Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-07-2790 ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 22.01.2007.a esitas AS kohtule hagi OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja AS kostjale OÜ`le raudbetoon lihtvaiade tarnet tarnelepingu nr XXX 07.08.2006.a alusel. Seisuga 10.01.2007.a võlgneb kostja hagejale tarnitud lihtvaiade eest kokku 254 654,60 krooni arvete järgi: nr XXX 26.09.2006.a summas 253 433,60 krooni, millest kostja on tasunud 25.10.2006.a – 16 567,20 ja 07.11.2006.a – 150 000.- krooni; ning nr XXX 28.09.2006.a summas 67 779,20 krooni. Kostja ei ole oma võlgnevust hagejale tasunud. Lisaks põhivõlanõudele ja tuginedes lepingu punktidele 12.2 ja 12.4, on AS esitanud kostjale arved viiviste tasumiseks kokku summas 119 925,30, mis on kostjal samuti tasumata. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista raudbetoon lihtvaiade eest võlgnevuse summas 254 654,60 krooni ja lepingujärgsed viivised summas 119 925,30 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale asukohta XXX, Tallinn, hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 13.02.2007.a kostja äriruumis allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja

2-07-2790 kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 254 654,60 krooni ja viivised summas 119 925,30 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus märgib, et hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, mistõttu on hagejal õigus taotleda kohtult enammakstud riigilõivu tagastamist RLS § 15 lg 1 p 1 alusel. Käesolevas tsiviilasjas oli hagihinnaks 254 654,60 krooni, kuna TsMS § 133 lg 2 tulenevalt ei arvestata hagihinda arvutades kõrvalnõuetena esitatud nõudeid viivisele. RLS § 56 lg 1 ja lisast 1 tulenevalt oleks hagihinnalt 254 654,60 krooni, kuulunud tasumisele riigilõiv summas 13 250,00 krooni, kuid hageja tasus 19 000,00 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.