2-07-5172/3 - Ühinguõigus - Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine - Harju Maakohus Ta

09.02.2007.a saabus Harju Maakohtule AS xxx avaldus, milles palutakse otsustada aktsiaseltsi xxx (kustutatud; registrikood xxx; edaspidi AS xxx) täiendav likvideerimine ning ennistada likvideerija xxx õigused. Avaldusele on lisatud ka xxx nõusolek tema volituste taastamise kohta likvideerijana. Avalduse kohaselt olid AS xxx tegevusaladeks mootorsõidukite ja nende haagiste rentimine, mootorsõidukite haagiste tagavaraosade müük ning kasutatud sõidukite ja nende haagiste sisse- ja väljavedu ning jaemüük. 2000.a oktoobris teatas AS xxx aktsionär Aktsiaselts (AS) xxx otsusest anda AS xxx tegevus üle Osaühingule xxx (müügitegevuse osas), Aktsiaseltsile xxx (kapitalirendi osas) ning xxx AS-ile (mootorsõidukite ja nende haagiste rentimise osas), samuti otsusest AS xxx likvideerida. AS-i xxx nimele on registreeritud kaubamärk "xxx & xxx" (avalduses ilmselt ekslikult märgitud "xxx & xxx"; registreeritud 15.01.2002; kehtivuse lõppemise kuupäev 15.01.2012). 2000.a detsembris andis AS xxx mootorsõidukite ja nende haagiste rendipargi üle xxx AS-ile, samuti loovutas AS xxx xxx AS-ile kaubamärgi "xxx & xxx". Tallinna Linnakohtu 09.09.2004.a määruse alusel registriasjas Ä 37921/4 kustutati AS xxx 09.09.2004.a aastal äriregistrist Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 88 lg 8 ning äriseadustiku (ÄS) § 513 lg 5 alusel. Loovutatud kaubamärki "xxx & xxx" ei jõutud enne AS xxx äriregistrist kustutamist registreerida xxx AS-i nimele. 2005. aasta lõpul võõrandas xxx AS pärast 2 aastat kestnud läbirääkimisi avaldajale mootorsõidukite ja nende haagiste rentimisega tegelevad ettevõtted (ÄS § 5 tähenduses) Eestis, Lätis ja Leedus, sealhulgas kaubamärgi "xxx & xxx". Lõplik xxx AS-i poolne pakkumine, mille avaldaja vastu võttis, edastati elektronposti teel ning on seetõttu allkirjastamata. Nimetatud pakkumise tegemise ning vastuvõtmise läbi sõlmitud lepingut on pooled aga asunud täitma, muu hulgas on avaldaja tasunud 2950000 krooni müügihinnast. Kaubamärgi "xxx & xxx" omanikuna on käesoleva ajani kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud AS xxx. Avaldusele on lisatud väljavõte kauba- ja teenindusmärkide registrist kaubamärgi "xxx & xxx" kohta. Kaubamärgi omandi avaldajale ülemineku registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris ei ole käesoleval hetkel AS xxx äriregistrist kustutamise ning likvideerijate õiguste lõppemise tõttu võimalik. ÄS § 381 lg 2 sätestab, et kohus võib huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad, kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud. Lähtuvalt eeltoodust on AS-il xxx jagamata vara ning vajalikud on täiendavad likvideerimismeetmed. Vastavalt kaubamärgiseaduse (KaMS) § 18 lg-s 3 sätestatule jõustub registreeritud kaubamärgi võõrandamine või üleminek vastava muudatuse kauba- ja teenindusmärkide registrisse kandmise kuupäevast. Kaubamärgi "xxx & xxx" omanikuna on käesoleva ajani registrisse kantud AS xxx. Eeltoodust tulenevalt ei ole kõnealuse kaubamärgi omandi üleandmised registris viidud lõpule ning kaubamärk kuulub registreeritud andmete järgi endiselt äriregistrist kustutatud AS-ile xxx. KaMS § 501 lg 1 kohaselt on kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemise aluseks taotleja, kaubamärgiomaniku või teise õigustatud isiku kirjalik avaldus. KaMS § 501 lg 3 sätestab,

et kui avalduse esitajaks on uus kaubamärgiomanik või isik, kellele kaubamärgiõigused üle lähevad, lisatakse avaldusele loovutamist või õiguste üleminekut tõendav dokument või selle Patendiameti poolt ametlikult kinnitatud ärakiri. Avaldajal oleks seega seadusest tulenevalt õigus registrile vastav avaldus esitada, kuid tal puudub juurdepääs AS-i xxx ning xxx AS-i vahelise kaubamärgi loovutamise dokumentatsioonile. Avaldaja ja xxx AS-i vahelise lepingu sõlmimise tõendamisest registrile ei saa aga kaubamärgi omandi ülemineku registreerimiseks lugeda piisavaks seetõttu, et kaubamärgi loovutamine xxx AS-ile on jäänud kohaselt jõustamata. Sellest tulenevalt ei saa avaldust kaubamärgi omandi ülemineku registreerimiseks esitada avaldaja. KaMS § 18 lg-s 3 sätestatut ning eeltoodut arvestades võib öelda, et kujunenud on olukord, kus AS-il xxx on täitmata kohustus xxx AS-i ees ning xxx AS-il puudub seetõttu võimalus täita oma kohustus avaldaja ees. Samuti puudub avaldajal võimalus saada tema ja xxx AS-i vahel sõlmitud lepingu alusel kaubamärgi "xxx & xxx" omandit, mille suhtes avaldajal on õiguspärane ootus. Eeltoodust tulenevalt on kaubamärgi omandi ülemineku registreerimiseks ning seeläbi kaubamärgi omandamise tehingute jõustamiseks, vajalik AS-i xxx poolsete tahteavalduste tegemine. Avaldaja märgib, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg-le 2 tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime registrisse kandmisest ning vastavalt TsÜS § 45 lg-s 2 sätestatule lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Ka ÄS § 2 lg-le 3 tekib äriühingu õigusvõime äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku lõppemisega lõpeb ka juriidilise isiku juhtorganite ning likvideerijate pädevus. AS xxx on äriregistrist kustutatud. Sellest tulenevalt ning toetudes eelnimetatud sätetele on üheselt selge, et AS-il xxx puudub nii õigus- kui teovõime ning tema nimel ei saa teha tehinguid ega tahteavaldusi. Avaldajat tuleb lugeda huvitatud isikuks ÄS § 381 lg 2 mõistes, kuna avaldaja on sõlminud lepingu mootorsõidukite ja nende haagiste rentimisega tegeleva ettevõtte, sealhulgas kaubamärgi, omandamiseks, lähtudes õiguspärasest ootusest, et ta saab kaubamärgi omanikuks. Esitatud taotluste õigusliku alusena on avaldaja viidanud muu hulgas ÄS § 2 lg-le 2 ja § 381 lg-le 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-le 2, KaMS § 18 lg-le 3, TsÜS § 20 lg-le 2 ning § 45 lg-le 2. 16.03.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. 18.06.2007.a kuulas kohus ära avaldaja esindaja xxx ning puudutatud isikud xxx ja AS-i xxx (esindaja xxx). Samuti kuulas kohus ära xxxu AS-i (esindaja xxx). Avaldaja ärakuulamise käigus enda kirjalikus avalduses toodule midagi lisada ei soovinud. Puudutatud isikud ning xxx AS leidsid, et avaldus on põhjendatud ning AS-i xxx likvideerimine tuleb läbi viia. xxx kinnitas, et ei eksisteeri asjaolusid, mis takistaks tal likvideerijana tegutseda. Samuti kinnitas xxx avaldaja väidet, et likvideerija tasu ja kulude osas saadakse kokkulepe ning kohtul ei ole vaja nimetatud küsimust otsustada.

otsustamiseks ÄS § 381 lg 2 tähenduses ning likvideerija õiguste ennistamiseks. Esitatud avaldust tuleb kohtu hinnangul käsitleda kui avaldust registrist kustutatud aktsiaseltsile likvideerija määramiseks. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on AS xxx loetud EVKS § 88 lg 72 alusel sundlõpetatuks ning 09.09.2004.a registrist kustutatud. Nimetatud sättest tuleneb, et aktsiaselts, kes ei ole esitanud EVKS § 88 lg-s 3 nõutud taotlust või kandeavaldust hiljemalt 2003. aasta 16. septembriks või kelle taotlus või kandeavaldus jäetakse seaduse alusel vastu võtmata või rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. EVKS § 88 lg 8 kohaselt kohaldatakse EVKS § 88 lg 7 või lg 72 alusel sundlõpetatuks loetud äriühingule äriseadustiku (ÄS) §-s 513 sätestatut, kusjuures ettevõtteregistri asemel kasutatakse sätete kohaldamisel mõistet "äriregister" ning nende sätetega ettevõtteregistri pidajale pandud kohustusi täidab äriregistri pidaja. Kohtu hinnangul saab käesoleval juhul ÄS § 369 lg-st 3 lähtudes kohaldada analoogia põhjal ÄS § 60 lg-s 5 sätestatut, millest tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Enne AS xxx registrist kustutamist ei viidud läbi likvideerimismenetlust. Asja materjalide hulgas olevatest tõenditest nähtub, et kaubamärgi "xxx & xxx" omanikuna on käesoleva ajani kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud AS xxx. Seega kuulub kaubamärk registreeritud andmete järgi äriregistrist kustutatud AS-ile xxx. Vastavalt avaldaja poolt viidatud KaMS sätetele (eeskätt § 18 lg 3 ja § 501 lg 3) ei ole kaubamärgi omandi ülemineku registreerimine ning seeläbi kaubamärgi omandamise tehingute jõustamine võimalik ilma tahteavalduste tegemiseta AS-i xxx poolt. AS-il xxx puudub aga hetkel õigusvõime (TsÜS § 26 lg 1 ja ÄS § 2 lg 3). Ilma äriühingu likvideerimise otsustamiseta ja likvideerija määramiseta ei ole seega võimalik kaubamärgi omandi üleandmise lõpuleviimine. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia AS xxx likvideerimine. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 602 võib kohus likvideerija määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Seoses AS xxx likvideerimise otsustamisega on vajalik aktsiaseltsile likvideerija määramine. Nõusoleku likvideerija kohustuste täitmiseks on andnud xxx. xxx vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 369 lg-s 1 ja § 308 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Eeltoodut arvestades määrab kohus AS-i xxx likvideerijaks xxx. Kohus ei määra hetkel kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna määratava isiku kinnitusel puudub selleks vajadus (TsMS § 605 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 3 kuulub käesolev kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Määrus jõustub selle kättetoimetamisega AS-ile xxx (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2 saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta AS-i xxx kanda.