(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. juuli 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-19108
Tsiviilasi
AS hagi VT vastu 24 141,13 krooni ja viiviste saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja OH Kostja VT(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Asjaolud AS esitas 16.05.2007 hagi VT vastu 24 141,13 krooni ja viiviste saamiseks. Seisuga 27.03.2007 on kostja XXX järelmaksukaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 6 813,44 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 6 554,71 krooni, intress 8,73 krooni, menetlustasu 50 krooni ja leppetrahv 200 krooni; kostja väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on 17 327,69 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 15 000 krooni, intress 1 605 krooni, leppetrahv 166,05 krooni ja viivis 556,64 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte . Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. AS ja VT vahel 24.12.2004 sõlmitud XXX järelmaksukaardi kasutamise lepingust ning 28.04.2006 sõlmitud käenduseta väikelaenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse ja viiviste 24 141,13 krooni tasumist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 24 141,13 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on lõpetanud viivise arvestamise 27.03.2007. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis
osaliselt protsendina põhinõudest (6 554,71 + 15 000 = 21 554,71 kroonilt) alates 28.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni (Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Viivi Villemson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.