2-07-3105
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. august 2007. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-07-3105
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi S. OÜ ja K.S. vastu 11 424 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Toomas Tuuling (asukoht Liivalaia 8, 15039 Tallinn); kostja K.S. kostja S. OÜ
Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et K.S. on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 12. juuni 2007. a. K.S. on ühtlasi ka S. OÜ juhatuse liige, mistõttu loetakse teate temale kättetoimetamisega see ka S. OÜ-le kättetoimetatuks (TsMS § 318 lg 2). Samas ei ole kostjad määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 29.06.2005. a sõlmitud laenulepingu (tl 8-10), käenduslepingu (tl 11), laenulepingust tuleneva võlgnevuse teatisega S. OÜ-le (tl 12) ja teatistega K.S. (tl 13-14).
Laenulepinguga võttis S. OÜ kohustuse tagastada laenusumma koos intressidega hagejale vastavalt laenulepingus sätestatule, kuid seda S. OÜ teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Käenduslepinguga võttis K.S. kohustuse tagada kõiki hageja ja S. OÜ vahel sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevaid nõudeid. Kostjad ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, rahuldab kohus AS Hansapank hagi S. OÜ ja K.S. vastu 11 424 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt ( TsMS § 165 lg 3). TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel kannavad kostjad antud asjas menetluskulud solidaarselt. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.