Tsiviilasi nr 2-07-7484
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2007 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
OÜ F. hagi K.P. vastu 35 000 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ F. hageja esindajad juhatuse liige T.T. ja volitatud esindaja Maia Ploom; kostja K.P. ; kostja esindaja adv Siiri Malmberg, Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ, Gonsiori 7, 10117, Tallinn.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
14. juuni 2007
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Jätta rahuldamata OÜ F. hagi K.P. vastu 35 000 krooni väljamõistmiseks. K.P. u menetluskulud jätta OÜ F. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt soovis kostja omandada võlanõuet, mis oleks tagatud hüpoteegiga. Võlanõude leidmiseks sõlmis hageja kostjaga kokkuleppe, mille alusel hageja kohustus maaklerina sellise võlanõude leidma. Kostja kohustus käsundiandjana hagejale selle töö eest maksma. Hageja leidis isiku, kes soovis võlanõuet müüa. Tegemist oli võlanõudega R. K vastu summas 2 400 000 krooni, mis oli tagatud hüpoteekidega R. K kuuluvatele neljale korteriomandile asukohaga M 7 Tallinnas. Võlausaldajaks oli K. O. Kostja oli nõus võlanõuet K. O omandama ja tasuma hagejale selle eest 650 000 krooni. Kostja sõlmis K. O nõudeõiguse loovutamise lepingu ning 28.09.2006 asjaõiguslepingu, mille alusel kanti
kinnistusraamatusse hüpoteegid R. K kuuluvatele kinnistutele kostja kasuks. Kostja on tasunud hagejale töö eest 10 000 krooni. Tasumata on 640 000 krooni. Hageja esitas kostjale 05.10.2006 arve nr 13 maakleriteenuse eest tasumiseks summas 640 000 krooni. Kostja võttis arve tasumiseks vastu, allkirjastades oma nõusoleku märgiks selle. Võlg on tasumata. Kostja vastuväited hagile Kostja hagiga nõus ei ole. Esindaja poolt allkirjastatud vastuväidete kohaselt on pooled maaklerilepingus kokku leppinud, et maakler on volitatud otsima ja leidma käsundiandjale ostmiseks Tallinnas M 7 korterid 4, 5, 7, 18. Seega ei olnud leping sõlmitud võlanõude ostmiseks, vaid korteriomandite ostmise vahendamiseks. Kuna käesoleva ajani ei ole eelnimetatud kortereid kostjale võõrandatud, siis ei ole tekkinud ka tasu maksmise kohustust ning maakleril ei ole tasu saamise õigust. Kostja allkiri arvel ei tähenda seda, et ta on arvega nõus. Kostja andis allkirja arve kättesaamise märgiks. Arvest ei saa tekkida kostjale mingeid kohustusi. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel 28.09.2006 sõlmitud maaklerilepingu punkti 1.1. kohaselt „Käesoleva lepinguga volitab käsundiandja maaklerit otsima ja leidma käsundiandjale ostmiseks TALLINN, M tn 7, korterid nr 4, nr 5, nr 7, nr 18.“ Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole käesoleva ajani ostnud nimetatud korteriomandeid. Hageja esindaja väited selle kohta, et tegelikult oli tegemist võlanõuete müügi vahendamise kokkuleppega, ei ole ühegi esitatud tõendiga tõendatud. Tunnistaja K. O teadis, et T. T soovis notariaalsesse võlanõude müügilepingusse lülitada ka vahendustasu maksmise kokkulepet, kuid millises suuruses tuli kostjal vahendustasu maksta, seda tunnistaja ei tea. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja on kostjalt saanud 10 000 krooni 28.09.2006, so võlanõude müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise päeval. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 664 lg 1 kohaselt maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole kohaldatav VÕS § 664 lg 2, mille kohaselt on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Tallinnas M 7 asuvate korterite müümist ei ole toimunud, kuid see ei tulene käsundiandjast, vaid asjaolust, et nimetatud kortereid müüb juba enne võlanõuete loovutamise lepingu sõlmimist kohtutäitur. Hageja esindaja, tegutsedes hageja tegevusala raames, so kinnisvara ostu, müügi ja rentimisega (registrikaardi väljatrükk tl-l 6), pidi omama täpset arusaamist sellest, mille müüki ta vahendab. Lepingu ese peab olema kantud lepingusse üheselt mõistetavana. Käesolevas vaidluses see nii ongi. Hageja esindaja väited selle kohta, et ta ei saanud võtta kohustust vahendada nimetatud korteriomandite müüki, sest müügiga tegeleb kohtutäitur, ei ole tõsiseltvõetavad. Korterid olid müügis ning kostja oli nõus tasuma 640 000 krooni OÜ-le F. selle eest, et tema saaks need korterid omandada. Arve nr 13, 05.10.2006 ei ole leping juba sellepärast, et see on väljastatud maaklerilepingu 28.09.2006 alusel, seega arve maksmiseks olevad asjaolud tulenevad lepingust. Maaklerilepingust tulenevat kohustust ei ole täidetud, järelikult maakleritasu maksmiseks alus puudub. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et 650 000 krooni suurune vahendustasu ainult võlanõuete omandamise vahendamiseks tundub ebamõistlikult suur, mistõttu tuleb
ka sellel põhjusel asuda seisukohale, et kostja soovis omandada M 7 asuvaid korteriomandeid, nagu on kokku lepitud maaklerilepingus. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja kohtukulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.