Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

näitavad ka tema poolt teostatud võlgnevuse osalised tasumised, kuid koguvõlgnevus on 31.05.2006.a. seisuga ( tl.11) 7019.- krooni ja 90 senti, millele lisanduvad viivised 243,9.- krooni ulatuses. Hagi on esitatud Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 alusel. Viivise nõue on esitatud KÜS § 7 lg.4 alusel. Hageja nõuab viivist suurusega 0, 07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks rahaliste kohustuste täitmisena välja 7019.krooni ja 90 senti ja viivitusintress summas 243.- krooni ja 90 senti. KOSTJA VASTUS HAGILE ( tl.17-21 ) Kostja esitas hagile järgmised vastuväited. Korteriühistu T. juhatuse esimehel A.U puudub pädevus esitada hagisid kohtusse, kuna tema valimine esinaiseks on kohtus vaidlustatud. Hagist ei selgu, kuidas võlgnevus tekkis. Võlg on teinud müstilise hüppe 2003.a. märtsis. Võib oletada, et vaadeldav vahe on tekkinud vee arvestuse vahest. Kostja paigaldas oma korterisse veemõõturi 22.10.1997.a. ( AG 232402). Kostja teatas veemõõturi näitudest 1999.a. juulini. Hiljem kostja seda enam ei teinud, sest sai teada, et veemõõtur on liiga lähedal seinale ja ka liiga kaldu. Kostja teatas ühistule, et tema arvates ei ole mõõtur töökorras. Ühistu raamatupidaja J.B tegi seejärel veearvestuse kostja korterile üldveemõõturi näitudest lähtudes. See kestis kuni 28.02.2002.a. Sel päeval teatas hageja komisjon peale veemõõturi näidu kontrolli ( ilma spetsialistita) kostjale, et tema veemõõturi näit on 0059. Siit sai alguse eksitus. Kostja maksis sellise näidu järgi vee eest kuni 30.03.2003.a. 01.04.2003.a. esitas ühistu tolleaegne esinaine H.K. koos raamatupidajaga tabeli, milles kajastus veevõlg ja viivised 0,2 %. Kostja on vastuses keskendunud järgnevalt sellele, et näidata, milline oli ühistu esinaise juhtimisstiil ja et korteriühistus oli 2002.a. suur vee ülekulu ja et AS-ile Tartu Veevärk on tasutud arveid, millest nähtuvat teatud vee hulga “klapitamised”. Kostja märgib, et hageja üldine veemõõtur oli mõõteveaga. Kostja on seisukohal, et tal ei ole üldse veevõlga. 11.09.2003.a. pöördus kostja kirjaga juhatuse poole, milles taotles 0,2 % viiviste arvestamise peatamist, kuna see on vastuolus mittetulundusühingu seadusega. Viivise arvestus peatati, kuid E.M kirjas selgitati, et viivise arvestus taastatakse, kui veevõlga ei tasuta. 25.04.2005.a. puudus kostjal tema arvates vee võlgnevus, kuid juhatus rakendas ikkagi viiviseid 0,07 % maksmata jäetud kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates, see on 01.04.2005.a. Kostja on korduvalt vastust saamata pöördunud hageja poole olematu veevõla küsimuses. HAGEJA SEISUKOHAD KOSTJA VASTUSELE ( tl. 48-52) Kostja tasus vee eest ebaõigete näitude järgi. Kostja on oma vastuses õigesti viidanud, et kostja vee võlg on hüppeliselt lisandunud 2003.a. aprillis esitatud arvest tulenevalt, mil selgus tõsiasi, et kostja on tasunud tarbitud vee eest veearvesti ebaõigete andmete alusel. Asja õige lahendamine ongi suuresti seotud küsimusega, kas hageja arvestas kostjale 2003.a. aprillis põhjendatult täiendavalt tasumisele kuuluva veekulu või mitte. Kostja korterisse paigaldati 22.10.1997.a. veearvesti (nr Ag-232402), mille näitude alusel hakkas kostja tasuma hagejale igakuiselt veetarbimise tasu. Kostja teatas korteriühistule veearvesti näitusid kuni 1999.a. augustini, selleks hetkeks oli kostja esitatud andmete kohaselt veearvesti näiduks 183 m3. Lisan seisukohtadele tabeli kostja veetarbimisest aastatel 1997.a. kuni 2006.a.

(lisa 2). Alates 1999.a. augustist keeldus kostja veearvesti näitusid edastamast, vastavat teguviisi kostja ei põhjendanud, samuti ei võimaldanud ta veearvesti näitusid kontrollida korteriühistu esindajatel. Siit tulenevalt oli hageja juhatus sunnitud ise prognoosima kostja veearvestust ja arvestama selle pinnalt kostjale igakuist veekulu. Kostja veetarbimise tabelis on mh. hageja prognoositud veetarbimise kogused, siit nähtub, et kostja veetarbimise prognoosid on määratletud vahemikus 5-10 m3 kuus, s.o. kostja varasema keskmise tarbimise järgi. Kui arvesti oleks olnud defektne, oleks kostjal olnud kõik võimalused selle viivitamatuks väljavahetamiseks, selle asendi muutmiseks vms. Arvestades asjaolu, et kostja suhtes arvestati veekulu tema varasema keskmise tarbimise järgi (kostja keeldus ise veenäitusid avalikustamast), oli korteriühistu arvestuste kohaselt kostja veearvesti näit liikunud 2002.a. veebruariks-märtsiks ca 390 m3-ni. Samas fikseerisid korteriühistu esindajad 2002.a. veebruaris kontrollimise käigus kostja korteri veearvesti näiduks 59 m3 (0059), nimetatud andmed esitas kostja hageja esindajatele arvestite kontrollimise käigus. Alates nimetatud momendis hakkas kostja teatama veearvesti näitudeks 1 kuni 2 m3 vett kuus, kuigi tema varasem veetarbimine (aastatel 1997-1999) oli oluliselt suurem. 07.11.2002.a.a viis OÜ M läbi kostja korteris asuva veearvesti taatlemise, mille raames fikseeriti kostja veearvesti näiduks 741 m3 (vt.taatlemiste tabel), mis oli kordades suurem näidust, mida arvestas korteriühistu keskmise tarbimise alusel ja mida oli teatanud korteriühistule kostja. Veemõõturi taatlemise aktis on viidatud number kirjapildilt küll 0074,(1), kuid samas on selgelt tuvastatav, et mõeldud on numbrit 00741 ehk 741 m3. Kostja korteris olev veearvesti on analoogiline korteriühistu korteris nr 46 asuva veearvestiga – mõlemad arvestid on paigaldatud 22.10.1997.a. ja tegemist on samade mudelitega (veearvestite numbrid vastavalt AG 232407 ja AG 232402). Korteriühistu korteris nr 46 asuva veearvesti passi ärakirjast nähtub asjaolu, et selliste külmaveearvestite näituri maht on viiekohaline (99999 m3). Eelnimetatud veearvesteid on samuti taadeldud samaaegselt ehk 07.11.2002.a., kusjuures number 0074,(1) vastab viiekohalisele numbrinäidule, samuti nagu vastab viiekohaliselt numbrinäidule korteri nr. 46 veearvesti näit seisuga 07.11.2002.a.: 00105. Kostja arvesti pidi näitama viiekohalist veenäitu ja seega tähendab 07.11.2002.a. kostja veearvesti näit 00741, mingisuguste komakohtadega arvestinäitu ei eksisteerinud. Hageja leiab, et keegi on kostja taatlemisakti peale selle koostamist täiendanud ja tekitanud sellele komakohad ja sulud, mis omakorda tekitab mõningast segadust arvesti näidu tuvastamisel seisuga 07.11.2002.a. Ühtlasi saab lugeda ebaõigeks kostja poolt 2002.a. veebruaris teatatud veenäidu 0059, kuna siin puudub näidu viimane number, mis teeks automaatselt veekulu ca 10 korda suuremaks. Hageja lisab, et kuni 1999.a. augustini teatas kostja ise veenäitusid, mis vastasid viiekohalisele näiduskaalale. Tegelikult on ka formaalloogikaga vastuolus olukord, mil ühe ja sama arvesti kohaselt on 1999.a. augustis veearvesti näiduks 183 m3 ja ca 2,5 poole aasta pärast - 2002.a. veebruaris - on veearvesti näiduks 59 m3. Veearvesti näit ei saa väheneda, isegi juhul, kui inimene vett üldse ei tarbi. Kirjeldatud olukorras leidis korteriühistu, et kostja esitab igakuiselt veearvesti näitusid, mis on tegelikust veetarbimisest ca 10 korda väiksemad. 2003.a. märtsi seisuga oli kostja esitatud näitude kohaselt veearvesti kogunäit 81 m3, mis moodustas uute arvestus-põhimõtete kohaselt 810 m3 (10*81). Arvestades asjaolu, et hageja oli enda arvestuste kohaselt küsinud kostjalt veetarbimise eest tasu vaid ca 390m3 eest, oli hageja sunnitud koostama kalkulatsiooni

puudujääva 420 m3 veekulu osas (810-390) ja täiendama aprilli 2003.a. arvet 7518.- krooni võrra (420*17.90.- (kehtinud veetariif)). Nimetatud number ongi korteriühistu ja kostja vaheliste erimeelsuste allikaks. 18.06.2003.a. leidis aset korteriühistu üldkoosolek, millel raames on kostja kogu ühistu ees oma veevõlgnevust tunnistanud, väljendades oma eksimust veearvesti näidu lugemisel ja andes lubaduse võlgnevus lähiajal likvideerida. Kostja asus ka reaalselt veevõlga vähendama, mistõttu oli hageja arusaamisel, et kostja ei oma täiendatud veearvestuse osas vastuväiteid (viimane võlamakse on teostatud 400 kr ulatuses 02.11.2004). Haginõue ei sisalda endas ainult 2003.a. aprillis tehtud täiendavat arvestust veekulude osas, vaid juba hagile lisatud koonditest nähtub asjaolu, et kostja näol on alates 1997.a-st tegemist nn. kroonilise võlgnikuga. Esitatud nõue ei ole seotud ühistu vee ülekuluga. Kostjale ei ole määratud täiendavaid makseid tulenevalt korteriühistu üldise veearvesti näitudest. Tõepoolest, korteriühistul esines 2002.a.-l vee ülekulu, kuid tekkinud puudujäägi kattis korteriühistu enda vahenditest ja korteriomanikele täiendavaid arveid ei esitatud. Alles peale 12.06.2003.a., mil ühistu majale paigaldati uus üldmõõtur, kehtestati vee üldkulu arvestamise kord, kuigi ca 200 krooni ulatuses on vee ülekulu siiski säilinud. Põhjused peituvad ilmselt korteriomanikes ja nende teatatud näitude õigsuses. KOSTJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD ( tl. 72-75, tl. 105-108, 122-124, tl.194-198) Kostja on tasunud kõigi teenuste eest vastavalt temale esitatud arvetele, sh. ka vee ja kanalisatsiooni teenuse eest. Hageja endine juhataja H.K on isikliku vaenu tõttu fabritseerinud kostja vastu praegu kohtusse esitatud tõendid ja seda joont jätkab ka praegune korteriühistu juhataja. Kuna juhatuse esimees ei täitnud KÜS § 15 lg.2 nõuet koostada majanduskava projekt, siis puudus kostjal 1997-2003 ülevaade palju ja mille eest ta peab maksma. H.K on isikliku vaenu tõttu kostja vastu fabritseerinud tõendid kohtule ja sama joont jätkab juhatajana A.U. Kostja ei saa tuua kohtusse asitõendina vana veemõõturit, kuna abikaasa on rikkis veemõõturi ära visanud. Kuna mõõtur oli rikkis nii kui nii, siis on kostja vee kasutamise ja vee vahe kindlaksmääramiseks võimalik kasutada keskmise vee tarbimise arvestust. Kostja tunnistab, et mingist võlgnevusest on võimalik rääkida alates 1999.a. augustist ja 2003.a. alguseks oli see kasvanud ( 3303-1525) 1778 kroonile eeldusel, et hageja poolt esitatud andmeid võib usaldada. 2003.a. on hageja kostjalt nõudnud arvete alusel 8008.65 krooni, kostja on tasunud 9261 krooni, seega on kostja nõutust rohkem tasunud 1252.35 krooni. 2004.a. on arvete järgi summa 8192.95 krooni, kostja on tasunud 9992 krooni. Üldvõla suuruseks jääb 2004.a. 50.60 krooni. 2005.a. on hageja arvete järgi nõudnud 8155.20 krooni, kostja on maksnud 8571.70 krooni, seega 416.50 krooni rohkem. Jääb ettemaks 365.90 krooni. Viivised on põhjendamata ( tl. 106 -107). 1997.a. on hageja andmetel kostjalt laekunud 1525 krooni vähem kui kostja on tegelikult tasunud ( tl. 112). Kuna mõõtur oli rikkis ja tema lõppnäit, kui keegi ka seda fikseeris, oli ebaõige, sest ta erines oluliselt keskmisest. Sellega ei saanud arvestada ( tl. 122). Kohtusse andmisel seda liiki asjade puhul, kui kohtukulud on oluliselt suuremad vaidlusalusest summast on vajalik korteriühistu üldkoosoleku või vähemalt juhatuse otsus. Seda otsust ei ole ( tl. 123).

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja A.U avaldas, et kostja veemõõturi näit selle mahavõtmisel 13.05.2003.a. oli 839 m3. Kostja teatas näitusid kuni 01.08.1999.a. ja viimane näit, mille ta teatas oli 183. Vahepeal kostja näitu ei avaldanud ja juhatus prognoosis näitusid, prognoositud näit kujunes 389. Hiljem selgus, et kostja tasus vähem kui oli tegelik tarbimine ( tl. 102). Kostja poolt 1997.a. täiendavalt 1525 krooni tasumise kohta tõendid puuduvad. Hagi ei ole aegunud. Kostja leiab, et tema ei ole korteriühistu liige, kuna ta visati ühistust välja 17.06.1999.a. üldkoosolekul. Kuna kostja ei ole ühistu liige, siis ei saa kasutada sellekohaseid sätteid nõude alusena. Nõue on aegunud ( tl. 101). Koosolekutel osales kostja ka pärast ühistust välja arvamist kui korteriomanik. Kostja seletas, et ta tõepoolest on veenäitu valesti lugenud. Viga tekkis 28.02.2002.a, kui korteriühistu juhatuse liige L.D vaatas kostja veenäitu valesti ja fikseeris näiduks 0059. Sellisena on kirjas näit ka kostja poolt peetud veetarbimise raamatus ( tl. 79). Perioodil 2002-2005 on kostja maksnud vee eest 6485.20 krooni juurde ( tl. 103, 111).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hageja väide selles, et juhatuse esimehel A.U puudub õigus hagejat esindada, on ilma õigusliku aluseta ja tõendamata. Registriandmetel ( tl. 84) on A.U korteriühistu T. juhatuse liige, kes võib ühingut esindada üksinda. Kostja pole kohtule esitanud tõendeid, et registriandmed oleksid valed või muudetud. Hagiavalduse kohtule on allkirjastanud hageja esindajana advokaat Rene Varul. Põhjendamatu on kostja väide, et ta ei ole korteriühistu T. liige. Kostja enda poolt esitatud korteriühistu liikmete nimekirja kohaselt on kostja kantud kinnistusraamatusse kinnistu nr. 1437403 omanikuna, mis moodustab korteriomandi asukohaga T. korter 42 Tartus ( tl. 25). KÜS § 5 lg.1 kohaselt on Korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistu 17. juuni 1999.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et arvestades tolleaegse juhatuse esimehe H.K ettepanekut on üldkoosolekul otsustatud kostja kui korteriühistule võlgu olev isik korteriühistust välja arvata ( tl. 70). Kohus leiab, et nimetatud üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga ja seetõttu tühine. 29.04.1999.a. dateeringuga korteriühistu põhikirja p. 2.6 loetleb liikme ühistust välja arvamise alused ( tl. 163). Ühelegi põhikirjas sätestatud alusele üldkoosolek oma otsuses kostja ühistust välja arvata ei tuginenud ja ühtegi põhikirjas sätestatud alust liikme välja arvamiseks ka objektiivselt ei esinenud. Kostja on jätkuvalt KÜS § 5 lg.1 ja ka kehtiva põhikirja p.3.1 kohaselt korteriühistu liige, sest ta on olnud kogu vaidlusaluse perioodi T. asuvas elamus korteriomanik. Põhjendamatu on kostja väide selles, et hagi on aegunud. Hagi on esitatud igakuuliste majandamiskulude maksete sissenõudmiseks. Kehtiva TSÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TSÜS § 158 lg.1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Käesolevas asjas on hagi esitatud 07.07.2006.a. Kostja väidab, et tema on talle esitatud arved tasunud, väljaarvatud nn. täiendav veearve aprillist 2003.a., mida kostja tunnistab üksnes osaliselt. Samuti leiab kostja, et hageja on tema poolt tasutud summasid lugenud alusetult

makstud viiviste katteks. Samas on hageja kinnitanud, et kostja poolt korteriühistule ülekantud vahendite arvelt on igakordselt loetud tasutuks varasemad ( tasumata) arved, nõnda ei saa rääkida, et kostja on näiteks võlgu mingi konkreetse 1997.a. arve alusel, vaid võlgnevus on arvestatud tänase päeva seisuga ( tl. 160). Hageja vastavat väidet kinnitavad ka tunnistaja E.M ütlused ja Krediidipanga andmed kostja poolse faktilise tasumise kohta ( tl. 141-145). Krediidipanga väljavõttest nähtub, et kostja ei ole mitte alati märkinud tasumise selgituseks konkreetset arvet. Eeltoodust saab teha järelduse, et poolte vaheline vaidlus on tekkinud aprillis 2003.a. esitatud nn. täiendava veearve tasumise pinnalt, milline nõue muutus sissenõutavaks 2003.a. ( tl. 97) ja hagi aegumistähtaeg algas 2003.a. lõppemisest st. 01.01.2004.a. Kuna hageja esitas hagi enne kolme aasta möödumist, siis ei ole hagi ka aegunud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojus-energia eest ning maksma maamaksu. Kostja veemõõturi taatlemise akti kohaselt on kostja veearvesti nr. 232402 taadeldud 07.11.2002.a. OÜ M poolt näiduga 0074,1 ( tl. 59). Kohtule on esitatud akti koopia, poolte väidete kohaselt nende valduses akti originaali ei ole, samas väidab töö teostaja OÜ M kohtule, et välja kujunenud praktika kohaselt antakse taatlemisaktide originaalid töötellijale, koopiaid säilitatakse kuni 1 aasta, mistõttu ei ole töö teostaja valduses kohtu poolt nõutud dokumente ( tl.76). Kuna pooltel ei ole vaidlust selles, et kostjaga ühel ajal paigaldati sama tüüpi veearvesti ka korterisse nr. 46, siis on kohtule esitatud ka samal päeval korteris nr. 46 toimunud veearvesti nr. 232407 taatlemise akt OÜ M sama töötaja poolt, millest nähtub, et veearvesti näit on 00105 ( st. ilma koma kohata viiekohaline näit) ( tl. 60). 07.03.2002.a. teatas kostja oma mõõturi näiduks 0059 ( ehk neli kohta viiest, tl. 132). Samas on kostja ise juulis ja augustis 1999.a. teatanud veenäidud vastavalt 171m3 ja 183 m3 ( tl. 133). Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja vahetas veemõõturit 13.05.2003.a. ja vana veemõõturi näit oli vahetamise hetkel 839 ( korteriühistu veearvestite taatlemistabel tl. 53-54). Nimetatud asjaolu tõendavad ka tunnistaja E.M ütlused. Kuna pooltel puudub vaidlus, et kostja vana veemõõtur on sama tüüpi korter nr. 46 veemõõturiga ja kostja väitel on ta abikaasa vana veemõõturi ära visanud ja hageja on kohtule esitanud foto korter nr. 46 analoogsest veemõõturist, siis lähtub kohus vaidluse lahendamisel korter nr. 46 veemõõturit iseloomustavatest tehnilistest andmetest. AS M Tartu labori juhi A.Z arvamuse kohaselt on veemõõturi põhinäit viiekohaline, komakoht algab pärast viiendat kohta. Eelnevast tulenevalt ei saanud ka 07.11.2002.a. veemõõturi näidul olla koma pärast neljandat kohta ja näit 0074,1. Kostja on ise edastanud veemõõturi näitu augustis 1999.a. 183 m3. Seega ei saanud tema veemõõturi näit tavapärase tarbimise korral olla novembris 2002.a. väiksem kui augustis 1999.a. Samuti ka kostja ise ei eita oma eksimust veemõõturi näidu vaatamisel ja andmete edastamisel. Asjas on tõendatud, et veemõõturi näit tema väljavahetamisel 13.05.2003.a. oli 839 ja seisuga aprill 2003 830 m3. Kostja esitas kohtule

enda poolt peetud veetarbimise raamatu, millest nähtub, et kostja teatas veemõõturi näiduks ühistule 20.04.2003.a. 0083,0 m3 ( tl.79), mis tõendab, et kostja teatas oma veemõõturi näitu 10 korda väiksemana tegelikkusest. Kuna kostja ei olnud alates septembrist 1999.a. oma veenäitu teatanud ja korteriühistu prognooside alusel oli tasunud selleks ajaks üksnes näiduni 390 m3 ja alates 2002.a. veebruarist teatas näitu tegelikkusest kümme korda väiksemana, siis oli hageja õigustatud esitama kostjale aprillis 2003.a. seisuga 30.03.2003.a nn. täiendava veearve 420 m3 vee eest tasumiseks. Arvele lisandus veearve aprill 2003 eest 20 m3 vee tarbimise eest tasumiseks. Kokku tuleb kostjal seega arve nr. 42/403 alusel tasuda vee eest 7876 krooni, sellest vee eest aprillis 2003 358 krooni ja veevõlana 7518 krooni. Kostja on seisukohal, et tema sellist hulka vett ei ole koos abikaasaga ära tarbinud ja veemõõtja näit on vale, kuna veemõõtja oli paigaldatud valesti. Kohus leiab, et kostja väited selles, et sellise hulga vee tarbimine ei ole kostja ja tema perekonnaliikmete poolt võimalik, on paljasõnalised. Veemõõturi paigaldamise eesmärk on mõõta tarbitud vee kogust. Väidetavalt on kostja juba 1999.a. septembris saanud aru, et tema veemõõtja ei ole paigaldatud õigesti, samas ei ole ta väidetavat paigaldusviga ka ettenähtud korras kõrvaldanud. Mõõteseaduse ( 28.09.1994.a. seadus, redaktsioon perioodil 23.01.1999 – 21.07.2000 ) § 8 lg.3 kohaselt taadeldud mõõtevahendiga saadud mõõtetulemused loetakse õigeks, kui selle kasutamisel on täidetud käesoleva seaduse § 131 1. lõikes sätestatud nõuded. Sama seaduse § 131 lg.1 kohaselt peab mõõtevahendeid üles seadma, ühendama, käsitsema, hooldama ja hoidma nii, et oleks tagatud mõõtmiste õigsus ja usaldusväärsus. Mõõteseaduse § 14 kuni 21.07.2000.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt teostasid järelevalvet mõõteseaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle, tegid ettekirjutusi ja otsuseid oma pädevuse piires ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor ning ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Alates 21.07.2000.a. pani seadus nimetatud kohustused selgesõnaliselt Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile, mille järelevalveks volitatud ametnikud võivad oma otsusega keelata mõõtevahendi kasutamise, kui esineb kahtlus, et mõõtevahend ei vasta kehtestatud nõuetele, algatades ühtlasi mõõtevahendi erakorralise taatluse ( Mõõteseaduse § 14 lg.2). Seega pidi kostja, kui tal esinesid kahtlused veemõõturi valesti paigaldamise osas, esitama vastava kontrollitaotluse pädevale riikliku järelevalve ametnikule. Kuna kostja ei ole seda teinud, siis on tema väited veemõõturi valesti paigaldamise osas paljasõnalised ja tõendamata. Kostja tugineb oma vastuväidetes hagile ka oma 08.08.2003.a. avaldusele, mille kostja on enda sõnul edastanud juhatusele juhatuse liikme M.B kaudu. Kohtule esitatud avalduse koopia on viseeritud M.B poolt, kes on avaldusele kirjutanud „ nõus“ ( tl. 125). Avalduses teatab kostja, et ta on rahaliselt vee eest nõus juurde maksma 1323.70 krooni, kuna ta peab mõõturi näitu ebaõigeks ja on nõus tasuma ainult veemõõturi keskmise näidu järgi. Tunnistaja E.M, kes oli juhatuse esimees 2003.a. ei olnud enne kohtuistungit nimetatud avaldust näinud ja tema ütluste kohaselt ei ole korteriühistu juhatus seda küsimust arutanud. Juhatusel oli praktika, et kõik vastused allkirjastati kõigi juhatuse liikmete poolt. Kohus leiab, et M.B kui juhatuse liikme nõusolek vähendada kostja veevõlga ei oma õiguslikku tähendust asja lahendamisel. Põhikirja p. 6.7 ja p.6.8 kohaselt oli juhatus pädev otsuseid vastu võtma üksnes siis, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest ja need otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Liiatigi kuulus põhikirja p. 5.2.9 kohaselt sihtotstarbeliste maksete

vähendamise küsimus üldkoosoleku pädevusse. Seega puudub kostjal pädeva organi heakskiit oma 08.08.2003.a. avaldusele. Korteriühistu liikmena pidi kostja olema teadlik korteriühistu põhikirja sisust. Kostjal tuleb arve nr. 42/403 aprillist 2003.a tasuda täies ulatuses. Kostja poolt esitatud väited ja asjaolud selles, et korteriühistu T. juhtimises ja raamatupidamises on esinenud probleeme, on esinenud vastuolusid kostja ja endise juhatuse esimehe H.K vahel, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise põhjuseks. Tõendamata on kostja väide, mille kohaselt on tema tasunud 1997.a. hagejale 1525 krooni rohkem, kui näitavad hageja andmed ( tl. 105). Nimetatud makseid ei tõenda ka Krediidipanga väljavõtted, mille kaudu on kostja enda väitel kõik maksed hagejale tasunud. Hagiavaldusest ja selle lisadest ja täiendustest ( tl. 161-162) nähtub, et kostja poolt tasutud summadest on arvatud viiviste katteks 2003.a. 812.55 krooni; 2005.a. 905 krooni ja 2006.a. kuni hagi esitamiseni 525.10 krooni. Kokku 2242,65 krooni. Kostja leiab, et kõik viivised on arvestatud ja viiviste katteks kostja poolt tasutud summadest kinni peetud alusetult. KÜS § 7 lg.4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on viiviste arvestamisel seadusega lubatud maksimummäärast ka lähtunud. Hageja on kostjale arvestanud viiviseid alates 2003.a. veebruarist. Ka kostja ise ei ole vaidlustanud, et seisuga veebruar 2003 võlgnes kostja hagejale 3415 krooni ( tl.197). Seega oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Hageja esitatud andmetest nähtub, et 2003.a. alguses arvestati kostjale viivist arvestusega 0,2 % päevas alates 01.01.2003.a. Juulis 2003.a. toimus viivise tagasiarvestus määrale 0.07 % päevas. Sealt edasi on hageja arvestanud viivist määraga 0.07 % päevas. Alates oktoobrist 2003.a. vabastati kostja viivise tasumisest juhatuse otsusega, sest kostja asus võlga tasuma. Juhatus otsustas viivise nõude taastada alates 01.04.2005.a. ( tl.40). Kohus ei pea põhjendatuks viivise nõuet nn. täiendavalt veevõlalt summas 7518 krooni 89 päeva eest ( tl. 98) ei määras 2% ega ka määras 0.07 % päevas. Asjas on tõendamist leidnud, et korteriühistus T. toimus maksete tasumine ühistu liikmetele esitatud arvete alusel. Esimene arve veevõla summas 7518 krooni tasumiseks esitati kostjale alles aprillis 2003.a. tasumise tähtajaga 25.05.2003.a. Seega ei olnud kostja selle kohustuse täitmisega arve nr. 42/403 esitamise hetkeks veel viivituses ja seega puudus alus temalt sellelt summalt kohe ka viivist arvestada. On tõsi, et kostja ise oma käitumisega tekitas olukorra, kus talle tuli aprillis 2003.a. esitada nn. täiendav veearve eelnevate perioodide tarbimise eest. Samas tuleb tõdeda, et ka hageja juhatus ei ole teinud kõik endast sõltuva, et enne 2003.a. algust välja selgitada asjaolud, mis tingisid kostja poolse veenäidu mitteteatamise juba alates 1999.a. sügisest. Ka juhatus ise on jõudnud oma kirjas kostjale 16.10.2003.a. samale seisukohale ( tl. 39). Samuti on hageja arvutanud kostjale 2003.a. viiviseid suuremas määras kui on seadusega ette nähtud, mis tingis ka viiviste tagasiarvestuse, mille tulemusena ei ole hageja esitanud kohtule ka andmeid, kui palju täpselt ikkagi kostjalt nõuti viivist konkreetsete arvete tasumisega viivitamise pealt. Tuleb märkida, et just kostja ise on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et viivise määr 0.2 % päevas ei ole seadusega

kooskõlas. Nimetatud asjaoludel tuleb tunnustada kostja õigust viivist summas 812.55 krooni 2003.a. eest mitte maksta. Juhatus otsustas viivise nõude kostja suhtes taastada alates 01.04.2005.a ( tl. 40). Kohus juhib tähelepanu, et hagi lisas ( tl. 10)ja hagi täienduses ( tl. 161)viivise arvestused kuude lõikes ei kattu. Nimelt on tl.10 näidatud, et viivist on arvestatud juba märts 2005.a. eest summas 102.40 krooni ( tasumisega aprillis), samas kui hagilisas tl. 161 on näidatud, et viivist ( samas summas) on arvestatud alates aprillist 2005.a. Kostja on esitanud vastuväite viivise nõudele märtsis 2005.a. enne juhatuse otsuses märgitud tähtaega. Kohus leiab, et hageja ülesanne on esitada kohtule selge ja üheselt arusaadav viivise arvestus, kohus juhtis hageja tähelepanu sellele ka kohtuistungil ( tl. 136). Tekkinud ebaselgused tuleb lahendada kohustatud isiku kostja kasuks ja tunnustada kostja õigust mitte maksta viiviseid märts 2005.a. eest summas 102.40 krooni. Kokku tuleb tunnistada kostja õigust mitte maksta viiviseid summas 812.55 +102.40 krooni = 914.95 krooni. Ülejäänud osas tuleb hageja poolne viiviste arvestus ja nõue lugeda põhjendatuks. Hagi on esitatud seisuga 31.05.2006.a. ka viiviste summas 243.90 krooni nõudes. Kuna hageja on kostjalt viiviseks arvestanud õigustamatult 914.95 krooni, siis tuleb lugeda hagis nõutavad viivised kostja poolt tasutuks. Ülejäänud osas ( 914.95- 243.90 = 671.05 ) tuleb vähendada kostjalt väljanõutavat põhivõlga. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 6348.85 krooni. TSMS § 163 lg.1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi küll osaliselt, kuid ca 90 % ulatuses. Kohus leiab, et asja on mahukaks muutnud kostja poolsed vastuolulised, samas mahukad ja asjakohatud taotlused. Kostja on kohut ja vastaspoolt koormanud taotlustega, mis puudutavad korteriühistu T. tegevust ja mis takistasid asja efektiivset lahendamist. Nimetatud põhjustel tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega: kostja kanda jätta 90 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 10 % menetluskuludest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.