Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused 16.11.2005.a. esitas OM hagi OÜ N vastu saamata jäänud hüvitiste väljamõistmiseks ning töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.jaanuaril 1997.a. tööleping mille kohaselt võeti hageja tööle müüja ametikohale kauplusesse asukohaga XXX.

töölepingu lõpetamise korra oluline rikkumine ja toob kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise TLS §-st 117 tulenevate tagajärgedega. Lähtudes eeltoodust on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetanud ebaseaduslikult ilma distsiplinaarkaristuse vormistamiseta. Kuna hageja ei ole toime pannud töötajapoolset rikkumist, siis tuleb muuta ka töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut, milleks on töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel (TLS § 86 punkt 3). Hageja ja kostja vahel 01.01.1997.a. sõlmitud töölepingu kohaselt on hageja töökoha aadressiks XXX. Kui hageja töökoht 01.09.2005.a. kaotati, siis määrati kostja poolt hageja uueks töökohaks XXX. Kuna hageja ei soovinud võtta vastu kostja poolt pakutud teist tööd aadressil XXX, siis on tegemist kostja ja hageja vahelise töösuhte lõppemisega koondamise tõttu. TLS § 90 lg. 1 p.1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust töötaja koondamise (§ 86 p. 3) tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5-10 aastat, kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna hageja on kostja juures töötanud juba aastast 19997, on kostja kohustatud hagejale hüvitama kolme kuu keskmise palga ehk 8070 krooni TLS § 87 lg. 1p.3 kohaselt on töölepingu lõpetamisest tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5-10 aastat, mitte vähem kui kolm kuud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Töölepingu lõpetamisest teatati hagejale 08. septembril 2005 ning ka tööleping lõpetati samal päeval. Seega on kostja kohustatud hagejale maksma hüvitist kolme kuu keskmise päevapalga ulatuses ehk 8 070 krooni TLS § 74 lg. 2 kohaselt on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Tööraamat anti hagejale kätte pärast korduvat nõudmist 07.11.2005. TLS § 119 lg. 1 kohaselt on tööraamatu kinnipidamisel tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Seega kostja on kohustatud hagejale hüvitama tööraamatu kätteandmisega viivitamise hüvitist 5 380 krooni. Juhindudes EV töölepingu seaduse §-dest 87, 90, 117 ja 119 ning riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 1 palub hageja hagi rahuldada ning mõista kostjalt, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, välja hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 16 140 krooni; muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut; mõista kostjalt, koondamise tõttu, välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 8 070 krooni; mõista kostjalt, töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmise tõttu, välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 8 070 krooni; mõista kostjalt, tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, välja hüvitis summas 5 380 krooni; mõista kostjalt välja kohtuning õigusabikulutused vastavalt istungil esitatavatele kuludokumentidele. 19.12.2005.a. esitas hageja kohtule hagi täienduse ning palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks; mõista kostjalt, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, välja hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 16 140 krooni; muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ning tunnistada tööleping lõpetatuks töötaja omal algatusel; mõista kostjalt, tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, välja hüvitis summas 5 380 krooni; mõista kostjalt välja kohtuning õigusabikulutused vastavalt istungil esitatavatele kuludokumentidele. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Tööleping hagejaga sõlmiti 01.01.1997.a. Hageja võeti tööle XXX asuvasse poodi müüjana. Samas kohas asub veterinaarkliinik. Kuni 2004. aastani töötas poes kaks müüjat, kuid kuna tööd oli vähe koondati üks müüja koht. Augustikuu 2005.a. alguses otsustas tööandja muuta töökorraldust. Selline muudatus töökorralduses oli tingitud sellest, et veterinaarkliinikus töökoormus oli suurenenud aga müüja töökoormus oli oluliselt vähenenud. Selle tõttu otsustas tööandaja võtta müüja ametikohale töötaja,

kellel oleks veterinaarharidus ja kelle ülesandeks oleks ka kliinikus töötamine ja veterinaararsti abistamine. Hagejal veterinaarharidust ei olnud ja augustikuu alguses pakkus kostja hagejale tööd teises kaupluses, mis asub XXX, asukohaga Tallinn, XXX. Hageja ei olnud nõus vabatahtlikult teise poodi tööle minema, oli kostja sunnitud hagejale teatama sellest käskkirjaga nr 9, millele hageja keeldus alla kirjutamast. Hageja väide, et tema viibis töövõimetuslehel alates 22.08.2005.a. on väär. Kostjale on esitatud hageja töövõimetusleht (esmane), mille kohaselt töövabastusperiood algas 29.08.2005.a. 06.09.2005.a. hageja tööle ei ilmunud ja käskkirjaga oli töölt puudumise tõttu hageja palgast kinni peetud töötasu ühe päeva ulatuses ning käskkirjaga nr 11 määrati hagejale noomitus. Hageja väide, et tema ei olnud karistuse määramisest teadlik, on väär, kuna mõlemad käskkirjad on hageja poolt allkirjastatud. Kaupluses asukohaga Tallinn, XXX viidi 06.09.2005.a. läbi inventuur, mille käigus tuvastati, et paljudel kaupluses olevatel toodetel puuduvad hinnasildid ning müügil olevad toidud on aegunud realiseerimistähtajaga. Müüja (hageja) kohustus oli jälgida toodetele märgitud realiseerimistähtaega, kuid hageja seda ei teinud, millega rikkus oma töökohustusi. Käskkirjaga nr 12 oli hageja kohustatud hüvitama kostjale tekitatud kahju summas 1164.- krooni, kuid seda ei teinud. 07.09.2005.a. hageja korduvalt ei ilmunud tööle, mille kohta koostati käskkiri nr 13 ja selle kohaselt peeti hageja palgast kinni töötasu ühe tööpäeva ulatuses. 08.09.2005.a. lõpetas tööandja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 kohaselt, millest kostja koheselt teatas hagejale Samal ajal teatati hagejale, et ta tuleks tööraamatule järgi, kuid hageja ei reageerinud kostja teatisele. Kostja tegi kõikidest käskkirjadest koopiad ja koos teatisega tööraamatu kätte saamise võimalusest aadressil XXX, saatis dokumendid tähitud postiga hageja aadressil XXX. 18.10.2005.a. tuli hageja kostja kauplusesse tööraamatu järgi, kuid keeldus allkirja andmisest, seetõttu kostja ei väljastanud hagejale tööraamatut ning edastas talle teistkordselt teatise tööraamatu saamise võimalusest. Hageja tuli 07.11.2005.a. ja sai tööraamatu kätte Hageja väide, et teda viidi üle teisele töökohale ei vasta tõele. Töölepingus on kirjas, et hageja töökohaks on kauplus XXX. Töölepingu sõlmimise ajal oli kostjal ainult üks pood Tallinnas asukohaga XXX ja selle tõttu oligi töölepingus märgitud kaupluse asukohaks XXX. Käesoleval ajal on kostjal viis kauplust Tallinnas ja hagejale pidi töötama kostja juures, kuid teises poes, kusjuures pood asub samas asulas, XXX. Vastavalt TLS § 59 lg 3 sätestab, et töötaja paigutamine teisele töötamiskohale samas asulas ei ole teisele tööle üleviimine. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et töötaja paigutamine teisele tööle väljaspool töölepingus kindlaksmääratud asulat on töötaja üleviimine teise paikkonda. Tulenevalt § 103 lg 1 lubab seadus TLS § 86 p 6 alusel töölepingu lõpetada vaid töötaja süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hageja korduvalt ei ilmunud tööle, mille eest teda karistati 2 korda. Jätkuv mõjuva põhjuseta töölt puudumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu, mille eest võib määrata töötajale uue karistuse. Kõik käskkirjad on kostja poolt vormistatud vastavalt seaduse nõuetele ja hageja oli nendega tutvunud. Seega kostja on täitnud kõik temale pandud kohustusi ning ei rikkunud seaduse sätteid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 20.11.2006.a. esitas kostja kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks. Taotluse kohaselt vastavalt ITVS § 6 lg 2 töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Tööleping hagejaga lõpetati 08.09.2005.a. ja sellest teatati hagejale tähitud kirjaga 15.09.2005.a. Seega oli hagejal õigus vaidlustada töölepingu lõpetamise õigsust kuni 15.10.2005.a. Hagi esitati 11.11.2005.a. Seega leiab kostja, et hagi on aegunud.

20.12.2006.a. esitas kostja täiendava vastuse. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust töölepingu lõpetamist vaidlustada kuna vaidlustamistähtaeg on aegunud. Kohtuotsuse põhjendused Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõuete juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel Kostja taotles hagi aegumise kohaldamist kuna ITVS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Tööleping hagejaga lõpetati 08.09.2005.a. ja sellest teatati hagejale tähitud kirjaga 15.09.2005.a., mistõttu oli hagejal õigus vaidlustada töölepingu lõpetamise õigsust kuni 15.10.2005.a. Hagi on esitatud kohtule 16.11.2005.a. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Kostja esitatud postikviitungid 15.09.2005 ja 18.10.2005 kohta ei tõenda, millise sisuga tähtkirju hagejale saadeti. Hageja kostjalt tööraamatu allkirja vastu kätte 07.11.2005.a. (tlk. 49). Eeltoodu alusel kohus leiab, et tõendatuks tuleb lugeda asjaolu, et hageja sai oma töölepingu lõpetamisest teada 07.11.2005.a., s.o. päeval, kui ta sai kätte tööraamatu. Seega on hagi esitatud tähtaegselt. Hageja töötas kostja juures määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel alates 01.jaanuarist 1997.a. müüja ametikohal. Lepingus oli kokku lepitud, et töö tegemise kohaks on kostja kauplus XXX. Kostja oma 22.08.2005.a. käskkirjaga nr. 9, seoses firmasiseste ümberkorraldustega, viis hageja XXX asuvast poest üle XXX asuvasse kostja poodi müüja ametikohale alates 01.09.2005.a. (tlk. 40). Hageja nimetatud käskkirjale keeldus alla kirjutamast ning viibis alates 29.08.2005 kuni 05.09.2005 haiguslehel (tlk. 52). 06.09.2005.a. esitas hageja kostjale avalduse, milles ta teatas, et ei nõustu tema üleviimisega teisele töökohale, kuna tema lepingujärgne töökoht on XXX ning selles kohas töötab juba uus inimene, seega on kostja hagejaga töölepingu lõpetanud TLS § 86 lg. 3 alusel, mistõttu palub ta TLS §§-des 90 lg. 1 p.1 ja 87 lg. 3 ettenähtud hüvitised talle välja maksta, samuti ka kuue kuu keskmise töötasu. (tlk. 50). Kostja oma 08.09.2005.a. vastuses teatas hagejale, et tema avalduse rahuldamiseks ei ole alust, kuna hageja üleviimine samale tööle kostja teise kauplusesse ei ole töölepingu tingimuste muutmine ja ei ole aluseks töölepingu lõpetamisele TLS § 86 p. 3 alusel (tlk. 51). Hageja tööle ennistamist ei soovinud. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja võeti 01.01.1997.a tööle kostja XXX asuvasse poodi müüjana, mis tol ajal oli kostja ainuke kauplus. Samas kohas asub ka veterinaarkliinik. Augustikuu 2005 alguses otsustas tööandja muuta töökorraldust, mis oli tingitud sellest, et veterinaarkliinikus töökoormus oli suurenenud aga müüja töökoormus oli oluliselt vähenenud. Seetõttu otsustas tööandaja võtta müüja ametikohale töötaja, kellel oleks veterinaarharidus ja kelle ülesandeks oleks ka kliinikus töötamine ja veterinaararsti abistamine. Hagejal veterinaarharidust ei olnud ja seega pakkus kostja hagejale müüja tööd oma teises kaupluses, XXX, asukohaga Tallinn, XXX. Hageja ei olnud nõus vabatahtlikult teise poodi tööle minema, siis kohustas kostja hagejat selleks käskkirjaga nr 9, millele hageja keeldus alla kirjutamast ja mida hageja keeldus täitmast motiivil, et tema lepingujärgseks töökohaks on XXX. Kostja leiab, et hageja rikkus seega töödistsipliini 06.09.2005.a. ja 07.09.2005.a. hageja tööle ei ilmunud ja 08.09.2005.a lõpetas tööandja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 kohaselt. ITVS § 28 lg. 1 alusel on ebaseaduslik töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Hagejal oli kostjaga 01.01.1997.a. sõlmitud tööleping töötamiseks kindlaksmääratud töökohas, XXX asuvas kaupluses, kus hageja töötas järjepidevalt kuni 2005.a. augustikuuni (kaasaarvatult). Hageja viibis 29.08.2005 kuni 05.09.2005 haiguslehel ja 06.09.2005.a. asudes tööle XXX leidis, et tema töökohal töötas teine töötaja ning hagejat ei lubatud tööle, samas tutvustati 06.09.2005.a.

hagejale 22.08.2005.a. käskkirja nr. 9 hageja üleviimise kohta XXX asuvasse kostja kauplusesse. Samuti ei lubatud hagejat oma töökohale 07.08.2005, küll on aga kostja sel päeval tutvustanud hagejale allkirja vastu käskkirju nr. 10 ja 13, milledega kostja hagejat karistas 06.09 ja 07.09. töölt puudumiste eest koos päevatasu kinnipidamisega. 08.09.2005 lõpetati tööleping hagejaga TLS § 86 p. 6 alusel. Seega süüdistas tööandja töötajat teisele töökohale üleviimisel tööst keeldumises ja lõpetas töölepingu TLS § 86 p. 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu.. Vastavalt VÕS § 23 lg. 1 on lepingupoolte kohustused kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Töölepingu järgi oli hageja töökoht kindlaks määratud ja selleks oli XXX asuv kostja kauplus. Selliselt olid pooled kokku leppinud töökoha asukoha. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja töölepingu lõpetamine TLS § 86 p. 6 alusel tuleb tunnistada ebaseaduslikuks, kuna oli ebaseaduslik selleks vajaliku aluse puudumise tõttu. Teisele tööle (töökohale) üleviimine eeldab poolte kokkulepet ning tööleping tuleb lugeda lõpetatuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel. Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel ja töötaja loobumisel tööle ennistamisest on tööandja kohustatud maksma töötajale TLS § 117 lg. 2 alusel hüvitist kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses. OM sai miinimumpalka, s.o. 2 690 krooni. Kohus peab põhjendatuks kahe kuu palga väljamõistmist tööandjalt töötaja kasuks, seega summas 5380 ( 2x 2 690 krooni) krooni. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et tööandjal on õigus lõpetada töölepingu TLS § 86 p. 3 järgi koondamise tõttu, kui on tekkinud TLS § 98 lg. 1 alustel vajadus töötajate koondamiseks. Seega ei ole eelnimetatud säte töötaja õigus taotleda endaga töölepingu lõpetamist, kui tööandjal TLS § 98 lg. 1 alused puuduvad. Kohus märgib, et tööõiguslikult on hageja nõuded vastuolus hea usu põhimõttega.. Hageja nõuab ebaõige vallandamise eest hüvitust kuni kuue kuupalga ulatuses, siis kaotab ta õiguse vaidlustada töölepingu lõpetamist seoses koondamisega ja sellega ettenähtud hüvitiste maksmist. Ülejäänud hageja hüvitise nõuded jätab kohus rahuldamata, kuna need on vastuolulised. Samuti jätab kohus rahuldamata tööraamatu kinnipidamise eest nõutud hüvitise, kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist seoses tööraamatu kinnipidamisega, mis takistas ta asumist teisele töökohale. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel mõistab kostjalt riigituludesse riigilõivu 420 krooni seoses hagi osalise rahuldamisega TsMS 61 lg. 1 alusel jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.