Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt 06.03.1998 sõlmitud liitumislepingu alusel osutatud teleteenuse eest maksmata 1503,78 krooni ja viivise 1502,78 krooni, kokku 3006,56 krooni väljamõistmist. Hageja on hagi alusena viidanud VÕSRS §-le 11; TsK §-dele 173 lg 1, 174, 190 lg 1, 191, 222 lg 1, 2 ja 231 lg 1. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulu 603,12 krooni, kokku 853,12 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 13.06.2007 kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjale 15.06.2007 (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule liitumislepingu, kostjale saadetud võlanõude, arved, NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja (tl 8-20). VÕSRS § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vastavalt TsK § 231 lõikele 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 3006,56 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 173 lg 1, 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni (tl 3) ja õigusabikulu 603,12 krooni; seega kokku 853,12 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.