Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXXvõi Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber XXX. Asjaolud 29.12.2005 esitas AS hagi MUi vastu 3 902,20 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel 07.01.2002 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile XXX, Tallinn. Nimetatud aadressilt tagastati hagiavaldus ja selle lisad kohtule märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis märgitud aadressilt XXX, Tartu, on hagimaterjalid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Hagimaterjalide kättetoimetamine ei õnnestunud ka kohtutäituri vahendusel. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. AS-i ja MUi vahel 07.01.2002 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3 902,20 krooni. AS on tasunud 18.05.2006 maksekorraldusega kohtutäituri tasu 295 krooni arvelduskontolt nr XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, selgitusega „kohtutäituritasu ts.asi 2-05-24401 MU”. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295 krooni tuleb hagejale tagastada, kuivõrd kohtutäitur ei ole kostjale hagimaterjale kätte toimetanud ega selle eest tasu saanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 280 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 3 902,20 x 1% =39,02 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuludena 419,02 krooni.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.