. aprilli 2005.a tegevusaruande arutelu ja toimkonna tegevusele hinnangu andmine. Nimetatud päevakorrapunktis võttis üldkoosolek vastu otsuse, milles leiti, et puudub alus tasu maksmiseks endisele pankrotihaldurile xxx ja endistele pankrotitoimkonna liikmetele. Samuti kohustati uut pankrotitoimkonda määrama kindlaks endise pankrotihalduri xxx ja endiste pankrotitoimkonna liikmete poolt tekitatud kahju suurus. Hagis leitakse, et vastuvõetud otsus ei vasta sisuliselt päevakorras märgitud päevakorrapunktile. Vastuvõetud otsusega otsustati mitte maksta tasu endisele haldurile xxx ja endistele pankrotitoimkonna liikmetele, päevakorras sellist punkti märgitud ei olnud. Hageja on seisukohal, et ehkki seadus on andnud toimkonna valimise ja vabastamise ning toimkonna liikmetele tasu määramise küsimuste otsustamise võlausaldajate
üldkoosoleku pädevusse, ei tulene sellest, et üldkoosolekul oleks õigus mitte maksta endistele toimkonna liikmetele neile varasemalt määratud tasu perioodi eest, kui nimetatud isikud olid toimkonna liikmed. Võlausaldajate üldkoosolekul puudub õigus tühistada toimkonna liikmetele määratud tasu tagantjärele peale toimkonna liikmete vabastamist. Hageja leiab, et endisel pankrotitoimkonna liikmel on õigus saada tasu selle perioodi eest, kui ta oli toimkonna liige, vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusega määratud summa ulatuses. Samuti leiab hageja, et vastuvõetud otsused on sisuliselt põhjendamatud ja alusetud. Üldkoosolekul toimunud arutluse käigus ei esitanud võlausaldajad ühtegi argumenti ega tõendit, mis oleks põhistanud selliste otsuste vastuvõtmist. Osade võlausaldajate lahkarvamused eelmise pankrotihalduriga xxx ja soov välja vahetada pankrotitoimkonna liikmed ei saa olla otsuste põhjendusteks.
2.4.AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunkt 13: pankrotivara varjamine AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses. Nimetatud päevakorrapunktis võttis üldkoosolek vastu otsuse, millega kohustati haldurit uurima nõudeõiguse müügi võimalusi ja müüa nõue xxx ilma enampakkumiseta, kuid mitte vähem kui 1000 krooni eest. Otsuse vastuvõtmist on protokollis põhjendatud asjaoluga, et kriminaalmenetluse nr 01237000548 lõpetamise määruses on märgitud, et läbiotsimisel leitud ja ära võetud klaasvill, profiilplekk jm varad asuvad xxx vastutaval hoiul, kes peab need tagastama õiguspärasele valdajale AS-le xxx. Hageja väidab, et mitte ühegi seadusega ei ole võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud õigust võtta vastu otsust päevakorrapunktis 13 märgitud küsimuses. Hageja leiab, et vastuvõetud otsus on sisutu ja põhjendamatu, mille eesmärgiks on ilmselt halvustada xxx kui võlausaldajat teiste AS xxx võlausaldajate silmis. Nimetatud otsuse laiemale isikute ringile teatavaks saamise korral võib otsus kahjustada xxx õigusi ja huve ka suhetes teiste isikutega. Päevakorrapunktis 13 otsusega on xxx suhtes rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17, mille kohaselt kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Samuti leiab hageja, et päevakorrapunktides 9, 10, 11 ja 13 otsuste vastuvõtmine ei kuulu võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) §-st 77, milline sätestab võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse. Samuti ei anna võlausaldajate üldkoosolekule õigust selliseid otsuseid vastu võtta ükski teine pankrotiseaduse või muu õigusakti säte. Hageja on seisukohal, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused päevakorrapunktides 9, 10, 11 ja 13 on seadusevastased ja tuleb tunnistada kehtetuks.
3.Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena on hageja viidanud PankrS §-le 74, §-le 77 ja §-le 83 ning PS §-le 17.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
Kostja oma kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ning hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ei tunnista.
4.Kostja vastuväited seisnevad alljärgnevas. Vastavalt hagejate OÜ xxx ja xxx poolt kohtule esitatud protokollide nr 1, 2 ja 3 ning koosolekutel osalevate võlausaldajate esindajate 28. oktoobri 2005.a, 25. novembri 2005.a ja 16. detsembri 2005.a registreerimislehtedele on OÜ xxx ja xxx esindaja kaudu võtnud osa 28. oktoobri 2005.a otsuste nr 1, 2 ja 3, 25. novembri 2005.a otsuste nr 9, 10, 11 ning 16. detsembri 2005.a otsuste nr 12 ja 13 vastuvõtmisest. Kostja märgib, et juba nimetatud kuupäevadel on hagejad OÜ xxx ja xxx olnud teadlikud otsuste tegemisest ja nende sisust. Kostja leiab, et kuna hagejad OÜ xxx ja xxx vaidlustavad otsust, mis käis nende poolt esitatud dokumentide alusel, siis peab kostjal olema võimalus, tutvudes hagejate OÜ xxx ja xxx poolt esitatud konkreetsete väidetega ja tõenditega, kontrollida otsuse vastavust tegelikkusele, kuna hagejad OÜ xxx ja xxx ei ole esitanud ühtegi tõendit otsuse p 9 vastu. Kostja on seisukohal, et
otsuse p 9 kajastab õigesti tegelikkust, hagiavaldus on täielikult põhjendamatu, alusetu ja sisutu, hagejad OÜ xxx ja xxx ning nende esindaja on käitunud pahatahtlikult, võlausaldajate huve kahjustavalt, pealegi leiti, et hagi ese puudub. Kostja märgib, et otsuse p 11 on tehtud Justiitsministeeriumi erikontrolli aruande, Eesti Pankrotihaldurite Koja 18. märtsi 2005.a kirja ja Protestimemorandum Justiitsministeeriumile alusel, arvestades PankrS §-ides 69 ja 70 sätestatut. Samuti märgib kostja, et halduril on õigus saada tasu vastavalt PankrS § 65 lg-le 1 oma ülesannete täitmise eest. Kuna xxx täitis oma ülesandeid mittevastavalt, siis võlausaldajad avaldasid tema tasu osas oma arvamust üldkoosolekul vastavalt PankrS § 65 lg-le 1. Võlausaladajate arvamuse avaldamine ei ole seotud kohtu poolt lõpparuande kinnitamisega, kuna keegi ei saa ja ei olegi keelanud võlausaldajatel oma arvamust avaldada, see otsus on tehtud võlausaldajate ühiste huvide kaitseks. Otsuse p 11 tegemisel on arvestatud seda, et vastavalt PankrS § 73 lg-le 1 tuli pankrotitoimkonna liikmetel xxx, xxx ja xxx kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaladajate huve, valvata halduri tegevuse üle, täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid ja kontrollida halduri tegevust. Justiitsministeeriumi erikontrolli aruandega on üheselt tuvastatud, et pankrotitoimkond ei ole oma ülesandeid kuidagi täitnud ning just seda arvestades kohustati endisi pankrotitoimkonna liikmeid xxx, xxx ja xxx esitama üldkoosolekule nimekiri tehtud töö kohta kirjalikult 25. detsembriks 2005.a, mis jäi esitamata. Pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine on vastavalt PankrS § 77 p-le 8 võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses ning see otsus on tehtud võlausaldajate ühiste huvide kaitseks. Hagejad OÜ xxx ja xxx ei ole millegagi tõendanud väidet, et just 16. detsembril 2005.a vabastati xxx, xx ja xxx toimkonna liikmete kohustustest ja et toimkonna liikmetele oli tasu määratud võlausaladajate üldkoosoleku poolt juba varem. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 1. veebruari 2005.a kriminaalmenetluse nr 01237000548 lõpetamise määrus kajastab hageja xxx ning hagiavalduses sisuliselt seda määrust vaidlustatkse. Otsuse p-ga 13 kohustatati haldurit uurima pankrotivara müügi võimalusi ja müüa pankrotivara kõige kasulikumal viisil. Otsuse p 13 on vastu võetud kõigi võlausaldajate huvides, kuna otseselt puudutab pankrotivara koosseisu, et oleks võimalik rahuldada kõigi võlausaldajate nõudeid, kuna sellega ei rikuta võlausaldajate ühiseid huve. Otsuse sõnastuses ei kajastu Lev Karamnov’i nimi, mistõttu on raske seostada otsuse sõnastusest PS §-ga 17. Pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses on vastavalt PankrS § 77 p-le 5 võlausaldajate üldkoosoleku pädevus.
5.Otsuse p 9, 10 ja 11 on tehtud 25. novembril 2005.a, need on eraldi protokolliga vormistatud. Otsuste tegemisel osalesid hagejad OÜ xxx ja xxx ning juba 25. novembril 2005.a olid nad teadlikud otsuste tegemisest, seega kostja on seisukohal, et hagiavaldus otsuste p 9, 10 ja 11 vaidlustamiseks tuli kohtusse esitada hiljemalt 11. detsembril 2005.a, kuid hagiavaldus on esitatud 23. detsembril 2005.a. Kostja taotleb aegumise kohaldamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 ja § 143 alusel, lähtudes PankrS § 83 lg-st 2.
6.AS xxx (pankrotis) pankrotihaldur kohtule kirjalikku seisukohta hagis sisalduvate nõuete osas esitanud ei ole.
MENETLUSE KÄIK
7.Hagejate OÜ xxx ja xxx taotlusel ja kostja nõusolekul peatas kohus 11. septembril 2006.a kohtumäärusega menetluse seoses kompromissläbirääkimiste toimumisega.
8.25. mai 2007.a määrusega uuendas kohus peatatud menetluse OÜ xxx ja xxx hagis AS xxx (pankrotis) vastu võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
9.29. juunil 2007.a toimunud eelistungil esitas OÜ xxx ja xxx esindaja xxx Osaühing (OÜ) xxx esindajana kohtule taotluse OÜ xxx menetlusse astumiseks OÜ xxx ja xxx kui õiguseelnejate asemel, paludes asendada hagejad OÜ xxx ja xxx OÜ-ga xxx. Kostja esindaja avaldas, et on nõustus OÜ xxx menetlusse astumisega. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 210 lg-st 3 rahuldas kohus taotluse ja lubas OÜ-l xxx astuda menetlusse OÜ xxx ja xxx asemel.
10.Kohtuistungil jäi hageja kirjalikult esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. AS xxx (pankrotis) pankrotihaldur leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna puudub alus võlausaldajate üldkoosoleku vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Hagis on vaidlustatud AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses toimunud võlausaldajate üldkoosolekul päevakorrapunktide 9, 10, 11 ja 13 raames vastu võetud otsused. Asja materjalidest nähtub, et kõnealune võlausaldajate üldkoosolek leidis aset kolmel päeval, s.t algas 28. oktoobril 2005.a ning jätkus 25. novembril 2005.a ja 16. detsembril 2005.a (vt toimik, lk 13-23). Seejuures toimus päevakorrapunktide 9, 10 ja 11 osas arutelu ja hääletamine 25. novembril 2005.a. Üksnes
13.päevakorrapunkti arutati ning hääletati koosoleku viimasel päeval, s.o 16. detsembril 2005.a. Alates 1. jaanuarist 2004.a kehtiva PankrS § 193 lg-st 1 tuleneb, et selles seaduses sätestatut kohaldatakse ka enne seaduse jõustumist alanud pankrotimenetluses nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mis tehakse pärast kõnesoleva seaduse jõustumist. Vastavalt kehtiva PankrS § 83 lg-le 1 võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada 10 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kohtu hinnangul tuleb viimatinimetatud sätet mõista selliselt, et võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kümme päeva arvates üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Kooskõlas TsÜS §-ga 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Lepingust kui tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 kolm aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 83 lg-s 2 sätestatut arvestades algas aegumistähtaeg vaidlustatavate otsuste tegemisele järgnevast päevast (TsÜS § 135 lg 1).
13.Seega tulnuks päevakorrapunktide 9, 10 ja 11 raames vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega võlausaldajatel kohtu poole pöörduda hiljemalt 5. detsembril 2006.a. Käesoleval juhul on aga hagi esitatud (antud postiasutusele üle) 23. detsembril 2005.a. Seega on hagis esitatud nõuded päevakorrapunktide 9, 10 ja 11 raames vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks aegunud. Kuivõrd kostja on palunud kohtul aegumist kohaldada, jätab kohus nimetatud nõuete osas hagi rahuldamata nende aegumise tõttu. Aegumise tagajärjel kaotab isik TsÜS § 142 lg 1 alusel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist. Kohtu hinnangul on ebaõige siduda kõnealust vaidlustamistähtaega koosoleku kirjaliku protokolli saamise ajaga. Algses hagiavalduses väidetu kohaselt saabus hagile lisatud võlausaldajate üldkoosoleku protokoll hagejate esindajale 22. detsembril 2005.a faksi teel. PankrS § 83 lg 2 regulatsioon seob tähtaja kulgemise alguse otsuse tegemisega. Kohtu ülaltoodud
seisukohta toetab ka sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatu, millest saab teha järelduse, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Selliselt on võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise põhimõtteid selgitanud Riigikohus 10. detsembril 2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-112-03 tehtud otsuse punktis 24. Kohus märgib siinjuures täiendavalt, et vaidlustamata asjaolude kohaselt ilmusid väljaandes Ametlikud Teadaanded teated nii koosoleku toimumise kohta 28. oktoobril 2005.a kui ka koosoleku jätkumise kohta 25. novembril 2005.a ja 16. detsembril 2005.a. Seega oli AS xxx (pankrotis) võlausaldajaid üldkoosoleku toimumisest ja selle päevakorrast õigeaegselt teavitatud ning tagatud seeläbi võimalus koosolekust osa võtta. Liiatigi puudub vaidlus selles, et OÜ xxx ja xxx esindaja xxx kõikidel päevadel üldkoosolekul ka osales. Seega pidid OÜ xxx ja xxxolema teadlikud koosolekul tehtud otsustest.
14.Kohtu hinnangul puudub ka sisuline alus üldkoosoleku vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks, v.a 11 päevakorrapunkti juures vastu võetud otsus, mille kohaselt puudub alus endisele pankrotihaldurile xxx ja endistele pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmiseks.
15.Üheksanda päevakorrapunkti raames on võlausaldajate üldkoosolek võtnud seisukoha OÜ xxx, OÜ xxx ja xxx poolt 10. augustil 2005.a esitatud hagi osas (mille esemeks oli 01.08.2005.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine). Üldkoosolek on otsustanud, et nimetatud hagiavaldus on täielikult põhjendamatu, alusetu ja sisutu; võlausaldajad OÜ xxx, OÜ xxx ja xxx ning nende esindaja on käitunud pahatahtlikult, võlausaldajate huve kahjustavalt. Arvestades pankrotiseaduses sisalduvat võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise korda (PankrS § 83), jääb kohtule üheksanda päevakorrapunkti raames tehtud otsuse eesmärk iseenesest arusaamatuks. Üldkoosolekul osalenud (ja hääletanud) võlausaldajate poolt antud hinnang ei saa kohtu arvates mõjutada AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluse edasist kulgu. Samas ei esine kohtu hinnangul PankrS § 83 lg-s 1 sisalduvaid aluseid selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
16.Kümnenda päevakorrapunkti raames on üldkoosolek 25. novembril 2006.a vastu võtnud otsuse tühistada pankrotitoimkonna 15. juuli 2005.a otsused, kuna viimased ei vasta ilmselgelt oma sisult võlausaldajate huvidele ja ei võimalda kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist. Samuti on üldkoosolek otsustanud samadel motiividel tühistada 25. mai 2005.a pankrotitoimkonna otsus ja kõik pankrotitoimkonna otsused, mis on vastu võetud enne 1. augustit 2005.a. Vastavalt PankrS § 73 lg-le 1 kaitseb pankrotitoimkond pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. Kooskõlas PankrS § 74 lg-ga 1 peavad pankrotitoimkonda seejuures kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Võttes aluseks PankrS § 77 punktid 1 ja 8, kuulub pankrotitoimkonna valimine ja selle liikmete tasustamise otsustamine võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. Võlausaldajate üldkoosolekul on PankrS § 74 lg-st 5 tulenevalt õigus ka toimkonna liikme vabastamiseks. Eelkõige osundatud sätete põhjal saab järeldada, et võlausaldajate üldkoosolek on pankrotiseaduse mõtte kohaselt pankrotitoimkonna suhtes kõrgemalseisvaks pankrotimenetluse organiks ning toimkonna liikmed peavad oma tegevuses järgima võlausaldajate parimaid huve ning arvestama võlausaldajate üldkoosoleku poolt antud võimalike juhistega. Seetõttu on võlausaldajate üldkoosolekul kohtu arvates põhimõtteliselt õigus pankrotitoimkonna poolt otsustatut ka hiljem ümber vaadata, sealhulgas toimkonna otsuseid tühistada. Arvestades ülaltoodut ei näe kohus ka sisulist alust võlausaldajate üldkoosoleku 10. päevakorrapunkti juures vastu võetud otsuseid kehtetuks tunnistada. Kohus lisab seejuures, et käibekindluse kaalutlusi ja tõhusa pankrotimenetluse eesmärki arvestades ei saa siiski võimalikuks pidada toimkonna otsuste tühistamist tagasiulatuvalt. Seega on toimkonna
otsused kehtivad seni ning selle hetkeni, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud vastupidist.
17.Üheteistkümnenda päevakorrapunkti raames otsustati võlausaldajate üldkoosolekul muu hulgas, et puudub alus endisele pankrotihaldurile xxx ja endistele pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmiseks. Samuti kohustati pankrotitoimkonda kindlaks tegema endise pankrotihalduri xxx ja endiste pankrotitoimkonna liikmete poolt tekitatud kahju suurus. Kohus leiab, et hageja nõue kuuluks rahuldamisele osas, milles palutakse tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsus, mille kohaselt puudub alus endisele pankrotihaldurile xxx ja endistele pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmiseks. Samas on hageja nimetatud nõue kohtu hinnangul aegunud (vt otsuse p 13). Esiteks ei vasta kõnealune otsus üldkoosoleku 11. päevakorrapunktis märgitule. Käsitletava päevakorrapunkti raames pidi toimuma eelmise pankrotihalduri xxx 29.04.2005.a tegevusaruande arutelu hinnangu andmine ja toimkonna tegevusele. Seega on otsuse tegemisel rikutud seadusest tulenevat korda. Samuti on hageja põhjendatult märkinud, et pankrotihalduri tasustamise küsimuses puudub võlausaldajate üldkoosolekul igasugune otsustuspädevus. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt võib kohus halduri taotlusel määrata pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine kuulub kooskõlas PankrS § 77 p-ga 8 küll võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. Samas ei anna nimetatud säte võlausaldajate üldkoosolekule õigust jätta endisi toimkonna liikmeid ilma neile varem määratud tasust. Vastupidine tõlgendus oleks toimkonna liikmete seadusega kaitstud õigusi ja huve silmas pidades kohtu arvates ebamõistlik ning vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks tuleb silmas pidada, et PankrS § 76 lg-s 3 sätestatust lähtuvalt kuulub võlausaldajate üldkoosoleku otsus pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise kohta kohtu poolt kinnitamisele. Kohus märgib samuti, et oma kohustuse rikkumisega võlgnikule, võlausaldajale või massivõlausaldajale süüliselt kahju tekitanud pankrotitoimkonna liikmed vastutavad tekitatud kahju eest solidaarselt (PankrS § 75). Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 83 lg-s 1 nimetatud aluseid võlausaldajate üldkoosolekul sama päevakorrapunkti raames vastu võetud otsuse tühistamiseks, millega kohustati pankrotitoimkonda kindlaks tegema endise pankrotihalduri xxx ja endiste pankrotitoimkonna liikmete poolt tekitatud kahju suurus. Sisuliselt on kõnealuse otsustuse täitmine küll komplitseeritud, kuna koosoleku protokollist ei selgu üheselt, milles väidetav kahju konkreetselt seisneb ning kellele see on tekitatud.
18.Hagis on tähtaegselt vaidlustatud 13. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsus. Selle päevakorrapunkti juures arutas võlausaldajate üldkoosolek 16. detsembril 2005.a pankrotivara varjamist AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses. Üldkoosolek on arutelu tulemusena kohustatud pankrotihaldurit uurima (xxx vastu suunatud) nõudeõiguse müügi võimalusi ja otsustanud müüa nõude ilma enampakkumiseta, kuid mitte vähem kui 1000 krooni eest. Kohus leiab, et hagis välja toodud asjaolud ning esitatud põhjendused ei anna alust võlausaldajate üldkoosoleku kõnesoleva otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlusalune otsus puudutab pankrotivara müügiga seonduvat. PankrS § 77 p 5 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust see, kas pankrotivõlgniku ülalnimetatud nõue (kui vara) xxx vastu tegelikult eksisteerib või mitte. Vaidlustatud otsus iseenesest väidetava nõude olemasolu ei mõjuta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 171 lg 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja vastu esitada muu hulgas kõiki neid vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
Vastavalt hagiavalduses väidetule on 13. päevakorrapunkti raames vastu võetud otsusega rikutud xxx suhtes PS § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Hagi alusena välja toodud asjaoludest lähtudes kõnealune võlausaldajate üldkoosoleku otsus kohtu hinnangul iseenesest xxx põhiseadusega tagatud õiguse ega huve ei riku. Juhul kui xx siiski leiab, et võlausaldajate üldkoosolekul osalenud isikud on oma käitumisega tema au ja head nime teotatud, on tal võimalus kasutada õiguste rikkujate vastu kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, s.h nõuda tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist VÕS §§-de 1043 ja 1046 alusel.
19.AS xxx (pankrotis) pankrotitoimkonna esindaja on menetluse käigus väitnud, et nii xxx ja OÜ-l xxx kui ka OÜ-l xxxpuudub õigustatud huvi võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Asja materjalidest nähtub, et nii xxx kui OÜ xxx poolt on nõuded AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ning xxx on pankrotihaldur andnud vaidlusalusel üldkoosolekul ka hääli. Kohtul puuduvad käesoleval hetkel andmed, et xxx või OÜ xxx nõue oleks jäänud AS xxx(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata (vt toimik, lk 64). Kohtu hinnangul puudub seetõttu õiguslik alus eitada xxx ja OÜ xxx õigust üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Nõuete loovutamine nimetatud isikute poolt OÜ-le xxx(eriõigusjärglus) ning viimase astumine hagejana kohtumenetlusse ei oma eeltoodud järelduste seisukohalt tähtsust.
20.Kooskõlas 1. jaanuaril 2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb muu hulgas arvestada sama seaduse § 61 lg 1 p-s 2 sätestatuga, mille kohaselt mõistab kohus hinnata hagi puhul poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiir justiitsministri 23. augusti 1999. a vastavasisulise määruse (määrus nr 42) kohaselt 50000 krooni. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, on kostjal seega õigus nõuda menetluskulude (kohtukulude) väljamõistmist hagejalt. Asja materjalidest nähtuvalt moodustavad kostja menetluskulud AS xxx(pankrotis) pankrotitoimkonna esimehe poolt kantud õigusabikuludest kogusummas 14160 krooni (s.h käibemaks 18%) (vt toimik, lk 144). Nimetatud summa on palunud kostja hagejalt välja mõista. Kohus leiab, et kostja nimetatud menetluskulud on asja mahtu ning keerukust arvestades vajalikud ning põhjendatud. Hageja menetluskulud jätab kohus kooskõlas ülalosundatud TsMS § 60 lg-ga 1 hageja enda kanda.
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.