Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MAAKOHTU LAHEND

Tartu Maakohus oma 20.09.2006 määrusega määras vastu võtta hageja loobumise hagist Võru linna ja E.P. vastu üürilepingu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja lõpetada selle nõude osas menetluse otsust tegemata. Maakohus tegi samuti otsustuse lõpetada menetlus hageja nõudes tuvastada, et Võru linnas XXXX (endine kinnistu A 96 aadressiga XXXXXXX) eluruumi üürileping anti üle E.P. le, kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud. Maakohus jagas menetluse lõpetamisel menetluskulud selliselt, et mõistis hagejalt välja menetluskulu 8 100 krooni Võru linna kasuks ja 10 500 krooni E.P. kasuks. Maakohus leidis, et hageja loobumine hagist Võru linna ja E.P. vastu üürilepingu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb vastu võtta, kuna see on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Maakohus leidis, et lõpetada tuleb menetlus ka hagis, milles hageja on palunud tuvastada, et Võru linnas XXXX (endine kinnistu A 96 aadressiga XXXXXX) eluruumi üürileping anti üle E.P. le, kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud kohtulahend. Nimelt, on Võru Maakohtu 31.03.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-211/2001 jäetud rahuldamata I.M. u hagi E.P. ja Võru linna vastu E.P. omandi tekkimise õigustoimingu, endise kinnistu A 96 kooseisus oleva elamu üleandmise ja vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise nõudes. Sama kohtuotsusega jäeti rahuldamata ka I.M. u hagi E.P. ja Võru linna vastu üürileandja õiguse tekkimise õigustoimingu, endise kinnistu A 96 koosseisus oleva elamu eluruumide üürnike üürilepingute üleandmise ja vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise nõudes. Kõnesolev maakohtu otsus on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 23.03.2005 otsusega. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud sel alusel, et E.P. le on tagastatud elamu endisel kinnistul A 95, kuid aktidega on talle üle antud üürilepingud endisel kinnistul A 96 asuva elamu kohta, mille tagastamist E.P. le üleandmise aktide aluseks oleva korraldusega ei korraldatud. Maakohus leidis, et mõlema hagi esemed tähendavad sisuliselt üht ja sama hageja nõuet, üht ja sama hagi eset, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-211/2001 oli hagi esemeks tunnistada kehtetuks E.P. le XXXXX elamu ja selle elamu korteri nr X üürilepingu üleandmine ning käesolevas tsiviilasjas oli hagi esemeks tuvastada, et E.P. le XXXX elamu ja selle elamu korteri nr 6 üürilepingu üleandmine toimus talle kui valele isikule. Maakohus leidis, et mõlemate tsiviilasjade puhul esineb ka hagi aluste samasus TsMS § 428 lg 1 p 2

mõttes, kuivõrd hageja on mõlemaid haginõudeid põhjendanud sama faktikogumiga, kuigi hagi aluses toodud asjaolud ei ole sõna-sõnalt kattuvad. Maakohus leidis kohtukulusid jaotades, et hagejalt tuleb TsMS § 61 lg 1 p 2, 62 lg 1, § 9 lg 2 ning § 60 lg 1 alusel välja mõista menetluskuluna Võru linna kasuks 8 100 krooni ja E.P. kasuks 10 500 krooni. Menetluskulude jaotamisel arvestas maakohus asjaoludega, et kostjate menetluskulud on tekkinud suures osas seoses sellega, et hageja on korduvalt muutnud hagi eset, mis on tinginud asja arutamise korduva edasilükkamise, samuti ei ole hagejapoolne korduv hagi eseme muutmine võimaldanud kohtul varem asuda lahendama küsimust, kas on tegemist jõustunud kohtuotsusega sama hagi aluse ja eseme kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

I.M. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivnõudena taotleb apellant juhul, kui ringkonnakohus leiab, et puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks, jätta juunist 2004 kuni 30.05.2006 poolte poolt, sh vastustajate poolt kantud kohtukulud, nende endi kanda. Määruskaebuse kohaselt menetles maakohus ühes menetluses alates 27.09.2004 kahte asja. 30.05.2006 andis kohus apellandile loa uue hagiavalduse tervikteksti esitamiseks 15. juuniks 2006, mille esitamise tähtaega kohus pikendas 14. juuni 2006 määrusega 1. juulini 2006. Kostjad ei vaielnud vastu ning nõustusid 30. mail 2006 kirjalikult vastama hagiavalduse terviktekstile 30. juunini 2006, mille vastamise tähtaega pikendas kohus määrusega 20. juulini 2006. Vaidlusalusest kohtumäärusest nähtub, et kohus tegi määruse apellandi poolt 1.juulil 2006 kohtule esitatud uue hagiavalduse terviktekstist lähtuvalt. Apellant oli kohtule esitanud tuvastushagi, millega soovis sisuliselt, et kohus tuvastaks faktilise asjaolu ehtsust - endise kinnistu A 96 koosseisus oleva elamu üürilepingu ehtsust ja E.P. le kuuluva omandireformi käigus tagastatud elamu asukoha ehtsust endisel kinnistul A 95, soovimata seejuures toimingu sooritamist. 08.09.2006 kohtukutsest nähtub, et menetluses ei olnud apellandi hagi kostjate vastu üürilepingu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Nimetatud kutsest nähtub samuti, et menetluses oli apellandi nõue tuvastada endise kinnistu A 96 koosseisus oleva elamu (XXXX ) üürileping ja endisel kinnistul A 95 asuva ja E.P. le kuuluv omandireformi käigus tagastatud elamu. Eeltoodust nähtub, et 08.09.2006 ei olnud kohtumenetluses hagi, millest oleks saanud apellant loobuda ja kohus loobumise vastu võtta. Apellant oli esitanud kohtule tuvastushagi täpse asjaolu ehtsuse tuvastamiseks, soovimata seejuures mingi toimingu sooritamist. Kohtuotsusest tsiviilasjas 2-211/2001 nähtub, et apellant oli esitanud kohtule tühistamishagi, millega soovis mingi toimingu sooritamist. Vaidlustatud kohtumäärusest selgub, et kohus on apellandi tuvastushagi põhjendanud tühistamishagiga ning tõlgendanud mõistet „vaidlus samal alusel sama hagieseme üle" tühistamishagist lähtuvalt. Tegemist on erinevate hagiliikidega ning mitte kuidagi ei saa kattuda esemed ja alused ning tuvastushagi selgitada tühistamishagis osundatud asjaoludega, st õigustoimingute kehtetuks tunnistamise menetluses märgitud asjaoludega. Märkimist väärib asjaolu, et apellandi poolt kohtule esitatud uues hagiavalduse oli tegemist faktilise asjaoluga: endise kinnistu A 96 koosseisus oleva elamu üürileping ning E.P. le kuuluv ja endisel kinnistul A 95 asuv elamu, seejuures toimingute sooritamiseta ning tegemist ei olnud õigustoimingutega. Vastustajad olid sisuliselt nõus sellega, et apellant esitab kohtule uue hagiavalduse tervikteksti ja nõus sellega, et kohus menetleks seda hagi 08.09.2006 istungil. Kuna kohus andis loa ja vastustajad olid nõus uue hagiavalduse esitamisega, siis kõik kohtukulud, mis olid pooled, sh vastustajad, kandnud kuni uue hagiavalduse tervikteksti esitamiseni, tuleb jätta poolte endi kanda.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

Vastustajad leiavad, et määruskaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole põhjust. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 654 lg 6 vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Ükski määruskaebuse põhjendus ei ole vaidlustatud määruse tühistamise või muutmise aluseks. Maakohus on õigesti leidnud, et menetlus hageja nõudes Võru linna ja E.P. vastu üürilepingu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks tuleb lõpetada seoses hageja loobumisega hagist TsMS §-de 206 lg 1 ja 429 lg 1, 4 alusel ning samuti tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada hagis, milles hageja on palunud tuvastada, et Võru linnas XXXX (endine kinnistu A 96 aadressiga XXXX) eluruumi üürileping anti üle E.P. le, kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud kohtulahend. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide, et 08.09.2006 seisuga ei olnud kohtumenetluses hagi, millest oleks saanud apellant loobuda ja kohus loobumise vastu võtta. Asja materjalidest (tl-d 4-8 ja 58) nähtub, et hageja oli 27.05.2004 hagiavalduses ja 27.09.2004 avalduses hagi eseme täpsustamise kohta märkinud, et tema nõudeks on muuhulgas nõuda välja Võru Linnavalitsuse ja hageja vahel 07.08.1998 sõlmitud üürileping võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hageja ei olnud nimetatud nõudest loobunud hagi tervikteksti esitades ega ka hiljem kuni 08.09.2006, mil alles esitas sellest nõudest loobumise avalduse. Seega oli 08.09.2006 seisuga maakohtu menetluses ka hageja nõue üürilepingu kostjate ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kohtul oli võimalik hageja avalduse alusel hagist loobumine selles osas vastu võtta. Üksnes asjaolust, et maakohus oli 08.09.2006 hagejale saadetud kohtukutsel märkinud, et kohtuistungil tuleb läbivaatamisele üksnes I.M. u nõue tuvastada endise kinnistu A 96 koosseisus oleva elamu üürileping ja endisel kinnistul A 95 asuva ja E.P. le kuuluv omandireformi käigus tagastatud elamu, ei saa teha järeldust, et menetlus hageja nõude osas üürilepingu võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks olnuks eelnevalt lõpetatud. Põhjendatud ei ole samuti määruskaebuse esitaja väide, et kuna kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-211/2001 nähtuvalt oli apellant esitanud kohtule tühistamishagi, käesolevas tsiviilasjas oli aga esitanud tuvastushagi, siis ei saa kuidagi kattuda hagide esemed ja alused. Maakohus on õigesti märkinud, et sisult ühe ja sama hagi eseme erinev formuleerimine ei tähenda TsMS § 428 lg 1 p 2 mõttes uut hagi eset, ning leidnud, et kuigi kõnesolevate hagide esemed ei ole sõnaliselt kattuvad, tähendavad mõlema hagi esemed siiski sisuliselt üht ja sama hageja nõuet. Õige on ka maakohtu järeldus, et kõnesolevate hagide aluseks olevad asjaolud kattuvad, mistõttu on tegemist hagide aluse samasusega. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja viitamine asjaolule, et maakohus on kohelnud pooli ebavõrdselt, kui lahendas 08.09.2006 kohtuistungil menetluse lõpetamise küsimust ilma, et vastustajad oleks selleks ajaks esitanud hagiavalduse terviktekstile kirjalikku vastust. Asjaolu, kas vastustajad olid nimetatud kohtuistungi toimumise ajaks hagile (selle terviktekstile) kirjalikult vastanud, ei takistanud hagejal ja tema esindajal kujundamast ja esitamast oma seisukohta menetluse võimaliku lõpetamise küsimuses ning kohtul võtmast samal istungil menetluse lõpetamise küsimuses seisukohta määrusega.

Põhjendatud ei ole samuti määruskaebuse esitaja alternatiivne taotlus jätta juunist 2004 kuni 30.05.2006 menetlusosaliste poolt kantud kohtukulud nende endi kanda. Maakohus on õigesti kohaldanud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2, 62 lg 1, § 9 lg 2 ning § 60 lg 1 sätteid ning leidnud, et menetluse lõpetamisel on põhjendatud panna vastustajate kohtukulud apellandi kanda. See, et vastustajad olid nõus apellandi poolt kohtule uue hagiavalduse tervikteksti esitamisega ja kohtu poolt selle menetlemisega 08.09.2006 istungil, ei anna alust jätta vastustajate kohtukulusid menetluses nende endi kanda.

Maili Lokk

Tiit Lõhmus

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.