Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

millele lisandub käibemaks. Kirjale oli lisatud kostja ettepanek lepingu muutmiseks. Hageja vastas ettepanekule 27.12.2006 keeldumisega. 03.01.2007 edastas kostja esindaja hagejale ülesütlemisavalduse, mille kohaselt ütles kostja lepingu üles alates 05.04.2007. Hageja teatas kostjale kirjaga, et kostjal puudub alus lepingu ülesütlemiseks ja leping on kehtiv. Kostja on suuliselt korduvalt ähvardanud takistada hageja poolt lepingu objekti kasutamist ning lepingu objekti kommunaalteenuste ja elektrienergiaga varustamist, kui hageja ei vabasta lepingu objekti valdust hiljemalt 05.04.2007. Kostja poolt hagejale lepingu objekti kommunaalteenuste ja elektrienergiaga varustamise piiramine tekitaks kostjale olulist varalist kahju, kuna tooks kaasa lepingu esemeks olevates ruumides tegutseva ilusalongi majandustegevuse seiskumise. Kommunaalteenuste osutamise katkestamine tooks kaasa olukorra, kus hageja ei ole võimeline lepinguga võetud kohustusi täitma. Pikaajaline lepingu rikkumine võib viia hageja maksejõuetuseni, millisel juhul minetaks võimalik kohtulahend oma sisulise tähenduse, st hagejal ei oleks võimalik ega vajalik lepingu objekti kasutamist jätkata. Hagi tagamine ei ole kostjale põhjendamatult koormav, kuna hageja taotleb üksnes kostja kohustamist endale lepinguga võetud kohustuste täitmise jätkamisele. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus rahuldas taotluse ja reguleeris hagi tagamiseks OÜ V ja FIE I.B vahel 19.06.2006 sõlmitud üürilepingust tulenevat õigussuhet selliselt, et kohustas I.Bt täitma üürilepingu p-st 4.4 tulenevaid kohustusi, sh kohustust tagada üürilepingu objektiks olevate ruumide varustatus kommunaalteenuste ja elektrienergiaga, kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas kohtuasjas. Kohus leidis, et avaldaja taotlus on põhjendatud. Üürilepingu ülesütlemise vaidlustamine kaotab põhjendatuse, kui üürnikul ei ole võimalik jätkata ruumide kasutamist kuni vaidluse lõppemiseni. Uue üüripinna leidmine ja kolimine ning ka tagasikolimine ülesütlemisavalduse tühisuse korral on seotud oluliste ja põhjendamatute kulutustega. Seejuures üürilepingu alusel üüritud ruumide kasutamise jätkamine eeldusel, et ruume üüritakse turuhinnaga üürniku poolt, ei põhjusta üürileandjale kahju. Eelduslikult ei seisa ruumid tühjana ning nende kasutamiseks sõlmitakse uue üürnikuga üürileping, mille tõttu võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Seega on nimetatud olukord käsitletav TsMS § 377 lg 1 tähenduses kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatusena. Määruskaebuse põhjendused FIE I.B palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata. Hagi tagamine on ebaseaduslik ja põhjendamatu. Kohus tugines hageja paljasõnalistele väidetele. Puudub alus hagi tagamiseks. Kohus ei saanud hagi tagada, kuna hagiavaldust, mille tagamiseks hagi tagamise määrus tehti, ei olnud veel võetud maakohtu menetlusse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-04). Kohtu põhjendus, et kostja on korduvalt ähvardanud takistada hageja poolt objekti kasutamist ja see tekitaks hagejale olulist kahju, ning põhjendus, et ruumid üüritakse eeldatavasti uuele üürilevõtjale edasi, mille tõttu võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja lõpetas üürilepingu vastavalt poolte poolt lepingu p-s 7.2 kokkulepitule, saates hagejale ülesütlemisavalduse. Vastus määruskaebusele OÜ V ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused

2(3)

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha; lõike 2 kohaselt võib kohus, sõltumata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Määruskaebuse seisukoht, et kohus ei saanud hagi tagada, kuna hagi ei olnud menetlusse võetud, on ekslik. TsMS § 384 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagi tagamise avalduse põhjendatud määrusega hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval. Määruskaebuse viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-124-04 ei ole asjakohane. Määruskaebuse esitaja esitas nimetatud lahendi seisukohad kontekstiväliselt, määruskaebuses viidatud Riigikohtu seisukoht ei kanna määruskaebuse väidete mõtet, antud lahend on tehtud oluliselt teistsugustel asjaoludel, samuti on Riigikohtu lahend tehtud kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku norme kohaldades. Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus vastas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ning maakohus on võtnud hagiavalduse menetlusse 30.04.2007 määrusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, hageja taotlus on põhistatud, hagi tagamise korras vaidlusaluse õigussuhte reguleerimine on põhjendatud ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. Määruskaebuse väited vaidluse sisuliste asjaolude kohta jättis ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need ei ole hagi tagamise määruse vaidlustamisel asjakohased.

M. Klaar Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.