Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 12.07.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-109550/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.07.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1105

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

PG Inkasso OÜ11100041(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E E S TI V A B A R I I G I NI M E L

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-109550

Tsiviilasi

ITM Inkasso OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3661,92 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht Fr.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (Civilis Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, registreeritud elukoht xxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista kostjalt Xxxx hageja ITM Inkasso OÜ kasuks võlgnevus 3385,48 eurot, millest põhinõue on 2955,53 eurot, intress 336,20 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulud 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 88,75 eurot.

3.Mõista kostjalt Xxxx hageja ITM Inkasso OÜ kasuks välja alates 09.06.2017 kuni põhinõude (2955,53 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (2955,53 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 2866,78 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale Xxxx avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused − Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. − Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. − Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. − Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. − Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole osaliselt (40 euro ulatuses) õiguslikult põhjendatud võlgnevuse sissenõudmise kulude nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt viitab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise alusena kokku 5-le meeldetuletuskirjale, millest

kaks esimest on saadetud enne lepingu ülesütlemist. Kohus selgitab, et alates 01.10.2015 reguleerib tarbija poolt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132, mille lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seega lepingu kehtivusajal saadetud kahe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt üksnes 5 eurot ning hageja nõue jääb rahuldamata teise meeldetuletuskirja eest küsitud 5 euro nõudes. Pärast lepingu lõppemist saadetud kolme meeldetuletuskirja eest nõuab hageja tasu kokku 35 eurot (25+5+5). VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kuna hagejal endal puudub kostjaga leping sissenõudmiskulude hüvitamiseks, siis ei saa hageja kohtu hinnangul sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda ka esialgse võlausaldaja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel. Pärast kostjaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemist (tl 42) on aga kostjale meeldetuletuskirju saatnud üksnes hageja, mitte esialgne võlausaldaja. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 35 eurot seoses hageja poolt pärast laenulepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjadega (tl 44-46). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud riigilõivu 325 euro ja õigusabikulu 120 euro väljamõistmist, kokku summas 445 eurot. Kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt välja hageja menetluskulud 445 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.