Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Kohtumääruse tegemise aeg 12.07. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 ja koht Tsiviilasja number
2-07-25105
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi likvideerimismenetluse määramiseks
Menetlusosalised esindajad esindajadajad dajadajad
ja
avaldus Osaühingu Acrator läbiviimiseks ja likvideerija
ende Avaldaja: Eesti Vabariik, asuk. Lossi plats la, Tallinn, esindaja Lääne-Viru Maavalitsuse sotsiaalja tervishoiuosakonna juhataja maavanema ülesannetes T R , Lääne-Viru Maavalitsus, reg.nr. xxxx, asukoht Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere Lääne-Virumaa. Puudutatud isik: Osaühing Acrator, reg. kood xxxx (registrist kustutatud 06.10.2003). Viimane asukoht Lääne-Virumaa 46701, Rägavere vald, Viru-Kabala küla. Juhatuse liige (dokumendihoidja) N E , isikukood xxxx, elukoht xxxx, , seaduslik esindaja pankrotihaldur L M , OÜ Sentire MK, asukoht xxxx
Menetlustoiming
likvideerimismenetluse läbiviimise otsustamine ja likvideerija määramine
Resolutsioon
Eesti Vabariigi avaldus rahuldada.
Viia Osaühingu Acrator suhtes läbi täiendav likvideerimismenetlus ja määrata likvideerijak likvideerijakss O E (isikukood xxxx, xxxx, Cavere Õigusbüroo OÜ, Lennuki 22, Tallinn 10145, tel. 6262 087, 5255757). Kohtumääruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele ja likvideerijale ning saata teadmiseks registriosakonnale. Kohtumääruse peale võib Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud.
Avalduse kohaselt Osaühing Acrator, äriregistri kood 10369031, on registrist kustutatud 06.10.2003.a. registripidaja algatusel likvideerimismenetlust läbi viimata. Osaühing ei esitanud registripidajale 6 kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest nõutavat majandusaasta aruannet. Osaühingu Acrator viimane asukoht oli Lääne-Virumaa 46701, Rägavere vald. Eesti Vabariik on 27.12.2002.a. sõlminud Osaühinguga Acrator maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, Rakvere notar Irma Rahnu notari ametitoimingute raamatu registri nr. 9678. Lepingu esemeks oli vaba metsamaana erastamisele kuuluv 7,99 ha suurune xxxx maaüksus, asukohaga xxxx . Lepinguobjekti maksumuseks oli 111 449 krooni, millest 11 449 krooni on tasutud enne lepingu sõlmimist. Lepingu kohaselt ülejäänud maa ostu-müügi hind 100 000 krooni, millele lisandub intress, tasutakse 50 aasta jooksul. Aastatasu on 2 000 krooni, esimene maksetähtaeg oli 10.01.2003.a. Nimetatud maatüki kohta on avatud kinnistusregistriosa numbriga 3151631 ja IV jakku on kantud hüpoteek summas 100 000 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Võlgnevus lepingu järgi on 10.01.2007.a. maksetähtaja seisuga järelmaksu osas 9 000 krooni, intressivõlgnevus 450 krooni ja viivisevõlgnevus 3 289 krooni ja 50 senti, kokku 12 739 krooni ja 50 senti. Maareformi seaduse § 222 lg. 1 vastavalt on maa erastamise korraldaja maavanem. MaaRS § 23 lg. 53 täidab maa erastamisel hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteegi osas maa erastamise korraldaja. Harju Maakohus on 26.05.2003.a. välja kuulutanud N E ’i pankroti. PankrS § 54 lg. 1 kohaselt on pankrotihaldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja. N E pankrotihaldur on L M . Kuna OÜ’l Acrator on kinnistu registriosa numbriga 3151631 ja võlgnevus Eesti Vabariigile selle maaüksuse järelmaksu tasumisel, siis palub avaldaja kohtul ÄS § 60 lg. 5, § 218 lg. 2 ja TsMS § 602 alusel otsustada likvideerimismenetluse läbiviimine ja määrata likvideerija. Likvideerimine on vajalik, et tagada osaühingul olemasoleva vara, so. kinnistu realiseerimine, misjärel oleks võimalik rahuldada võlausaldaja nõuded. ÄS § 60 lg. 5 näeb ette, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul on vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. ÄS § 218 lg. 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata likvideerija. TsMS § 602 sätestab, et kohus võib määrata juriidilise isiku likvideerija. TsMS § 603 lg. 1 kohaselt võib likvideerijaks määrata isiku, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimismenetlust vajalikul tasemel korraldama. Avaldaja ei pea võimalikuks määrata likvideerijaks endist juhatuse liiget N E ’i, kuna tema suhtes on pankrotimenetlus ja puuduvad andmed, et tal oleks vastavaid teadmisi ja kogemusi, et likvideerimist vajalikul tasemel korraldada. Avaldaja palub otsustada OÜ Acrator likvideerimismenetluse läbiviimine ja määrata likvideerija ning mõista OÜ Acrator välja avaldaja poolt tasutud kohtukulud, milleks on riigilõiv 200 krooni. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leidis, et avaldus on võimalik läbi vaadata kohtuistungit pidamata ja rahuldada. Tegemist on hagita menetluse asjaga. TsMS § 477 lg. 2 kohaselt kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Likvideerija määramiseks kohtuistungi korraldamist ÄS ega TsMS ette ei näe. ÄS § 218 lg. 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja määrata likvideerija. Võlausaldaja on huvitatud isik. Avaldaja ei ole likvideerija isiku suhtes ettepanekut teinud, mistõttu kohus tegi sellekohase ettepaneku O.E ’ile. TsMS § 603 lg. 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt likvideerijaks
võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri. Kohtule teadaolevalt omab Oliver Ennok pikaajaliselt pankrotihalduri kogemusi. TsMS § 603 lg. 3 kohaselt isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. O.E on likvideerijaks olemise kohta andnud kirjaliku nõusoleku. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. TsMS § 172 lg. 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad avaldaja menetluskulud, sealhulgas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldaja enda kanda. Kohus juhindus ÄS § 218, TsMS §-de 475, 477, 463-465, 603, 606 nõudeist.
Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtumäärus jõustus 27.
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.