2-07-14871/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Saata kohtuotsus Harju Maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks äriregistris. Menetluskulude jaotus Määrata ajutise pankrotihalduri IN tasuks 19 500 ( üheksateist tuhat viissada) krooni ning see välja mõista pankrotivarast IN kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Pankrotiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud 20.04.2007.a. esitas võlgnik Harju Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. AS S põhitegevusalaks oli meediavahendus ning audio- ja audiovisuaalsed teenused. Pankrotiavalduse kohaselt on ettevõtte netovara vähenenud alla poole aktsiakapitalist (1 080 000 krooni) ning AS S on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks loeb praegune juhatus lisaks eelmise juhataja (MM, isikukood: XXX) rasket juhtimisviga. Harju Maakohtu 27.04.2007.a määrusega algatati võlgniku pankrotimenetlus ning ajutiseks pankrotihalduriks nimetati IN. Ajutise pankrotihalduri arvamus Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgnikul bilansilise väärtusega vara 1 708 101 krooni. Vara reaalseks väärtuseks hindab ajutine haldur kuni 300 000 krooni, lõplik hind sõltub sellest, kuidas on võimalik realiseerida kaabeltelevisioonile iseäralik vara (eetriarvuti jms). Võlgnevusi on võlgnikul kokku summas 4 555 557 krooni. Tegelik omakapitali suurus aruande koostamise ajal -2 847 455 krooni. Aruande kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara, lisaks on majandustegevus lõpetatud ning puuduvad rahalised vahendid selle jätkamiseks. Seetõttu võib võlgnikku lugeda maksejõuetuks. Maksejõuetuse esialgseks põhjustajaks võib lugeda konkreetse äriplaani puudumist. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud maksejõuetuse põhjustajana kuritegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetu oli äriühing 2007.a. jaanuaris, kui lõpetas oma majandustegevuse. Vastavalt TsÜS §-le 36 on juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. AS S juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 20.04.2007.a. ning täitis oma seadusliku kohustuse. Ajutine haldur ei pea perspektiivikaks jätkata võlgniku tegevust, kuna majandustegevus on lõpetatud ning puuduvad rahalised vahendid ja tööjõud tegevuse jätkamiseks. Võlgniku tegevust oleks võimalik jätkata siis, kui aktsionärid investeeriksid mitte vähem kui 2 miljonit krooni ja võetud lühiajalised laenud muudetaks pikaajalisteks või aktsionäri antud laen konvekteeritaks aktsiakapitali. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et tagasivõitmise- ja nõudmise võimalusi on kaks. 01.03.2007.a. müüs tollane juhatuse liige PP OÜ-le R (registrikood: XXX) AS Si saadete arhiivi (kokku 9 saadet). PP oli ja on tänase päevani ostja OÜ R juhatuse liige ja osanik. PankrS § 110 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi lg 3 järgi eeldatakse võlgniku lähikondse

2-07-14871 puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldaja huve. OÜ R oli tehingu tegemise ajal PankrS § 117 järgi võlgniku lähikondne. Seega on 01.03.2007.a. müügileping OÜ-ga R tagasivõidetav (PankrS § 109). Lisaks on aruande kohaselt 2006.aastal juhatuse liige MM võtnud võlgnikule mitmeid kohustusi ja teinud mitmeid kulutusi, mille seotus võlgniku majandustegevusega on küsitav. Nimetatud kulutuste summa on kokku 305 575 krooni, kulutuste seotus võlgniku majandustegevusega vajab eraldi kontrolli. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et AS Si pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 esimese lause kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul reaalselt vara kuni 300 000 krooni. Võlgasid on võlgnikul 4 555 557 krooni. Tegelik omakapitali suurus -2 847 455 krooni. Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendatud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega tuleb välja kuulutada AS S ́i pankrot. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri IN. 14.06.2007.a. toimunud kohtuistungil esitas ajutine haldur kohtule taotluse halduri tasu väljamõistmiseks, kus palus välja mõista ajutise halduri kohustuste täitmise eest 19 500 krooni. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Ajutise pankrotihalduri tasu arvestuse kohaselt ajutine haldur on kulutanud 13 töötundi. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 19 500 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, juhindudes Justiitsministri 18.12. 2003.a. määrusest nr 71, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 19 500 krooni.