Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2007 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-5438
Tsiviilasi
M.J. hagi B. OÜ vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende
hageja M.J. hageja esindaja vandeadv Karina Lõhmus-Ein, AB Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu; kostja B. OÜ, kostja esindaja, juhatuse liige A.S.; kostja esindajad volikirja alusel Teet Toht ja Karita Nilp.
esindajad
Kohtuistungi aeg
19. juuni 2007
Protokollija
Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus o t s u s t a s: Rahuldada M.J. hagi B. OÜ vastu osaliselt. Välja mõista osaühingult B. M.J. kasuks põhipalga, ületundide lisatasu ja riiklikel pühadel töötamise lisatasu katteks kokku 26 945 (kakskümmend kuus tuhat üheksasada nelikümmend viis) krooni, milliselt summalt kuuluvad kinnipidamisele kõik töötaja palgalt arvestatavad maksud. M.J. menetluskulud jätta 58 (viiekümne kaheksa) protsendi ulatuses B. OÜ kanda, B. OÜ menetluskulud jätta 42 (neljakümne kahe) protsendi ulatuses M.J. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud M.J. ja B. OÜ sõlmisid 19. juunil 2006 tähtajalise töölepingu tähtajaga 21. august 2006, mille kestel hageja töötas kostja juures ehitaja-puusepana. Töölepingu punktis 4.1. oli kokku lepitud, et hageja asub tööle summeeritud tööaja arvestusega ja võimalusel on töötaja tööaeg 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas. Perioodi, mis võetakse tööaja arvestuse aluseks ei ole töölepingus näidatud. Töölepingu punkt 5.2. kohaselt oli hageja põhipalk 100 krooni tunnis. Kogu töölepingu kehtivuse ajal viibis hageja töölähetuses Norras, kus ta koos teiste töötajatega ehitas B. ja Trysillis eramut. Kostja on maksnud hagejale töötasu 10.07.2006.a 2897 krooni (3185 krooni brutotasu), 10.08.2006. a 5335 krooni (6370 krooni brutotasu) ning 18.08.2006. a 12856 krooni (16 200) krooni brutotasu. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on seisukohal, et vaatamata pooltevahelisele kokkuleppele maksis kostja hagejale palka oluliselt väiksemas summas ning jättis tasumata lisatasud ületundide eest ja töötamise eest puhkepäevadel. Hageja töötamise kohta on peetud tööaja arvestuse tabelit. Nendes olevate tundide arvu järgi on hageja arvestanud, et ilma lisatasudeta oleks tema töötasu pidanud olema 2006.a. juunis 12 300 krooni brutopalgana, 2006.a. juulis 30 100 krooni brutopalgana ning 2006 a augustis 16 900 krooni brutopalgana. Hageja arvutuste kohaselt on tal saamata jäänud palk 33 545 krooni. Palgaseaduse (PaS) § 16 lg 2 alusel nõuab hageja riigipühadel, so 23. ja 24. juunil töötatud kokku 24 tunni eest kahekordset palka, so 4800 krooni. Palgaseaduse § 15 lg 1 sätestab, et töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse rahas või vaba aja andmisega. Rahas hüvitamise korral on puhkepäeval töötamise lisatasu vähemalt 50 % töötaja palgamäärast. Hageja on arvutanud 2006. a juulis puhkepäevadel töötatud aja eest lisatasu kokku 4600 krooni, 2006. a augustis puhkepäevadel töötatud aja eest lisatasu 2350 krooni, kokku lisatasu töötamise eest puhkepäevadel on 6950 krooni. Palgaseaduse § 14 lg 2 kohaselt ei tohi ületunnitöö eest töötajale makstav lisatasu olla väiksem kui 50 % töötaja tunnipalga määrast. Hageja arvutuste kohaselt pidi ta saama lisatasu 2006 a juuni ületundide eest 2250 krooni, 2006. a juuli ületundide eest 2550 krooni ja 2006.a augusti ületundide eest 1250 krooni, kokku 6050 krooni. Kostjate vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses vaidleb hagile täielikult vastu. Hageja on saanud kätte kõik töötasud, millel tal oli õigus vastavalt poolte vahel sõlmitud kirjalikule lepingule. Hageja väide, et ta töötas ka riiklikel pühadel ja puhkepäevadel, ei ole põhjendatud. Hageja teostas töid summeeritud tööaja arvestuse alusel. Seetõttu hageja ei viibinud tööl tööpäevadel ja tegi tööd puhkepäevadel omal algatusel, mis oli hageja enda valik. Tööle mitteilmumist tööpäevadel põhjendas hageja asjaoluga, et ta tahab poodides viibida ja puhkepäevadel on need Norras suletud. Kostja ei ole kohustanud hagejat töötama puhkepäevadel ja riiklikel pühadel ning ei pea seetõttu põhjendatuks täiendavate tasude maksmist. Sageli olid ületunnid põhjustatud töötaja poolt nõuetele mittevastava töö tegemisest, mistõttu töö tuli ümber teha. Mittekvaliteetse töö tegemist kavatseb kostja tõendada tunnistajate ütlustega ning Norra poolse koostööpartneri pretensiooniga. Samuti kavatseb kostja tõendada tunnistajate ütlusega asjaolu, et hageja ei teinud tööd selleks ettenähtud ajal, vaid omal soovil puhkepäevadel. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagejaga sõlmitud töölepingus (tl-d 6-9) on pooled punktis 4.1. kokku leppinud, et töötaja asub tööle summeeritud tööaja arvestusega ja võimalusel on töötaja tööaeg 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas. Summeeritud tööaja graafikut koostatud ei ole. Faktiliselt
aktsepteerisid mõlemad pooled tööaja summeeritud arvestust. See tulenes töölepingu punktis 4.1. kokkulepitust, tiimijuhi K. K poolt peetud tööaja arvestusest (tl-d 27-28) ning tunnistajate ütlustest. Tunnistaja M.V. on öelnud, et „Norras olles on kombeks teha ületunde, kuna seal on kallis elada. Sundi ületunde teha ei olnud, see oli omapoolne tahe.“ M. V ütluse kohaselt töötas tema keskmiselt 9 tundi päevas. Tunnistaja K.K. on tunnistanud, et kokkulepe oli 10-tunniste tööpäevade peale. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe summeeritud tööaja arvestuse kasutamiseks. Tööleping oli sõlmitud kaheks kuuks, seadus lubab tööaja summeeritud arvestamist 4kuulise perioodi kaupa, tulenevalt Töö- ja puhkeaja seaduse §-s 14 lg 4 sätestatust: Kui arvestusperioodiks on neljast kuust pikem ajavahemik, on tööandja kohustatud tööaja summeerimise tingimused kooskõlastama oma asukoha (elukoha) tööinspektoriga. Seega ei riku kahe kuu jooksul summeeritud tööaja arvestuse pidamine töötaja õigusi isegi siis, kui summeeritud tööaja graafikut ei ole eelnevalt kirjalikult koostatud, kuid nn tiimijuhi teadmisel oli tööandjaga kokkulepitud tööpäeva pikkus 10 tundi. Töölepingu kokkulepitud kestus oli 19. juunist 2006 kuni 21. augustini 2006. Faktiliselt töötas hageja K. K poolt peetud tööaja arvestuse kohaselt 22. juunist 2006 kuni 14. augustini 2006 (incl). Perioodil
Töö- ja puhkeaja seadus sätestab katkematu puhkeaja kestuse ning sellest pidi ka töötaja kinni pidama. Seadused on täitmiseks nii töötajale kui tööandjale. Töö- ja puhkeaja seaduse § 21 lg 3 kohaselt Tööaja summeeritud arvestuse korral on iganädalase puhkeaja kestus vähemalt 36 järjestikust tundi. Kuivõrd hageja ei tunnistanud kogu töötamise aja jooksul ühegi puhkepäeva olemasolu, mis kajastub ka K. K poolt koostatud tööaja arvestuse tabelites, tunnistaja M. V aga väitis, et puhkepäevad olid, kuid täpsemalt ta ei mäleta, samuti kinnitas esmaspäevast laupäevani töötamist tunnistaja K. K ning kostja esindaja ei tea üldse, millal hageja tegelikult puhkepäevi võttis, siis võtab kohus puhkeaja arvestamise aluseks pühapäevad. Hageja töötamise ajale Norras ajavahemikus 22.06. kuni 14.08.2006 langesid järgmised pühapäevad: 25. juuni, 2. juuli, 9. juuli, 16. juuli, 23. juuli, 30. juuli, 6. august ja 13. august. Nimetatud puhkepäevadele langevad töötunnid (12+6+8+10+10+10+14+8), kokku 78 tundi, jäävad tööaja arvestusest välja. Hageja on esitanud tl-l 5 olevas tabelis tema poolt tehtud töötundide arvuks (99+301+169) 569 töötundi. Kohus on maha arvestanud seadusele ja tegelikule töötamisele mittevastavad tunnid, kokku (33+78) 111 tundi. Seega jääb kohtu poolt aktsepteeritud hageja töötatud tundide arvuks 458 töötundi. Hageja poolt töölepingu kehtivuse aja jooksul töötatud tundide arv ületab selle perioodi normtundide arvu (458-360) 98 tunni võrra. Hageja on õigus saada tasu 458 töötunni eest (100x458) 45 800 krooni. 98 ületunni eest on hagejal õigus saada lisatasu (98x50) 4900 krooni PaS § 14 lg 2 alusel, so 50 % tunnitasust. Hageja töötas riiklikel pühadel, so 23. ja 24. juunil 2006 a 10 tundi tööpäevas, so kokku 20 tundi. Kohus on seisukohal, et ei ole mõistlik arvata, et hageja, asudes 22. juunil tööle B. , võtab järgmisest päevast kaks vaba päeva. Arvestades tunnistajate K. K ja M. V ütlusi selle kohta, et Norras käiakse tööd tegemas ja puhatakse kodus, sest vaba aja veetmine on Norras kallis, tuleb asuda seisukohale, et hageja töötas nendel kahel päeval. Riiklikel pühadel töötamise eest tuleb tõepoolest maksta PaS § 16 lg 2 alusel vähemalt kahekordset tasu. Hagejal on õigus 23. ja 24. juunil 2006 töötatud aja eest saada lisatasu (20x100) 2000 krooni. Kokku on hagejal õigus saada perioodiks 19. juuni kuni 21. august 2006 sõlmitud töölepingu alusel tasu tehtud töötundide, ületunnitöö ja riiklikel pühadel töötamise eest (45800+4900+2000) 52 700 krooni. Hagejale on arvestatud 25 755 krooni brutotöötasu. Järelikult on hagejal saamata (52700-25755) 26 945 krooni brutotöötasuna. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Palga hagis riigilõivu ei nõuta, mistõttu asjas riiginõuet ei tule. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega... Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja soovis 46 545 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldas hagi 26 945 krooni, so 58 % ulatuses. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale 58 % hageja menetluskuludest, hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda 42 % ulatuses ning samas proportsioonis tuleb hagejal hüvitada kostjale kostja menetluskulud.
TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.