Muud › Pärandi hoiumeetmete rakendamine

Avaldaja on seisukohal, et ... tegevus tekitab kahju pärandvarale ja ka tervele elumajale. Korteriomandi teenindamisega seotud maksete puudumine tekitab kahju korteriühistule. Avaldaja soovib määrata pärandvarale, korteriomandile asukohaga ..., hooldajaks muu isiku, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Avaldaja palub määrata korteriomandi, asukohaga ..., hooldajaks .... Avaldaja esitas kohtule järgmised tõendid: rahvastikuregistri tõend (t.l.-7); Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna Narva talituse tõend (t.l.-8); õiend võlgnevuse kohta (t.l.-9); meeldetuletus 29. juulist 2004 (t.l.-10); meeldetuletus 02. oktoobrist 2004 (t.l.-11); AS Narva Elamuvalduse õiend (t.l.-12); maja plaani koopia (t.l.-13,14). Asjast puudutatud isiku vastus Asjast puudutatud isik ... esitas kohtule 31. jaanuaril 2005 vastuse, milles selgitab, et pärandaja poeg ... on registreeritud pärandvaraks olevasse korterisse, asukohaga ... ning tegelikult kasutab seda korterit, loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. Sellest tulenevalt ei ole alust nimetada pärandi hooldajat pärandvara valitsemiseks. Asjast puudutatud isik ... kohtule omapoolset seisukohta ei esitanud. Kohtuistung Kohtuistungil avaldaja esindaja nõustub, et pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused on ära langenud ning nõustus, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et korteri asukohaga ..., omanik ... suri 13. aprillil 1999. ... pärijaks tema poeg .... ... elukoht on Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt 26. juuni 1-18 Narva (t.l.-36). Nimetatud aadressil saadetud kohtukutsed on ... kätte saanud 23. novembril 2006 ja 09. juulil 2007 (t.l.-41,45). Avaldaja palub määrata korteriomandile, asukohaga ..., hooldajaks .... ... ei nõustunud hooldajaks määramisega, kuna pärand on vastu võetud ning seega ei ole alust pärandi hooldaja määramiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt, pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Pärandvara hoiumeetmed on pärandvara valitsemise korraldamine ning vastavalt PärS §112 lg 1, pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. Lähtuvalt PärS § 111 lg 2 p-de 1-5, kohus rakendab huvitatud isikute õiguste kaitseks oma algatusel pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada, pärija ei viibi pärandvara asukohas, ei ole teada, kas pärija või tema esindaja on pärandi vastu võtnud või sellest loobunud, pärija on teovõimetu, pärandil lasuvad võlad võivad ületada pärandi suuruse. Kohus leiab, et pärandvara hoiumeetmeid ei ole võimalik rakendada. Tsiviilasja materjalidest selgus, et korteri asukohaga ..., omanik ... pärija, tema poeg ... on pärandi vastu võtnud. Korteriühistu ... avaldusest selgus, et ... on omavoliliselt teostanud eelnimetatud korteris ümberehitusi. ... on 14. oktoobril 2004 korteriühistu poolt isiklikult, tema elukohas ehk pärandvara hulka kuuluvas korteris, kätte antud teadaanne korteri võlgnevuse kohta, 2(4)

mida kinnitab meeldetuletus 02. oktoobrist 2004 (t.l.-11), millel on ... allkiri kättesaamise kohta. Sama aadress on ka ... Rahvastikuregistri andmebaasis ning sel aadressil on ... 23. novembril 2006 ja 09. juulil 2007 kätte saanud kohtukutsed (t.l.-41,45). Sellega on tõendatud, et ... on asunud korterit valdama ning teostab omab tegelikku võimu asja üle. Lähtuvalt PärS § 117 lg 3, kui pärija ei ole esitanud pärandi vastuvõtmise avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud seaduse sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kohus leiab, et pärija on teada, selleks on ... poeg ..., pärija viibib pärandvara asukohas ning samuti on teda, et pärija on pärandvara vastu võtnud. Pärija teovõimetuse kohta avaldaja andmeid ei esitanud. Kohtuistungil võttis avaldaja omaks, et puuduvad alused pärandvarale hooldaja määramiseks. Kohus jõuab järeldusele, et pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused puuduvad. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna pärandvara hoiumeetmeid ei ole võimalik rakendada ja pärandvarale hooldajat määrata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 5, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on ilmselt põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avalduse esitamine oli põhjendamatu. Kohtule 17. jaanuaril 2005 esitatud avaldusest selgus, et avaldaja halduses oleva elumaja ..., 13. aprillil 1999 surnud ... pärandi, millele hoiumeetmete rakendamist avalduses taotletakse, on pärandvara osa valdama asumisega vastu võtnud pärandaja poeg .... Pärandi vastuvõtmine toimus enne avalduse esitamist. Avaldaja märgib ka, et rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on ... elukohaks märgitud pärandvara hulka kuuluv korter, aadressil .... Avaldaja teatab, et ... on omavoliliselt teostanud korteris ümberehitusi. Avaldusele lisatud materjalidest selgub, et ... on 14. oktoobril 2004 korteriühistu poolt isiklikult, tema elukohas ehk pärandvara hulka kuuluvas korteris, kätte antud teadaanne korteri võlgnevuse kohta. Avaldajale oli teada pärandi vastuvõtmine ... poolt pärandi osa valdamisele asumisega ning avaldaja pidi teadma, et pärandi hoiumeetmete rakendamise alused on ära langenud. Vaatamata sellele esitati kohtule avaldus pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks. Pärandvara hoiumeetmete rakendamise aluste puudumise tuvastas kohus ka tsiviilasja menetluse käigus. Kohus leiab, et ... avaldus pärandi hoiumeetmete rakendamiseks oli põhjendamatu ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses avaldaja kanda. Edasikaebamine TsMS § 660 lg 3 kohaselt, maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. 3(4)

Lähtuvalt TsMS § 586 lg 1, kohus otsustab hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise vastavalt äraolija varale hoolduse seadmise kohta sätestatule, kui seaduses sätestatust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 519 lg 1 ja 2, kohtumääruse peale, millega hooldus seati või selle seadmisest keelduti või millega hooldus lõpetati või hooldajat muudeti, võib esitada määruskaebuse igaüks, kellel on õiguslik huvi määruse muutmise vastu, muu hulgas isiku, kelle varale hooldus seati, abikaasa, sugulased ja hõimlased. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest hooldajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates.

Iris Kangur Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.