Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

või välislepingust ei tulene teisiti. Kui täidetavaks tunnistatud välisriigi vahekohtu otsus välisriigis tühistatakse, võib võlgnik esitada avalduse täidetavaks tunnistamise tühistamiseks. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (avaldatud RT II 16,27), mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist (artiklid 50-58). Avaldusele on lisatud kohustuslikud lisad, mis on sätestatud lepingu artiklis 52 lg-tes 1-3. Täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita (artikkel 54). Lepingu artikli 56 lõigetes 1-3 on sätestatud tunnustamisest või täitmisest keeldumise alused. Käesoleval juhul keeldumise aluseid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 621 kohaselt kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 623 lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. TsMS 620 lg 1 kohaselt kuulub tsiviilasjas tehtud muu välisriigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. TsMS § 620 lg 2 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Vologda Oblasti Arbitraažikohtu poolt väljastatud täitelehest asjas nr XXX nähtub, et kohtuakt on jõustunud 26. juuni 2006. Kohus leiab, et antud otsuse tunnustamine ei ole vastuolus avaliku korraga, samade poolte vahel puudub samas asjas Eestis tehtud varasem lahend ja puuduvad muud alused, mis välistaksid antud otsuse tunnustamise. Kohus leiab, et on täidetud kõik tingimused Vene Föderatsiooni Vologda oblasti Arbitraažikohtu 26. juuni 2006. a otsuse asjas nr. XXX täidetavaks tunnistamiseks ning taotlus kuulub rahuldamisele. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Küllike Johannson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.