Menetluskulude jaotus Jätta nii esimese astme kui apellatsiooniastme menetluskulud täielikult kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Poolte vanemate omandis oli korter asukohaga x. Hageja isa suri xx.xx.xxxx testamenti või pärimislepingut tegemata. Pärast isa surma kolis hageja vanemate korterisse. Hageja ema suri xx.xx.xxxx testamenti või pärimislepingut tegemata. Kostja pöördus 02.10.2001 notar Heli Mõttuse poole avaldusega vastu võtta poolte vanemate pärand. Notar määras hagejale tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. 10.01.2002 andis notar kostja nimele välja pärimisõiguse tunnistuse, kostja on 14.06.2004 esitatud avalduse alusel kantud x korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse.
2.Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 2006 aasta juulis, mil kostja palus tal vabastada kostjale kuuluv korteriomand. Hageja ei ole notari saadetud teadet pärandi vastuvõtmise tähtaja kohta kätte saanud. Hageja on vanemate pärandi vastu võtnud, sest asus seda pärast vanemate surma kasutama ja valdama. Hageja on alates isa surmast kogu aeg elanud x korteris ning tasunud ka korteri kommunaalmakseid.
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja pöördus pärast vanemate surma notari poole pärandi vastuvõtmiseks. Kostja on oma avalduses märkinud ka hageja nime. Notar andis hagejale tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks. Hageja ei ole notari poolt määratud tähtaja jooksul pärandit vastu võtnud ja seega minetanud õiguse pärandile. Kostja toimetas notari teate isiklikult hagejale kätte, mille kohta on hageja andnud allkirja. Kostja leidis, et hageja oli teadlik temale määratud tähtajast pärandi vastuvõtmiseks. Kostja on korduvalt püüdnud lahkhelisid rahumeelselt lahendada. Hagejale on eraldatud munitsipaaleluruum tingimusel, et tema kasutuses ei ole muud eluruumi. Peresisese kokkuleppe järgi jäi kostja kasutada vanemate korter ning hageja kasutada poolte vanaema korter. Esimese astme kohtu otsus
4.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas M.V omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale pärandvarast ning kohustas kandma M.Vi Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnisturaamatusse registriossa nr xxxxxxxx I.Ble kuuluva koretriomandi asukohaga x teise jakku 1⁄2 mõttelise osa omanikuna. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude pärijaks tunnistamise osas.
5.Kohus jättis hageja kanda riigilõivu ja muud hageja menetluskulud ning kostja kanda kostja menetluskulud. Kohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta poolte kanda, s.h riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud. Riigipoolse menetlusabi saamise taotluses deklareeris hageja, et tal puuduvad muud sissetulekud peale töötasu. Kohtumenetluse käigus selgus, et hagejal on võimalus välja üürida temale eraldatud munitsipaaleluruumi. Hageja ei ole seda väidet kohtumenetluses ümber lükanud. Seega ei vasta hageja poolt esitatud andmed riigipoolse menetlusabi saamiseks tegelikkusele. Kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et hagejal on vara, mille arvelt tasuda riigilõiv, tuleb riigilõiv hagiavalduselt jätta hageja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 200 krooni, muuhulgas tuli hagejal tasuda riigilõiv osamaksetena kohtu poolt menetlusabi andmise määruses näidatud tähtajal. Kohus märkis, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kohtu kohustuse täitnud. 2(4)
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
6.M.V esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse ja riigilõivu tasumise osas ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja vabastada hageja riigilõivu tasumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista kõik hageja poolt kantud menetluskulud.
7.Hageja on seisukohal, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused, milliste tõendite alusel on kohus otsustanud, et M.Vl on olemas vara, mille arvelt tasuda riigilõiv või milliste tõendite alusel otsustanud, et munitsipaalkorter oli välja üüritud. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määruse nr 38 lisa 5 p-le 16 on keelatud tervikuna Tallinna linna omandis olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi allkasutusse andmine. Seega ei olnud M.Vl voli anda üürile munitsipaalkorterit. Munitsipaalkorter anti M.Vle tingimusel, et ta vabastab korteri, kus seni elas sundüürnikuna. Seega ei olnud M.Vl võimalik ka nimetatud korterit välja üürida.
8.Lasnamäel asuva 3-toalise korteri keskmine turuväärtus on 1 260 909 krooni. Arvestades asjaolu, et pool korterist kuulub I.Ble, siis on hagi hind 630 454 krooni. Riigilõiv hagi esitamise eest seega 25 750 krooni. Esimese astme kohtule riigipoolse menetlusabi taotluse juurde esitatud tõendite alusel on selge, et hagejal ei ole nimetatud 25 750 krooni võimalik tasuda. Hageja töötab alates 25.09.2006 K OÜ-s klienditeenindajana ja tema brutosissetulek tulenevalt töölepingust on 3500 krooni. Hageja ülalpidamisel on üks alaealine laps, tal puuduvad säästud ning vara, mida oleks võimalik müüa riigilõivu tasumiseks vajaliku raha saamiseks. M.V on lahutatud ja endine abikaasa toetab lapsi vastavalt võimalustele ja suhteliselt kaootiliselt. M.V menetluses osalemine ei olnud pahatahtlik ja oli edukas - hagiavaldus on rahuldatud.
9.Kohus ei ole huvitunud asjaolust, kas esindaja hagejalt õigusabi osutamise eest raha sai. Esindaja esindas hagejat tsiviilkohtumenetluses tasuta, kuna hageja huvid oleksid vastasel korral jäänud kaitseta. Kohtul puuduvad tõendid, mis tõendaksid vastupidist. Vastustaja seisukoht
10.I.B ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
11.Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
12.TsMS § 392 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes. Seega peab kohus tulenevalt esitatud asjaoludest välja selgitama hageja tegeliku nõude. Hageja soovis, et kohus tunnustataks tema omandiõigust poolele korteriomandile ning nõude aluseks oli asjaolu, et ta on selle vara omandanud seoses pärandi vastuvõtmisega PärS § 117 lg 3 alusel. Seega ei ole käesolevas vaidluses pärijaks tunnistamine iseseisev nõue, vaid asjaolu, mille kohus pidi tuvastama, et lahendada hageja nõue omandiõiguse tunnustamiseks. Kohus tuvastas, et hageja on seadusjärgne pärija, kes on PärS §-s 118 sätestatud tähtajal asunud pärandvara valdama ja kasutama ning on sellega pärandi vastu võtnud. Pärandi saab vastu võtta või pärandist loobuda üksnes tervikuna Seetõttu on alusetu kohtu seisukoht, nagu tuleks pärijaks tunnistamise nõuet käsitleda muu pärandvara kohta käivana, mille osas hageja ei ole omandiõiguse tunnustamise nõuet esitanud. PärS § 121 lg 2 sätestab et kui pärija on pärandi vastuvõtmiseks asunud valdama, kasutama või käsutama kas või osa pärandvarast, 3(4)
loetakse, et ta on kogu pärandi vastu võtnud. Seega hõlmab korteri valdamisele asumine niikuinii kogu pärandvara vastuvõtmist. Asjakohatu on rääkida käesolevas vaidluses muu pärandvara jagamisest, mille osas nõuet ei ole esitatud.
13.Kolleegium märgib veel, et kui kohus käsitles pärijaks tunnistamist iseseisva nõudena, tulnuks see tuvastatud asjaolude põhjal rahuldada, mitte jätta rahuldamata selle tõttu, et tegemist ei ole kohtule esitatava nõudega. Kuna kohus rahuldas hageja varalise nõude täielikult, siis isegi mittevaralise nõude rahuldamata jätmisel, ei saaks varaliselt nõudelt tasutud riigilõivu jätta hageja kanda.
14.Eeltoodu alusel on ebaõige kohtu järeldus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja sellest tulenevalt menetluskulude jätmine kummagi poole enda kanda.
15.Kuna kolleegiumi arvates on hageja nõue täielikult rahuldatud, kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik menetluskulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.