Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2007, Tallinn Tsiviilasja number
2-06-35444
Tsiviilasi
MV hagi IBi vastu omandiõiguse tunnustamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja MV, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja KL
esindajad
Kostja IB, isikukood XXX, elukoht XXX, esindaja advokaat H H
Kohtuistungi toimumise aeg 14.02.2007
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada MVi omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandile XXX, kinnistusregistri osa nr XXX ja parandada sellekohane kinnistusraamatu kanne. Kanda Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna (kinnisturaamatusse) registriossa nr XXX IB kuuluva koretriomandi asukohaga XXX teise jakku 1⁄2 mõttelise osa omanikuna MV (ik XXX) . Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Harju maakohtu 28.11.2006 kohtumäärusel alusel Harju maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna (kinnisturaamatusse) kinnistusregistri osa nr XXX kolmandasse jakku tehtud kinnisasja käsutamise ja koormamise keelumärge Menetluskulude jaotus Jätta hageja kanda riigilõiv ja muud hageja menetluskulud. Jätta kostja menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Poolte vanemate omandis oli korter asukohaga XXX . Hageja isa suri XXX testamenti või pärimislepingut tegemata. Pärast isa surma kolis hageja vanemate korterisse. Hageja ema suri XXX testamenti või pärimislepingut tegemata. Kostja pöördus notar HM poole avaldusega vastu võtta poolte vanemate pärand. Notar määras hagejale tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või
2-06-35444
sellest loobumiseks. 10.01.2002 andis notar kostja nimele välja pärimisõiguse tunnistuse, kostja on XXX esitatud avalduse alusel kantud XXX korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada 2006 aasta juulis, mil kostja palus tal vabastada kostjale kuuluv korteriomand. Hageja ei ole notari saadetud teadet pärandi vastuvõtmise tähtaja kohta kätte saanud. Hageja on vanemate pärandi vastu võtnud, sest asus seda pärast vanemate surma kasutama ja valdama. Hageja on alates isa surmast kogu aeg elanud XXX korteris ning tasunud ka korteri kommunaalmakseid.
Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja pöördus pärast vanemate surma notari poole pärandi vastuvõtmiseks. Kostja on oma avalduses märkinud ka hageja nime. Notar andis hagejale tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või pärandist loobumiseks. Hageja ei ole notari poolt määratud tähtaja jooksul pärandit vastu võtnud ja seega minetanud õiguse pärandile. Kostja toimetas notari teate isiklikult hagejale kätte, mille kohta on hageja andnud allkirja. Kostja leiab, et hageja oli teadlik temale määratud tähtajast pärandi vastuvõtmiseks. Kostja on korduvalt püüdnud lahkhelisid rahumeelselt lahendada. Hagejale on eraldatud munitsipaaleluruum tingimusel, et tema kasutuses ei ole muud eluruumi. Peresisese kokkuleppe järgi jäi kostja kasutada vanemate korter ning hageja kasutada poolte vanaema korter.
Kohus, kuulanud kohtuisutngil ära hageja ja kostja seisukoha, tunnistaja M B ütlused ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi tuleb rahuldada hageja omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande parandamise osas ning pärijaks tunnistamise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hageja on vanematest järele jäänud pärandvara vastu võtnud ning seega kas hagejale on pärimise korras üle läinud omandiõigus korteriomandile asukohaga XXX . Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja valdas ja kasutas vaidlusalust korterit ema surma ajal so pärandi avanemise hetkel. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust asjaolu, et hagejale anti kasutamiseks munitsipaaleluruum. Asjaolu, et hageja kasutas elamiseks ühte või mitut eluruumi ei taksita tal tema kasutusse antud vara (sh kortereid) vallata ja kasutada üheaegselt. Seega jätab kohus analüüsimata kostja vastuväited selle kohta, et hageja kasutas samaaegselt kolme korterit ning munitsipaaleluruumi saamise tingimuste järgi ei oleks tohtinud ta olla teist eluruumi. Asjaolu, et hageja on väidetavalt esitanud ebaõigeid andmeid kohalikule omavalitsusele, ei oma mõju pärandivaidluses. Kohtule esitatud notari teatest nähtub, et kostja pöördus notari poole avaldusega võtta vastu vanemate pärand pärast ema surma. Notar andis hagejale tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Pärimisseaduse § 4 järgi tuleb pärand vastu võtta. Pärandit saab vastu võtta kas avalduse esitamisega või pärandavara valdama ja kasutama hakkamisega. PärS § 117 lg 1 sätestab, et pärandi vastuvõtmiseks tuleb esitada notarile avaldus pärandi vastuvõtmiseks. PärS § 117 lg 3 sätestab, et kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Seega tuleb pärimisseaduse § 117 sätetest aru saada, et notar annab küll pärijale tähtaja pärandi 2 (3)
2-06-35444
vastuvõtmiseks, kuid notari poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg ei piira isiku võimalust pärand vastu võtta mõlemal seadusega sätestatud viisil so avalduse tegemisega või valdama ja kasutama asumisega. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hageja valdas ja kasutas pärandi avanemise hetkel ja pärast seda pärandvara. Seega on hageja tegutsenud notari poolt antud tähtaja raames ja pärandi oma tegudega vastu võtnud ning hagejale on läinud üle omandiõigus pärandile mh ka pärandvaraks olnud korterile (vallasasjana) XXX . Asjaolu, kas hageja oli teadlik notari poolt antud pärandi vastuvõtmise tähtajast või mitte ei oma sisulist tähendust, kuna hageja võttis pärandi vastu näidatud tähtaja jooksul. Notari poolt teates antud selgitused pärimisavalduse esitamise kohta, ei võta hagejalt seadusega sätestatud õigust võtta pärand vastu muul seaduses sätestatud viisil. Notaril ei ole pädevust piirata pärandi vastuvõtmise viisi, vaid üksnes selle tähtaega. Hageja on esitanud nõude tema omandiõiguse tunnustamiseks kinnisasjale so korteriomandile. Hageja oli kinnistamisavalduse esitamise ja koretriomandi kinnistamise ajal korteri kui vallasasja omanik, seega tekkis tal omandiõigus ka kinnisasjale ning tema omandiõigust 1⁄2 mõttelisele osale korteriomandile XXX, kinnistusregistri osa nr XXX, tuleb kohtuotsusega tunnustada. Hageja on esitanud nõude pärijaks tunnistamiseks 1⁄2 osas L B ja V B pärandi osas. Pärandi vastuvõtmine sh ka pärijaks tunnistamine toimub vastavalt PärS § 117 kas notarile avalduse esitamisega või pärandvara vastuvõtmisega, mitte kohtus pärijaks tunnistamise hagi esitamisega. Juhul, kui pärijad ei saa jagada pärandvara kokkuleppel, tuleb seda teha vastavalt PärS § 144 lg 4 kohtu kaudu, seega tuleb hagejal esitada muu pärandvara osa hagi pärandavara jagamiseks mitte hageja pärijaks tunnistamiseks. Kohus leiab, et hageja on esitanud nõude mittekohase nõude ja seetõttu tuleb hagi jätta pärijaks tunnistamise osas rahuldamata. Hageja on esitanud nõude kanda kinnistusraamatusse korteriomandi XXX 1⁄2 mõttelise osa omanikuna hageja. Seda nõuet tuleb käsitleda kui kinnistusraamatu parandamise nõuet. Kohus leiab, et kinnistusraamatu kanne on vale, sest hagejal kui korteri (vallasasi) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna tekkis kinnistamisega omandiõigus koretriomandi 1⁄2 mõttelisele osale ja kinnisturaamatu kanne tuleb parandada. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud jätta poolte kanda sh riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud. Riigipoolse menetlusabi saamise taotluses deklareeris hageja, et tal puuduvad muud sissetulekud peale töötasu. Kohtumenetluse käigus selgus, et hagejal on võimalus välja üürida temale eraldatud munitsipaaleluruumi. Hageja ei ole seda väidet kohtumenetluses ümber lükanud. Seega ei vasta hageja poolt esitatud andmed riigipoolse menetlusabi saamiseks tegelikkusele. Kuna kohtumenetluse käigus on selgunud, et hagejal on vara, mille arvelt tasuda riigilõiv, tuleb riigilõiv hagiavalduselt jätta hageja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu 200 krooni, muuhulgas tuli hagejal tasuda riigilõiv osamaksetena kohtu poolt menetlusabi andmise määruses näidatud tähtajal. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kohtu kohustuse täitnud. Kohus tagas hagi oma 28.11.2006 tehtud määrusega. Kohtumäärus koretriomandi koormamise ja käsutamise keelumärke kohta kuulub tühistamisele käesoleva kohtuotsuse jõustumisel, sest hagi tagamise vajadus on pärast kohtuotsuse jõustumist ära langenud ning kohtuotsuse täitmine ei ole keelumärke olemasolul võimalik. Kohtunik.
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.