Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
27. juuni 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-06-817
Tsiviilasi
VS’i hagi GA’i vastu 170 916 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja VS (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja vandeadvokaat AL kostja GA (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja advokaat EH
Istungi toimumise aeg
15.06.2007.a, avalik kohtuistung
Istungil osalenud isikud
hageja VS, hageja esindaja vandeadvokaat AL, kostja esindaja advokaat EH, tõlk KE. Istungit protokollis sekretär KS.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.01.2006.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt läks hageja 03.11.1997.a tööle AS-i (20.03.1998.a ümber kujundatud Osaühinguks , alates 23.05.2003.a ärinimega OÜ ). Hageja töötas nimetatud äriühingus kuni 31.12.2001.a. Alates 2001.a maist oli äriühing rahalistes raskustes ning jättis hagejale töötasu maksmata. Töösuhte lõpetamisel ei makstud hagejale välja töötasu summas 12 800 krooni. Lisaks eelnevale võlgnetakse hagejale palgaseaduse § 29 alusel hüvitist 1000 krooni ja palgaseaduse § 35 alusel viivist 107 116 krooni palga maksmisega viivitamise eest. Tulenevalt äriseadustikust (ÄS) on võlausaldajale tekitatud kahju korral teatud asjaoludel võimalik vastutusele võtta äriühingu juhatuse liige. Osaühingu juhatuse liikmena oli kostja teadlik äriühingu raskest majanduslikust olukorrast, samuti sellest, et äriühingu poolt oli jäänud hagejale töötasu pikema perioodi jooksul välja maksmata. Kostja ei võtnud midagi ette hagejale võla tasumiseks. Kostja ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Sellest tulenevalt vastutab kostja hageja kui võlausaldaja ees õigusvastase käitumisega tekitatud kahju eest. Hagejal ei ole äriühingu maksejõuetuse tõttu võimalik esitada nõuet äriühingu vastu. Samuti on kostja tekitanud hagejale moraalse kahju 50 000 krooni ulatuses, mis seisneb kannatustes, mida hageja pidi rahapuuduse tõttu taluma. Hagejale tekitatud kahjulikud tagajärjed seisnesid hageja vaimse tervise halvenemises. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 170 916 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. OÜ-l (likvideerimisel) ei ole hageja ees võlgnevusi. Poolte vahel ei eksisteeri õigussuhet. Hageja on esitanud nõude vale kostja vastu. Nõude esitamine kostja vastu ei ole õigustatud ilma äriühingu vastu nõuet esitamata. Kuna hageja ei ole vaidlustanud lõpparve suurust individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul, siis on see nõue ka aegunud. Hageja ei ole tõendanud moraalse kahju tekkimist just nõutavas summas. Väidetav põhivõlg 12 800 krooni ei saa tekitada niivõrd rasket olukorda, et see oleks hinnatav moraalse kahjuna summas 50 000 krooni. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ning AS sõlminud 03.11.1997.a töölepingu nr 48. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle müügiesindaja ametikohale. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et AS kujundati 20.03.1998.a ümber Osaühinguks , ning et alates 23.05.2003.a on nimetatud äriühingu ärinimi OÜ . Samuti puudub vaidlus selles, et hageja töötas nimetatud äriühingus 31. detsembrini 2001.a. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 sätestab, et tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Vastavalt TLS § 49 p 2 on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Nimetatud sätetest tuleneb, et töötasu maksmise kohustus on tööandjal. Hageja tööandjaks vaidlusalusel perioodil (2001.a mai – 2001.a detsember) oli Osaühing , praeguse ärinimega OÜ (likvideerimisel). Hageja on esitanud nõude GAi vastu. Vaidlus puudub selles, et ajal, mil hagejale jäi väidetavalt maksmata töötasu (2001.a mai – 2001.a detsember), oli Osaühingu juhatuse
liikmeks GA. ÄS § 187 lg 2 (2001.a kehtinud redaktsioonis) sätestas, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. Nimetatud sättest ei saa aga välja lugeda, et hagejal oleks õigussuhe juhatuse liikmega. Hagejal on õigussuhe üksnes tööandjaga ehk OÜ-ga (likvideerimisel). Riigikohus on 06.05.2003.a otsuses nr 3-2-1-45-03 leidnud, et ÄS § 187 lg 2 tuleb tõlgendada nii, et osaühingu võlausaldajal on isiklik nõue osaühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue osaühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees, näiteks hoolsuskohustus, ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja poolt juhatuse liikme vastu nõude esitamise üheks eeltingimuseks asjaolu, et võlausaldajal ei ole võimalik oma nõuet maksma panna äriühingu vastu. Käesoleval juhul ei ole hageja seda tõendanud. OÜ (likvideerimisel) on äriregistris olev äriühing. Paljasõnalised on hageja väited, et tegemist on maksejõuetu äriühinguga. OÜ (likvideerimisel) suhtes ei ole pankroti välja kuulutatud. Lisaks eeltoodule nähtub asja materjalidest, et hageja on esitanud Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni avalduse OÜ (likvideerimisel) vastu töötasu summas 12 800 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon jättis 17.08.2005.a tagaseljaotsusega töövaidlusasjas nr 9.03-02/1289-05 hageja avalduse rahuldamata. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks jäänud täitamata nõue tööandja vastu, siis puudub vajadus tuvastada, kas hagejale võlgnetakse töötasu, viiviseid ning hüvitist lõpparve maksmisega viivitamise eest. Samuti on hageja nõue töötasu, viiviste ning hüvitise väljamõistmiseks aegunud. ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palga maksmise nõue esitamise tähtaeg kolm aastat. Hagiavaldus esitati kohtusse 12.01.2006.a. Seega pärast aegumistähtaja möödumist. Samuti ei ole kohtu hinnangul vaja tuvastada, kas hagejale on tekkinud väidetava palga mittemaksmise tõttu moraalne kahju. Võimalik moraalne kahju sai hagejal tekkida üksnes tööandja tegevuse tõttu. Hageja ei ole aga tõendanud, et tal on jäänud täitmata nõue tööandja vastu. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata ka väidetavat töötasu võlga ning moraalset kahju kinnitama pidavaid tõendeid. Ülaltoodule tuginedes leiab, kohus, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu. Samuti on hagi aegunud töötasu, viiviste ning hüvitise lõpparve maksmisega viivitamise eest väljamõistmise nõudes. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ei kuulu hagejalt väljamõistmisele, kuna Harju Maakohtu 14.11.2006.a määrusega anti hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.