Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

nähtub, et laenu võttis kostja isiklikult. Seda tõendab ka laenu osaline tagasimaksmine kostja poolt. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses märgib kostja, et hageja V. K tegi ettepaneku hageja firmale maa ostmiseks ja erastamiseks 92 900 krooni andmiseks intressiga 42 100 krooni. Hagejaid hoiatati, et raha tagastatakse pärast kahe uue maatüki erastamist ja müüki. Hagejad nõustusid sellega, kuna soovisid hästi teenida. Firma tegevus kulges halvasti. Hagi on põhjendamatu, kuna laenu võttis OÜ ja raha tuleb nõuda äriühingu pankrotihaldurilt. Kohtukulud palub kostja jätta hagejate kanda. 17.04.2007 kohtuistungil jäi kostja esitatud vastuväidete juurde. 07.06.2007 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse, kostja vastuse ja tõenditega ning ärakuulanud hageja ja kostja kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise aeg ja koht olid kostjale teatavaks tehtud allkirja vastu 17.04.2007 toimunud kohtuistungil. Istungi edasilükkamist kostja ei taotlenud. Hagejad taotlesid asja sisulist lahendamist kostja kohalolekuta. Juhindudes TsMS § 414 lg 1 ning arvestades ülalmärgitud asjaolusid otsustas kohus asja lahendada sisuliselt kostja kohalolekuta. Hagejad taotlevad kostjalt raha väljamõistmist võlakirja ja pangakonto väljavõtete alusel. Hagejate seisukoha kohaselt tõendab kohtule esitatud võlakiri, et hagejad laenasid kostjale raha, millest kostja tagastas vaid osa. Pangakonto väljavõte tõendab, et kostja maksis hagejale 17.02.2005 500 kr, 01.06.2005 1000 kr ja 28.06.2005 1000 kr. Kostja on seisukohal, et hagejad laenasid raha mitte talle, vaid OÜ. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tulenev kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja tarvis õiguskaitsevahendina õiguse nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kooskõlas VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja poolt tõendina esitatud „Allkirjast“, mis hagiavalduse ja hageja kohtuistungitel esitatud seisukoha kohaselt on nõude aluseks, ei järeldu, et hagejad andis laenu kostjale. „Allkirjas“ märgitu kohaselt sai laenu OÜ juhatuse liige OA. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on osaühingu juhtimisorganiks juhatus, mis esindab ja juhib osaühingut. Sama paragrahvi 2.lõike alusel võib juhatusel olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. O. A poolt OÜ-le võetud laenule („Allkirjale“) juhatuse liikmena allakirjutamine on kooskõlas nimetatud ÄS sättega. „Allkirja“ sõnastusest ei ole võimalik järeldada, et hagejatelt sai laenu kostja füüsilise isikuna. Asjaolu, et juriidilise isiku eest maksis laenu osaliselt tagasi kostja, ei muuda laenuvõtjaks kostjat. Laenu ei pea tingimata tagastama isik, kes selle sai. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kooskõlas VÕS § 76 lg 3 ja § 78 lg 2 võtsid hagejad kolmandalt isikult (kostjalt) kohustuse osalise täitmise vastu.

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud: riigilõiv, esindaja kulu ja asja läbivaatamise kulu jätta hagejate kanda. Kostjal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.