Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Esitatud asjaolud ja haginõue

14.06.2006.a. esitas OÜ V maksekäsu kiirmenetluse avalduse AS A vastu tasumata arvete võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Eeltulenevast lähtudes 19.09.2006.a. esitas OÜ V kohtule hagiavalduse AS A vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale kaupa ning osutas teenuseid. Kostjale esitati arvedsaatelehed, mille saamist kinnitas kostja allkirjaga. Arvete mittetähtaegsel tasumisel leppisid pooled kokku viivises 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest vastavalt 01.01.2005.a. müügilepingule (p. 6.2.). Hageja esitas kostjale arved kokku summas 1494,90 krooni, millele seisuga 15.09.2006.a. oli lisandunud viivis summas 283,67 krooni, seega kokku võlgneb kostja hagejale 1778,57 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 1778,57 krooni. Hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. 24.10.2006.a. esitas hageja kohtule nõude täpsustuse, mille kohaselt ta müüs kaupa ja osutas teenuseid kostjale ning palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1494,90 krooni ja viivis mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud arvestusega 0,05% põhivõlast iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. 23.02.2007.a. esitas hageja kohtule avalduse haginõude suurendamiseks. Haginõude suurendamise avalduse kohaselt hageja müüs kaupa ja osutas teenuseid kostjale 2004 ja 2005.a. Kostjaga 01.01.2004.a. sõlmitud müügilepingu p.7.2. kohaselt kohustus ostja tasuma kauba ja teenuste eest 21 kalendripäeva jooksul arvete väljakirjutamise päevast. Tasumisega viivitamisel on kokku lepitud viivis 0,5 % päevas tasumata summast. Hageja esitas kostjale 2004.a. 697 arvet kogusummas 542 194,50 krooni, millest kostja tasus 154 arvet viivitusega, seega võlgneb kostja hagejale viivised summas 48 853,87 krooni. 01.01.2005.a. sõlmitud müügilepingu p. 3.1. kohaselt kohustus kostja tasuma arve arvel näidatud kuupäevaks, mitteõigeaegse tasumise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% päevas. Kostjale esitati 325 arvet kogusummas 319 531,40 krooni, millest 300 arvet tasus kostja viivitusega, seega võlgneb kostja hagejale viivised summas 10 184,14 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 59 037,51 krooni. 2007.a. veebruari esimestel päevadel pakkus kostja kompromissi hageja poolt esitatud kiirmenetluse nõudes ja pooled eelnevalt leppisid kokku, et selleks summaks on 1250 krooni. Kuna kostja poolt lubatud kompromisslepingu projekti kokkulepitud summale ei saabunud, vaid esitati summale 700 krooni, siis hageja ei nõustunud sellise kompromissiga. Kostja tasus 15.02.2007.a. hagejale põhinõude summas 1018,05 krooni, seega vähendab hageja põhinõuet summani 476,85 krooni. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 476,85 krooni ja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ning viivise summas 59 037,51 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 01.01.2005.a. sõlmisid pooled müügi- ja töövõtulepingu, mille kohaselt hageja pidi kostjale osundama teenust või müüma kaupu. Lepingu lahutamatuks osaks on ka Müügi üldtingimused. Lepingu punkti 2 kohaselt lepitakse müügihind poolte vahel kokku kokkuleppel. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagiavaldusele lisatud arvetel sisalduvad hinnad oleks saavutatud poolte vahelise kokkuleppe teel. Seega kostja leiab, et nimetatud arvetel sisalduvad summad ei ole kostjale siduvad nimetatud ulatuses. Kostja leiab, et arve nr 2203 eest nõue summas 519,95 krooni on alusetu ja põhjendamatu, kuna nimetatud arve aluseks olevate asjaoludena teostas hageja garantiiremonti oma varasemale tööle, mille eest kostja on varasemalt hagejale tasunud. Seega puudub alus nõuda kostjalt arve 2203 tasumist ja viiviseid, mis puudutavad nimetatud arvet. Töövõtugarantiile kohaldatakse VÕS § 650 järgselt müügigarantii sätteid. VÕS § 230 lg. 1 ja Üldtingimuste p. 5 kohaselt kui töö või kaup ei vasta lepingus kokkulepitud tingimustele on

müüja kohustatud nimetatud osa parandama või asendama uuega tasuta. Seega puudub õiguslik alus nõuda kostjalt arve nr 2203 tasumist ja viiviseid, mis puudutavad nimetatud arvet. Arve nr 11 on hageja pool esitatud kostjale 02.01.2006.a. Hagiavalduses tugineb hageja poolte vahel sõlmitud lepingule ning arvel sisalduvatele viivistele, mille kohaselt leiab, et kostja on kohustatud tasuma nimetatud arve ja viiviseid 0,05% päevas tasumata summalt. Hageja teavitas kostjat 30.12.2005.a. teatisega, et katkestab poolte vahel sõlmitud lepingu. Seega hageja tuginemine nõude esitamisel lepingule on väär. Kostja on seisukohal, et ekslik on hageja seisukoht, et vastavalt mõlema poolt allkirjastatud kaubasaatelehega leppisid pooled kokku viivises 0,05 % päevas tasumata summalt. Üldtingimuste p.6.5. kohaselt on kostja müügihinna tasumisega viivitamisel üle kokkulepitud tähtaja kohustatud maksma viivist, mille suuruseks on 0,05 % tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kuid kostjale ei ole siduv arve-saatelehtedel sisalduv viide viivise suuruse kohta, kuna kostjale ei ole siduv viivise suurus, mis on kehtestatud hageja ühepoolse otsusega. Viivise arvestus ei vasta tegelikkusele ning selle aluseks olevad asjaolud on tõendamata. Hageja lähtub viivise arvutamisel arve-saatelehtedel märgitud kauba ja teenuste hindadest, kuid samas pole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel on kokkulepe, et kaup/teenus läks kostjale maksma just nii palju. Samuti ei ole hageja viivise arvestuse aluseks õigeid maksetähtaegu. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et antud nõue on täielikult tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 04.04.2007.a. vastuväites kostja leiab, et haginõude suurendamise avaldus on täielikult tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole kordagi kostjat arvete esitamisel teavitanud, et kostja on talle jätnud hüvitamata viivised, samuti ei ole hageja viiviseid kinni pidanud kostja poolsete põhimaksete tegemisel. Hageja esitas nõude viiviste kohta kostjale alles 19.02.2007.a. ning andis aega viiviste tasumiseks hiljemalt 23.02.2007.a., samas esitas hageja 22.02.2007.a. kohtule haginõude suurendamise avalduse Õiguste heauskse kasutamise põhimõte on sätestatud TsÜS §-s 138 ja VÕS §§-des 6, 76 jt.. Hea usu põhimõtte järgimine tähendab ka seda, et õigustatud isik kohustub esitama oma nõuded ja pretensioonid kohustatud isikule mõistliku aja jooksul. Kostja leiab, et hageja pole oma õigusi heauskselt kasutanud. Hagejal ei ole pikema aja jooksul olnud pretensioone ega nõudeid kostja vastu seoses viivise hüvitamisega hagejale. Hageja esitatud arvetel puudub nõue viiviste saamiseks (arvetel sisaldub ainult viivisemäär), hageja ei ole soovinud realiseerida arvete esitamisel oma lepingujärgset õigust, nõuda viivist. Kuna hageja ei ole kordagi kostjat arvete esitamisel teavitanud, et kostja on talle jätnud hüvitamata viivised, samuti ei ole hageja viiviseid kinni pidanud kostja poolsete põhimaksete tegemisel, vaid hageja esitas teadlikult viivisenõude kohtusse hiljem, et teenida ülisuurt viivist. Kostja on seisukohal, et selline hageja käitumine on pahatahtlik ja rangelt hea usu printsiibi vastane. Riigikohus on 15.04.2003.a. lahendis nr 3-2-1-31-03 leidnud, et analoogse käitumise puhul võib isik nõudeõiguse kaotada hea usu printsiibi rikkumise tõttu. Hageja on kaotanud õiguse nõuda viivist vastavalt VÕS § 159 lg. 2 sätete alusel, mille järgselt kahjustatud pool kaotab õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Nimetatud hea usu põhimõttest tulenev reegel kehtib ka viiviste kohta, mis on oma olemuselt leppetrahvi eriliik ( Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-05-463). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Hageja jäi esitatud haginõude ja selle hilisemate täienduste juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikes vastustes toodud motiividel.

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tasumata arvete eest 1494,90 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 1494,90 krooni ja viivis mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud arvestusega 0,05% põhivõlast iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtule on esitatud 23.04.2005.a. arve saateleht nr. 2203 summas 519,95 krooni, 30.12.2005.a. arve-saateleht nr. 6839, summas 240 krooni, 07.02.2005.a. arve-saateleht nr. 515 summas 778,05 krooni, millest kostja on tasunud hagejale 538,10 krooni ning 02.01.2006.a. arve-saateleht nr. 11 summas 495 krooni, kokku summas 1494,90 krooni. Kostja tasus 15.02.2007.a. hagejale põhivõlgnevuse summas 1018,05 krooni, seega võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 476,85 krooni. Kohtule on esitatud poolte vahel 01.04.2004.a. sõlmitud müügileping, mille punkti 8.1 kohaselt juhul, kui ostja viivitab toodangu või teenuste eest tasumisega käesoleva lepingu punkti 7.2 näidatud tingimustel, on müüjal või teenuste osutajal õigus nõuda ostjalt viiviseintressi 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast lähtudes ning nõuda kahju heastamist ulatuses, mida ei kata viivis. Pooled leppisid kokku viivises 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja ei ole oma kohustusi kindlaksmääratud tähtajaks täitnud, palub hageja kostjalt välja mõista viivis 0,05% põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et arve nr 2203 eest nõue summas 519,95 krooni on põhjendamatu ja alusetu, kuna nimetatud arve aluseks olevate asjaoludena teostas hageja garantiiremonti oma varasemale tööle, mille eest on kostja varasemalt hagejale tasunud. Seega leiab kostja, et puudub õiguslik alus nõuda kostjalt arve nr 2203 tasumist ja viiviseid. Samas ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et arve nr. 2203 alusel on teostatud garantiiremonti, samuti ei ole see nähtav arvelt endalt. Kostja juhib kohtu tähelepanu, et arve nr 11 on esitatud 02.01.2006.a., kuid 30.12.2005.a. teatisega teavitas hageja kostjat, et katkestab poolte vahel sõlmitud lepingu. Kohus leiab, et lepingu lõpetamine ei vabasta arve tasumisest. Samuti leiab kostja et talle ei saa olla siduvaks viivis 0,05%, mis on kehtestatud hageja ühepoolse otsusega arve-saatelehel. Kohtule esitatud arvetelt on näha, et kostja on aktsepteerinud talle esitatud arved ning allkirjastanud need, samuti ei ole kostja esitanud hagejale pretensioone viivise suuruse üle. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 476,85 kooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega asub kohus

seisukohale, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis 0,05% kuni põhinõude 476,85 kooni täitmiseni. 23.02.2007.a. esitas hageja kohtule haginõude suurendamise avalduse ning palub kostjalt välja mõista 2004.a. ja 2005.a arvete tasumisega viivitatud päevade eest tekkinud viivise võlgnevuse summas 59 037,51 krooni. Avalduse kohaselt esitas hageja kostjale 2004.a. 697 arvet kogusummas 542 194,50 krooni, millest kostja tasus 154 arvet viivitusega, seega on viivisevõlgnevus 48 853,87 krooni. Samuti esitas hageja kostjale 325 arvet kogusummas 319 531,40 krooni, millest 300 arvet tasus kostja viivitusega, seega tekkis viivisevõlgnevus sumas 10 184,41 krooni, kokku on viivisevõlgnevus 59 037,51 krooni. Kostja vaidleb haginõude suurendamisel avaldusele vastu ning leiab, et hageja on kaotanud viivise nõudeõiguse hea usu printsiibi rikkumise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 76 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Hageja on kohtule esitanud 15.02.2007.a. seisuga viivisevõlgnevus arvestuse ning AS Eesti Post 16.02.2007.a. kviitungi ja väljastusteate, mille kohaselt edastas hageja kostjale viivise arvestuse 16.02.2007.a. Kohus nõustub kostja esitatud motiividega hageja 2004.a. ja 2005.a. maksete viivise nõudeõiguse kaotamisega hea usu printsiibi rikkumise tõttu ega korda neid enam, kuna nad on kostja vastuväidetes esitatud. Kohus leiab, et viivisenõue summas 59 037,51 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole oma õigusi heauskselt kasutanud. Kostjale on arved esitatud juba 2004.a. ja 2005.a., kuid kordagi ei ole hageja esitanud kostjale pretensioone ega nõudeid seoses viivise hüvitamisega, samuti ei kajastu viivisenõue kostjale esitatud arvetel ega ei ole hageja viiviseid kinni pidanud kostja põhivõlgnevuse tasumisel. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole käitunud heauskselt esitades viivise arvestuse esmakordselt hagejale alles 16.02.2007.a.. Eeltoodu alusel leiab kohus, et viivisenõue summas 59 037,51 krooni tuleb jätta rahuldamata viivise nõudeõiguse hea usu printsiibi rikkumise tõttu. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.