Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-6574 mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused 29.06.2005.a esitas OÜ kohtule hagi VM`i vastu 4 339,54 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga 20.09.2000.a XXX lepingu, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei täitnud oma kohustust, mistõttu seisuga 26.04.2001.a oli kostja põhivõlgnevus AS-i ees 2 169,77 krooni. AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Vaatamata hageja meeldetuletustele ei ole tasunud kostja oma võlgnevust hagejale. Kostja põhivõlgnevuselt arvestas hageja viivist 0,15% päevas alates 26.04.2001.a kuni 18.06.2005.a kokku 2 653,04 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 2 169,77 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 4 339,54 krooni (põhivõlg 2 169,77 krooni ja viivis 2 169,77 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS

2-05-6574 § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 339,54 krooni (sh põhivõlg 2 169,77 krooni ja viivis 2 169,77 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 550,19 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420,00 krooni, tasu õigusabi eest hinnaga hagi puhul 3% hagi rahuldatud osast, s.o 130,19 krooni) TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus peab põhjendatuks osutatud õigusabi eest välja mõista 3% hagi rahuldatud osast, kuna tagaseljaotsus tehti esimese astme kohtus, kirjalikus menetluses istungit pidamata. Hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kohtukuluna tasutud kohtutäituri tasu 295,00 krooni osas on kohus võtnud seisukoha 28.06.2007.a kohtumääruses.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.