Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vastupidise tõestamiseni Koigi maja nr 36 korterit 11 keskküttesüsteemis olevana. Vaatamata kostjale 21.03.2006.a. ja 21.04.2006.a. saadetud meeldetuletustele on tasumata arved alates 31.jaanuar 2006.a. kuni 31.mai 2006.a. kokku summas 10 336.20 krooni. Ühtlasi on hageja avalduses esitanud ka viivise nõude seisuga 30.juuni 2006.a. kokku summas 1793.71 krooni, s.o. 0,2 % viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Eelpoolnimetatud summad, ühtlasi ka hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000.00 krooni palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu (tl 51) ja palub kohtul teha õiglane otsus, kuna kostja ei ole vallaga teinud mingit lepingut ja pole ühelegi paberile alla kirjutanud, et nendelt teenust sooviks. Kostja leiab, et see on tema suhtes lausa väljapressimine. Kostja ei ela nimetatud korteris juba xxx aastat ning ei ole kasutanud elektrit, vett ega soojust, veel vähem prügiveo teenust. Kostja väidab, et vald ise on tema korterist küttesüsteemi välja lõiganud. Hageja seisukohad kostja vastuväidetele Hageja oma 12.aprillil 2007.a. esitatud kirjalikus vastuses kostja vastuväidetele nendega ei nõustu, sest vald ei ole omavoliliselt kostjale kuuluvat korterit küttesüsteemist välja lülitanud, seda on hageja arvates omavoliliselt teinud hoopis kostja. 02.detsembril 2005.a. on toimunud maja nr 36 korteriomanike üldkoosolek, millega kinnitati maja remondifondi suuruseks 3.00 krooni ruutmeetri kohta, lisaks arvestatakse Koigi Vallavolikogu määrusega nr 21 kinnitatud „Elamute korrashoiu eeskiri“ p 2 alusel kõrvalkuludena prügi, maja üldelektrit, vee abonementtasu ja haldusteenust. Eelnevalt on maja üldkoosoleku otsusega kinnitatud maja haldajaks Koigi Vallavalitsus. Detsembrist 2006.a. kehtib maja haldamise leping, millele on alla kirjutanud maja üldkoosoleku otsuse alusel maja esindaja ja sellest tulenevalt ei pea Koigi Vallavalitsus vajalikuks sõlmida maja haldamise lepingut iga korteri omanikuga eraldi. Prügiveo tasu võtmise aluseks on Koigi Vallavolikogu määrus 08.09.2005.a. nr 21 „Koigi valla omandis olevate ruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine“, millest tulenevalt prügiveo kulu on fikseeritud korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Viimatinimetatud määruse alusel toimub ka soojusenergia, vee ja üldelektri eest tasumine, keskkütte arvestamine toimub mõõtja alusel. Kogu hoone küte jagatakse hoone köetavale pinnale (MWh/m2) ning korrutatakse korteri köetava pinnaga. Küttesüsteemi omavoliline ümberehitamine ei vabasta soojuskulude tasumisest. Vee arvet kostjale esitatud ei ole, küll kajastub esitatud arvetes vee abonenttasu, mis on kinnitatud Koigi Vallavolikogu määrusega 12.10.2005.a. nr 2 ning mille hind maja kohta tuleneb paigaldatud veemõõtja läbimõõdust, mis majal nr 36 on 60.00 krooni ja mis jagatakse majas olevate korterite vahel. Üldine elekter on mõõdetav peamõõtja poolt. Üldise elektri puhul jagatakse elektrienergia maksumus korterite vahel. 31.mail 2007.a. esitab hageja hagiavalduse täpsustuse, milles ta jääb hagiavalduses esitatud nõudmiste ja varasemate seisukohtade juurde ning põhjendab siiski veel oma seisukohti. Hageja leiab, et kostja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja on teadlik, et olemusest tulenevalt kasvab nõue menetluse kestel ning kostja järjekindel nõude eiramine toob kaasa vajaduse nõude täpsustamiseks ja pärast käesoleva menetluse lõppemist uued sarnased menetlused. Tulenevalt eeltoodust esitas hageja käesoleva hagi täpsustused nõude arvestuses ja selle aluseks olevad arved perioodist juuni 2006 kuni aprill 2007. Täpsustuse kohaselt on hageja põhinõue kostja vastu 27 131.50 krooni ning arvestanud viiviseid 31.mai 2007.a. seisuga summas 3792.23 krooni.

Menetluse käik Kohus saatis hageja esitatud hagiavalduse täpsustuse kostjale ja andis kostjale tähtaja vastamiseks, määrates eelnevalt ka eelistungi aja 20.juunile 2007.a. ning kostjale oli kohtukutse isiklikult allkirja vastu üle antud 28.mail 2007.a. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuid teatas istungipäeva hommikul faksi teel, et soovib kohtuistungi edasilükkamist kuna tema advokaat ei jõua istungile tagasilennupileti mittesaamise tõttu. Täpsemaid andmeid kostja oma esindaja kohta ei esitanud ja isiklikult kohale ei ilmunud. Enda puudumist kohtuistungilt kostja üldse ei põhjenda. Esindaja puudumise põhjendused on üldsõnalised, sest ei ole märgitud isegi advokaadi nime, millisele lennule ta piletit ei saanud ja millistel põhjustel. Hageja esindaja ilmus eelistungile ning esitas oma seisukohad ning taotles kostja ilmumata jäämisest tulenevalt hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Hageja esitas hagiavalduse täpsustuse, millega suurendas hagi nõuet. Materjalid edastati kostjale koos kohtu 01.06.2007.a. korraldava määrusega ja kostjale anti tähtaeg vastamiseks ja tõendite esitamiseks, mis oli 10 päeva määrus kättesaamisest arvates. Kostja tähtaegselt ei ole vastanud ega täiendavaid tõendeid esitanud. Kostja ei ole soovinud ka tähtaja pikendamist. Hagiavalduse täpsustuse materjalid koos kohtu korraldava määrusega on kostja kätte saanud 11.juunil 2007.a. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja hageja esitatud haginõude täpsustusele ja õiguslikele põhjendustele ei vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsM § 413 lg 2 sätete kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. Kostja istungile ei ilmunud vaatamata sellele, et teda isiklikult selleks kohustati. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on põhjendatud. Hagimatejalidega on tõendamist leidnud, et kostjale kuulub Järvamaal xxxxxxxxxxx korter nr xx. Tegemist on vallasomandiga. Elamu korteriomanike koosoleku otsusega on elamu haldajaks määratud hageja (tl 11-12). Hageja on haldamisülesanded täitnud, taganud elamus olevate korterite varustatuse kommunaalteenustega. Elamus ei ole moodustatud korteriühistut, korterid on kinnistamata ning tegemist on vallasasjana tsiviilkäibes olevate korteritega, Korteriomandiseaduse (KOS) § 28 kohaselt kohaldatakse sama seaduse 2.peatüki sätteid ka vallasasjana tsiviilkäibes olevale eluruumile. KOS § 8 lg 3 sätestab, et korteriomanike häälteenamusega tehtud otsus kehtib ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Koigi maja nr xx korteriomanike üldkoosolek toimus 10.augustil 2005.a. ning üldkoosolek otsustas valida maja haldajaks Koigi valla. Majas on 12 korterit, koosolekult puudus 5

korteriomanikku, seejuures ka kostja. Seega kehtib üldkoosolekul otsustatu ka kostja suhtes. Selline elamu valitsemine ei ole vastuolus KOS § 15 lg-tega 1 ja 3 ning kostjal tuleb täita nimetatud õigussuhtest tulenevaid kohustusi. KOS § 13 lg 1 kohaselt tuleb kostjal muu hulgas kanda kaasomandi majandamise kulutusi. Samuti tuleb kostjal kanda talle kuuluva korteri säilimiseks vajalikke kulutusi. Kehtiva Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Koigi maja nr xx esindaja (valitud maja üldkoosolekul 02.12.2006.a. - tl 101) ja Koigi Vallavalitsuse vahel on sõlmitud hooldus- ja haldusleping nr 10-1.6/42 (tl 92 – 100). Lepingu p 4.1 järgi algas lepingu kehtivusperiood 4.detsembrl 2006.a. ja kehtib ka käesoleval ajal. Samas oli sarnase sisuga õigussuhe samade isikute vahel ka varem ja hageja osutas elamus asuvate korteri omanikele haldusteenust alates 01.jaanuar 2006.a. Seega kõik kohustused, millised on endale võtnud xxxxi maja nr xx korteriomanikud, laienevad ka kostjale kui korteri nr xx omanikule. Hageja on kostjale esitanud arved, millega on nõutud vee abonenttasu, haldustasu, prügiveo tasu, reomondifondi maksed ning tasu üldelektri eest. Suvekuudel on arvetele märgitud ka tasu muru niitmise eest. Talveperioodil lisandub tasu korteri kütmise eest. KOS § 11 lg 1 p 1 alusel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma korteri korras ja seda kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Madala välistemperatuuri korral kahjustaks korteri kütmata jätmine teiste kaasomanike huve, sest jahutaksid ühist seina või lage omavate korterite vastavad pinnad, samuti suureneks torude külmumise oht. Elamu küttesüsteemi puhul on tegemist kaasomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud tervikliku seadmega KOS § 2 lg 2 mõistes ning hageja vastutab küttesüsteemi ühtlase toimimise tagamise eest elamus. Olukorras, kus kaasomanikud on võtnud vastu otsuse, et soojusenergiaga varustab elamut hageja ja kostja on hageja teadmata oma korteri küttesüsteemist välja lülitanud, ei saa kostja tegevust pidada õiguspäraseks ning ei vabasta teda kohustusest soojusenergia eest maksta. Seega on kostjal kui korteriomanikul tekkinud kohustus hagejale tasuda kõik maksed, mis on seotud korterelamu haldamise ja majandamisega ning teenuste osutamisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. TsMS 376 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluse esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta kohtule avalduse. Hageja esitas kohtule hagi suurendamise taotluse, mille kohaselt kostja võlgneb hagejale haldus ja kommunaalteenuste eest kokku seisuga 27 131.50 krooni. Ühtlasi suurendas hageja viivise nõuet. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Kostja on viivitanud lepinguliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda lepingu täitmist ja viivist. Hageja on arvestanud kostjale viivist hoolduslepingu p 5.2.2 kehtestatud määras, s.o. 0.2% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja on hagiavaldusele lisanud viivise arvestuse (tl 80) summas 3792.23 krooni. Ühtlasi taotleb hageja TsMS § 376 alusel viivise väljamõistmist ka edasiulatuvalt 31.11 krooni päevas kuni iga

vastava summa lõpliku tasumiseni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest põhivõla 27 131.50 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise 3792.23 krooni saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Samuti kuulub kostjalt välja mõistmisele alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel sissenõutavaks muutunud, 31.11 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hüvitab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavate dokumentidega.

Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.