lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-14977/2

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 20.09.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-05-14977/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.09.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2476
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMs § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 149 lg 2Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 62 lg 1Menetlustähtaja arvutamineTsMS § 9 lg 2Pädevad kohtud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-14977/8Tartu Ringkonnakohus17.07.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-05-14977

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülo Vijar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. september 2006 Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-14977

Tsiviilasi

I. M. hagi Võru linna ja E. P. vastu nõudes tuvastada, et XXXXXXXXXXXX XXX XX-X eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei ole tagastatud menetluse lõpetamine

Menetlustoiming Pooled ja nende esindaja

Kohtuistungi toimumise aeg

hageja I. M. , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX XXXXX, esindaja advokaat Vello Luik; kostja Võru linn, asukoht Jüri 11 Võru, esindaja Harri Paabo; kostja E. P. , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX XX-XX Pärnu, esindaja Harri Paabo 8.september 2006

RESOLUTSIOON

Võtta vastu I. M. loobumine hagist Võru linna ja E. P. vastu üürilepingu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja lõpetada menetlus otsust tegemata. Lõpetada menetlus otsust tegemata I. M. hagis, nõudes tuvastada, et Võru linnas XXXXXXXXXXXX XXX XX-X (endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud. Menetluskulude jaotus Välja mõista I. M. menetluskulu 8 100 (kaheksa tuhat ükssada) krooni Võru linna kasuks. Välja mõista I. M. menetluskulu 10 500 (kümme tuhat viissada) krooni E. P. kasuks. Määrata I. M. advokaat Vello Luike poolt osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulu suuruseks 12 354 (kaksteist tuhat kolmsada viiskümmend neli) krooni ja 60 senti. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Kohus on liitnud ühte menetlusse kaks I. M. hagi. Hagiavalduste kohaselt on hageja nõuded ja nende põhjendused järgmised. Hageja palub hagis kostjate vastu välja nõuda

7.augusti 1998 üürileping võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hageja esitas kohtule avalduse, millega loobub sellest hagist (tl 438). Hageja poolt on esitatud kostjate vastu hagi veel nõudes, tunnistada kehtetuks endise kinnistu X XX koosseisus oleva elamu korteri nr X üürilepingu üleandmise ja vastuvõtmise õigustoiming. Pärast korduvat hagi eseme muutmist ja hagiavalduse teksti tervikuna esitamist hageja poolt (tl 126-129, 130-132, 157-158, 214215, 422-425, 439), palub hageja tuvastada, et XXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXX XXX XX-X (endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud. Hageja leiab oma seda nõuet põhjendades, et E. P. tagastatud majavaldus ja I. M. üürilepingu objektiks olev majavaldus on erinevad majavaldused ning seega on I. M. üürileping üle antud isikule, kellele ei tagastatud omandireformi käigus XXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXX XXX XX elamut.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses hagile on väitnud Võru linn, et ei ole tõendatud, et XXXXXXXXXXXX XX-X üürileping anti üle valele isikule (tl 38-40). Ka E. P. esindaja on kinnitanud kirjalikus vastuses hagile, et E. P. on tagastatud XXXXXXXXXXXX XXX XX asuv elamu, milles asuva korteri nr X üürnikuna oli näidatud hageja (tl 64-66). Kohtuistungil palub kostjate esindaja lõpetada asjas menetlus, kuna samade poolte vaidluses samal alusel ja sama hagieseme üle on jõustunud kohtuotsus. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED

1.TsMS §-de 206 lg 1; 429 lg 1, 4 kohaselt võib hageja hagist loobuda ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi. Hageja on avalduses üürilepingu väljanõudmise hagist loobumise kohta kinnitanud, et hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hagejat esindab advokaat. Hageja kinnitab ka suuliselt kohtule, et talle on menetluse lõpetamise tagajärjed teada (tl 438, 447). Kohus leiab, et hageja hagist loobumine hageja taotluses märgitud hagist tuleb vastu võtta kuna see on kooskõlas TsMS §-des 206 lg 1; 429 lg 1, 4 sätestatuga ning ei riku olulist avalikku huvi. Neil asjaoludel tuleb selles hagiasjas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetada otsust tegemata. Seega tuleb vastu võtta I. M. loobumine hagist Võru linna ja E. P. vastu üürilepingu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja lõpetada selles nõudes menetlus otsust tegemata.
2.Kostjate esindaja on esitanud taotluse lõpetada menetlus hagis, millega hageja palub tuvastada, et XXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXX XXX XX-X (endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud (tl 446-450).

2 (6)

TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtulahend. TsMS §-s 435 lg 2 on sätestatud, et kohtuotsusega lõpeb menetlus selles kohtuastmes. Seega toimub menetluse lõpetamine ka jõustunud kohtuotsusega.

3.Kostjate esindaja taotluse lahendamiseks on kohtul vaja tõlgendada TsMS §-s 428 lg 1 p 2 sisalduvat mõistet „vaidlus samal alusel sama hagieseme üle“. Riigikohus on selgitanud
28.novembri 2005 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05 mõiste „sama nõue samal alusel“ kohta järgmist: Hagi aluse all tuleb mõista neid hageja osundatud asjaolusid, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Hagi alusena ei ole vaadeldavad hagiavalduses viidatud materiaalõiguse normid, millele hageja rajab oma nõude ja mille kohaldamist vaidluse lahendamisel hageja kohtult taotleb. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Hagi aluse määratlemine nõuab teatavat üldistust ning eristamist üksikutest asjaoludest. Erinevate asjaolude paljusust arvestades, viiks nende käsitamine üksikute hagi alustena olukorrani, kus igasugune hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluda võiv täiendav faktiväide looks võimaluse uue hagi esitamiseks, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja. Kolleegiumi arvates mõeldakse TsMS § 149 lg 2 p-s 3, § 217 p-s 3 ja § 242 lg-s 3 mõiste "sama nõue samal alusel" all kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Riigikohtu selgitus on antud 1. jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele viidates, kuid kuna analoogilised sätted menetluse lõpetamise kohta on ka praegu kehtivas Tsiviilkohtumenetluse seadustikus, siis leiab kohus, et Riigikohtu selgitustega tuleb arvestada ka praegu kehtiva TsMS § 428 lg 1 p 2 tõlgendamisel.
3.Võru Maakohtu otsusega 31. märtsist 2004 tsiviilasjas nr 2-211/2001 I. M. hagis Võru linna ja E. P. vastu jäeti rahuldamata I. M. hagi E. P. ja Võru linna vastu E. P. omandi tekkimise õigustoimingu, endise kinnistu X XX kooseisus oleva elamu üleandmise ja vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise nõudes. Sama kohtuotsusega vaidluses samade poolte vahel jäeti rahuldamata I. M. hagi E. P. ja Võru linna vastu üürileandja õiguse tekkimise õigustoimingu, endise kinnistu X XX koosseisus oleva elamu eluruumide üürnike üürilepingute üleandmise ja vastuvõtmise kehtetuks tunnistamise nõudes (tl 399-404). See Võru Maakohtu otsus on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega
23.märtsist 2005 (tl 405-408). Kohtuotsusest (tl 399-404) nähtuvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Kokkuvõtlikult oli hagi esitatud sel alusel, et E. P. on tagastatud elamu endisel kinnistul X XX, kuid aktidega on E. P. üle antud üürilepingud endisel kinnistul X XX asuva elamu kohta, mille tagastamist E. P. üleandmise aktide aluseks oleva korraldusega ei korraldatud. Hagiavalduse terviktekstis on näidatud menetluses oleva hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (tl 422-425). Need asjaolud seisnevad lühikokkuvõttes selles, et E. P. on tagastatud endine kinnistu X XX, kuid elamu, milles asuva korteri kohta on hagejal üürileping, asub endisel kinnistul X XX, mida ei ole E. P. tagastatud. Samadele asjaoludele viitab ka hageja oma kirjalikus seletuses (tl 436-437). Seega on ka menetluses oleva hagi aluseks asjaolu, et E. P. tagastatud majavaldus ja majavaldus, mille kohta on I. M. üürileping, on erinevad majavaldused. Jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt on samasugustele hagi aluseks olevatele asjaoludele, tegeliku elu juhtumile, faktikogumile, viidanud hageja ka hagiasjas, milles on

3 (6)

menetlus lõpetatud jõustunud kohtuotsusega. Hageja esindaja nõustub, et hagi aluseks olevad asjaolud kattuvad (tl 449). Kostjad on juba esialgsetes kirjalikes vastustes hagile väitnud, et tegemist on hagiga samal alusel sama hagieseme suhtes. Hageja on pärast seda muutnud korduvalt hagi eset. Kohus leiab, et hagi aluste samasus TsMS § 428 lg 1 p 2 mõttes ei tähenda hagi aluste täpset kattumist, vaid seda, et haginõuet põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga, faktikogumiga. Neil asjaoludel peab kohus tõendatuks, et käesolev hagi on esitatud samal alusel, mis hagi samade poolte vahel, milles menetlus on lõpetatud jõustunud kohtuotsusega.

4.Kostjate esindaja väidab, et võrreldes Võru Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-211/2001, on ka hagi ese sama. Hageja esindaja väidab, et hagi esemed on erinevad (tl 446-450). Sellega seoses leiab kohus järgmist. Tsiviilasjas nr 2-211/2001 palus I. M. : 1. Tunnistada kehtetuks E. P. omandi tekkimise õigustoiming, endise kinnistu X XX kooseisus oleva elamu üleandmine ja vastuvõtmine; 2. Tunnistada kehtetuks E. P. üürileandja õiguse tekkimise õigustoiming, endise kinnistu X XX koosseisus oleva elamu eluruumide üürnike üürilepingute üleandmine ja vastuvõtmine. Käesolevas hagis palub hageja tuvastada, et XXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXX XXX XX-X(endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud. Hageja on ise selle hagi eseme kohta selgitanud, et ta soovib, et kohus tuvastaks, et enne elumaja omandireformi õigustatud subjektile, E. P. üleandmist, anti 7. augustil 1998 Võru linna poolt allakirjutatud üürileping üle valele isikule, E. P. (tl 436-437). Kohus nõustub hageja esindajaga, et hagi esemed ei ole sõnaliselt kattuvad. Samas leiab kohus, et mõlema hagi esemed tähendavad sisuliselt üht ja sama hageja nõuet, üht ja sama hagi eset. Tsiviilasjas nr 2-211/2001 oli hagi esemeks: tunnistada kehtetuks E. P. XXXXXXXXXXXX XXX XX elamu ja selle elamu korteri nr X üürilepingu üleandmine. Käesolevas tsiviilasjas on hagi esemeks: tuvastada, et E. P. XXXXXXXXXXXX XXX XX elamu ja selle elamu korteri nr Xüürilepingu üleandmine, toimus valele isikule. Kohus leiab, et sisult ühe ja sama hagi eseme erinev formuleerimine ei tähenda TsMS § 428 lg 1 p 2 mõttes uut hagi eset. Ka kohtuotsuses eespool viidatud Riigikohtu otsuses käsitletud juhul ei kattunud hagi esemed sõnastuslikult, kuid Riigikohus leidis, et tegemist on sama hagiesemega. Seega hageja on esitanud samade poolte vaidluses hagi samal alusel ja sama hagieseme üle, mille kohta on jõustunud menetluse lõpetanud Võru Maakohtu kohtuotsus, mistõttu kohus lõpetab menetluse otsust tegemata. I. M. hagis nõudega tuvastada, et Võru linnas XXXXXXXXXXX XXX XX-X (endine kinnistu X XX aadressiga XXXXXXXXXXXX XXX XX) eluruumi üürileping anti üle E. P. , kellele nimetatud elamut omandireformi käigus ei tagastatud.
5.Kostjate esindaja on esitanud kuludokumendid ja palunud välja mõista hagejalt kostjate kasuks menetluskulu (tl 446-450).
5.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 kohaselt, enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas tsiviilasjas on menetlus alustatud 2004. aastal, seega tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada
1.jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustikku. 4 (6)
5.2.Kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 62 lg 1 kohaselt, kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kohus on vastu võtnud hageja hagist loobumise ühe nõude osas ja kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja hagist loobumine oleks seotud kostjate poolt selle nõude rahuldamisega. Seega on kostjad õigustatud selle nõude osas menetluse lõpetamisega seoses, TsMS §-s 62 lg 1 sätestatut arvestades, taotlema hagejalt kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmist.
5.3.Kohus leiab, et põhjendatud on ka kostjate taotlus hageja teises nõudes menetluse lõpetamisega seoses hagejalt kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. 1. jaanuarini 2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 8. peatükis on sätestatud kohtukulud ja nende jaotamine, kuid selles ei ole sätestatud kohtukulude jaotamist juhul, kui asjas lõpetatakse menetlus, kuna vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. TsMS § 9 lg 2 kohaselt kohaldab kohus protsessisuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Kui selline seadusesäte puudub, lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Kohus leiab, et TsMS §-s 9 lg 2 sätestatut arvestades, tuleb seoses protsessisuhet reguleeriva seadussätte puudumisega kohaldada sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet kuna ei ole mingit mõistlikku põhjust menetluse lõpetamisel asjas seoses sellega , et hageja on esitanud hagi samade kostjate vastu samal alusel sama hagieseme kohta, milles juba on jõustunud kohtuotsus, jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Kohus leiab, et hagi ei ole küll jäetud rahuldamata, kuid menetluse lõpetamisega TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel on tekkinud hagi rahuldamata jätmisega analoogiline olukord menetluskulude jaotamise osas. Neil asjaoludel rakendab kohus TsMS § 9 lg 2 alusel menetluskulude jagamise osas nõude suhtes, milles menetlus on lõpetatud TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, vaieldavale suhtele lähedast protsessisuhet reguleerivat sätet, so menetluskulude jaotamist hagi rahuldamata jätmise korral, so 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS §-s 60 lg 1 sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sealjuures arvestab kohus ka järgmiste asjaoludega. Kostjate menetluskulud on tekkinud suures osas seoses sellega, et hageja on korduvalt muutnud hagi eset (tl 126-129, 130-132, 157-158, 214-215, 422-425, 439), mis on tinginud asja arutamise edasilükkamist. Hageja poolt korduvalt hagi eseme muutmine ei ole võimaldanud kohtul varem, kui pärast hagiavalduse tervikuna esitamist, asuda lahendama küsimust, kas on tegemist jõustunud kohtuotsusega sama hagi aluse ja eseme kohta. Hageja hagi ei ole rahuldatud ja kostjatele on põhjustatud menetluskulud hageja poolt sellise hagi esitamisega, milles on menetlus lõpetatud seoses samal alusel sama hagieseme suhtes jõustunud kohtuotsusega. Neil asjaoludel hageja poolt kostjatele menetluskulude tekitamine tingib ka õiguse üldisest mõttest, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttest menetluskulude jaotamise kohta tulenevalt, kostjate menetluskulude väljamõistmise hagejalt. Pealegi kannab alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 168 lg 2 kohaselt menetluse lõpetamisel menetluskulud hageja.

5 (6)

Seega on määrus tehtud sisuliselt kostjate kasuks, kostjatele on menetluskulud tekitatud hageja poolt, kumbagi hagi ei ole kohus rahuldanud ja hagejal tuleb kanda kostjate vajalikud ja põhjendatud menetluskulud mõlemas nõudes menetluse lõpetamisega seoses.

5.4.Kuludokumentide kohaselt on kostjatest Võru linna menetluskuluks õigusabi eest kokku 8 100 krooni (tl 229-234, 440-443) ja kostja E. P. menetluskuluks õigusabi eest kokku 10 500 krooni (tl 235-238, 444-445).
1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus leiab, et arvestades töö mahtu, asjas on toimunud palju istungeid ja hageja on esitanud palju tõendeid, kusjuures hageja on korduvalt muutnud hagi eset, on need kostjate menetluskulud õigusabi eest TsMs § 61 lg 1 p 2 mõttes vajalikud ja põhjendatud ning ei ületa justiitsministri poolt kehtestatud suurust. Neil asjaoludel tuleb hagejalt välja mõista menetluskuluna Võru linna kasuks 8 100 krooni ja E. P. kasuks 10 500 krooni.
6.Kohus on määranud anda I. M. riigi õigusabi kohustusega hüvitada pooles ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdsete summadena üks kord kvartalis, alates kohtulahendi jõustumisest, millega on kindlaks määratud õigusabi suurus ja riigi õigusabi hüvitamise ulatus (tl 313-314). Kohus määras hagejale riigi õigusabi osutajaks advokaadi Vello Luik, kes on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude määramiseks summas 12 354,60 krooni koos käibemaksuga (tl 452-453). Kohus leiab, et taotluses toodud suuruses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude määramine on põhjendatud taotluses esitatud põhjendusi ja asja töömahukust arvestades 12 354,60 krooni ulatuses ning kohus määrab riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude suuruseks kokku 12 354,60 krooni.

Kohtunik:

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja