Tsiviilasi nr 2-05-21428
Kohus
2-05-21428 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Malle Seppik ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.07.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
AS ISS Eesti (AS Minu Vara üldõigusjärglane) hagi Riho Isoki (Isok) vastu 9403 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.08.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS ISS Eesti apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja AS ISS Eesti ja tema lepinguline esindaja advokaat Taivo Saks; kostja Riho Isok
Tsiviilasja number
Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 31.08.2006 otsus tühistada ja teha uus otsus hagi osaliseks rahuldamiseks. Välja mõista Riho Isokilt (i.k. xxxxxxxxxxx, eluk. x) seitse tuhat nelikümmend kolm (7043) krooni põhivõlga ja üks tuhat nelisada viiskümmend kaks (1452) krooni kohtukulu AS ISS Eesti (reg.kood 10031220, asuk. Tallinn, Vilde tee 129) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3).
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt töötas kostja töölepingu alusel hageja juures kuni 01.03.2005. Töölepingu lõpetamisel maksis hageja kostjale seadusjärgsete tasudena 12 595,20 krooni. Arvutiprogrammi vea tõttu maksis hageja kostjale põhipalga suuruse summa, so 7043 krooni ka aprillis, kuigi tööleping poolte vahel oli lõppenud. Märtsis kostja hageja juures tööd ei teinud ja hageja ei oleks pidanud 09.04.2005 kostjale 7043 krooni maksma. Kostja keeldus hagejale makstud summat tagastamast. VÕS § 1028 lg 1 alusel on hagejal õigus alusetult makstu tagasi saada kostjale raha maksmise kohustuse puudumise tõttu. Peale selle on hagejal VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. Kahjuks on OÜ-le Rüütli Advokaadibüroo makstud 2360 krooni nõude kohtuvälise menetlemise eest. Hageja palus kostjalt välja mõista 9403 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja pidas õigeks menetlus lõpetada. Kostja pangakontole laekus 01.03.2005 OÜ Elamu Haldus poolt makstuna 12 595,25 krooni seoses töölepingu lõpetamisega ning 09.04.2005 samalt isikult 7043 krooni selgitusega „8 märts 2005 märtsi lõplik arvestus”. Sellisest selgitusest ei olnud võimalik välja lugeda, et makse on ekslik. Selgitusest järeldus, et osa lõpparvest oli jäänud välja maksmata ja üle kandmata. Eelnevatel kuudel ülekantud summadel oli selgituseks „töötasu”. PalS § 37 lg 2 järgi ekslikult ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohaldamisele ei kuulu VÕS § 1028 lg 1, mille alusel hageja esitas 7043 krooni saamise nõude. Vaidlus tuleb lahendada PalS alusel. VÕS § 1 lg 1 alusel kohaldatakse VÕS-i üldosas sätestatut kõikidele VÕS-is või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muuhulgas töölepingule. VÕS § 1028 on eriosa, mitte üldosa norm ega kuulu seetõttu kohaldamisele. Kinnipidamisi palgast reguleerib PalS VI peatükk. PalS § 37 lg 1 sätestab, et kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja palgakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei kuulu muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Arvutiprogrammi vea tõttu kostjale liigselt makstud summat ei saa vaadelda aritmeetilise vea tõttu rohkem makstud summana ja seda ei saa töötajalt tagasi nõuda. Seoses 7043 krooni väljamõistmise nõude rahuldamata jätmisega ei kuulu rahuldamisele ka kahju hüvitamise nõue. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, kuna hagejal puudus seaduslik alus 7043 krooni väljamõistmise nõude esitamiseks. Apellatsioonkaebus Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on otsuses asutud väärale seisukohale, et antud õigussuhet reguleerib PalS. Pooltevahelise töösuhte lõppemisel 01.03.2005 maksis hageja kostjale välja ka kõik seadusejärgsed tasud. See, et hageja maksis kostjale arvutiprogrammi vea tõttu aprillis põhipalga suuruse summa, ei ole enam seotud töösuhtega. Pärast töösuhte lõppemist saab PalS-st kohaldada niivõrd, kuivõrd see on seotud töösuhte lõpetamisega ettenähtud hüvitiste väljamaksmisega – see kohustus oli aga hagejal täidetud. Pärast töösuhte lõppemist hageja poolt ekslikult oma endisele töötajale veel mingisuguste rahasummade väljamaksmisega tekkinud õigussuhe allub
2(4)
lepinguväliste kohustuste vastavale regulatsioonile, mitte aga töösuhet reguleerivatele sätetele. Seetõttu tuleb lähtuda VÕS § 1028 lg-st 1. Hagejal ei olnud raha väljamaksmise hetkel enam mingisugust kohustust kostjale raha maksta. Kostja oli jäänud ekslikult arvuti vastavast programmist kustutamata ning sellepärast kanti temale ka raha üle. Hageja arvates ei seisne PalS mõte selles, et endine töötaja võiks endise tööandja arvel põhjendamatult rikastuda. Sellist seisukohta kinnitab ka PalS § 1 lg 1 sõnastus, millest nähtub, et PalS kohaldumiseks peavad pooled vaidluse ajal, või vähemalt selle tekkimise hetkel, olema omavahelistes töösuhetes. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi õigusliku alusena ei ole VÕS § 1028 lg.1 kohaldatav. Hageja tugineb asjaolule, et ta arvestas ja maksis ekslikult kostjale töötasu kuu eest, mil kostja oli juba töölt lahkunud, ehk siis kostja sai talle ülekantud summad õigusliku aluseta. Tööleping oli selleks ajaks kostjaga lõppenud ja talle oli välja makstud ka lõpparve. VÕS § 3 p.3 järgi on võlasuhte tekkimise aluseks ka alusetu rikastumine. Kolleegium nõustub kaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole PalS § 37 sätestatud palga puutumatuse põhimõte kohaldatav summade tagasinõudmisel, mis on töötajale välja makstud pärast töösuhte lõppemist. Lisaks sellele märgib kolleegium, et PalS § 37 lg.1 ja 2 tulenevalt on tööandjal õigus tagasi nõuda töötajale alusetult välja makstud summasid, kui need on makstud arvutusvea tõttu. Kolleegiumi hinnangul kuulub arvutusvea alla ka juhtum, kus arvutiprogrammi vea või selle ebaõige administreerimise tõttu töölt lahkunud töötaja on jäänud töötajate nimekirja, mis tingis temale alusetu palga arvestamise ja ülekandmise aja eest, mil töösuhe oli juba lõppenud. Hageja esitatud tõenditega on kinnitust leidnud, et hageja arvutas ja kandis 09.04.2005 kostja pangaarvele üle 7043 kr. töötasuna märtsikuu 2005 eest, kuigi kostjaga oli tööleping 01.03.2005 lõpetatud ja talle lõpparve üle kantud. Maksekorraldusele tehtud selgitus „8 märtsi lõplik arvestus“ ei kummuta hageja tõendid selle kohta, et kostjale arvestati ja maksti nimetatud summa ekslikult töötasuna märtsikuu eest, mil kostjaga oli töösuhe lõppenud ja ta hagejale tööd ei teinud. Seega on tegemist alusetu rikastumisega ja hagejal on õigus nimetatud summa kostjalt VÕS § 1028 lg.1 alusel välja nõuda, mistõttu kolleegium tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab uue otsusega hageja selle nõude. Hageja nõuab kostjalt ka õigusabikulu 2360 kr. väljamõistmist kahjuna VÕS § 128 lg.3 järgi. Kolleegiumi arvates ei ole antud juhul õigusabikulu käsitatav kahjuna; tegemist ei ole kahju hüvitamise, vaid alusetult saadu tagastamise nõudega, ehk siis ei ole tegemist VÕS 128 lg.3 sätestatud kuludega „seoses kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks“. Hagi on esitatud 2005.a. detsembris ja õigusabikulude osas tuleb kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg.1 p.1 sätteid, mille kohaselt poolele hüvitatakse õigusabikulu kuni 5% ulatuses hagi rahuldatud osast, s.o. 352 kr. Seega selles osas kolleegium kaebust ei rahulda, kuid mõistab tähendatud ulatuses kostjalt välja hageja õigusabikulu. Arvestades, et hagi rahuldatakse 7043 kr. ulatuses ja lähtudes varem kehtinud TsMS §-st 60
3(4)
lg.1 ja 8 mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks välja riigilõivukulu kokku 1100 kr.
Tiit Kollom
Malle Seppik
Gaida Kivinurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.