2-07-18975/4 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

linn x, osas registriosa II jakku tehtud kanne OÜ M kasuks ning kanda nimetatud kinnisasja kaasomandi 1/2 suuruse mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse P. R ja I. R; tuvastada AS H ja OÜ M kohustus kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxx all kantud kinnisasja, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarbega elamumaa, asukohaga Maardu linn x, osas registriosa IV jakku tehtud kanne numbriga 1 hüpoteegi summas 520 000 krooni kohta OÜ M kuuluvale mõttelisele osale AS H kasuks; tuvastada AS H ja OÜ M kohustus kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number xxxxxxx all kantud kinnisasja, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, sihtotstarbega elamumaa, asukohaga Maardu linn x, osas registriosa IV jakku tehtud kanne numbriga 2 hüpoteegi summas 1 300 000 krooni kohta OÜ M kuuluvale mõttelisele osale AS H kasuks. Hagiavaldusele on lisatud maksedokument, mis tõendab hagi esitamisel riigilõivu tasumist 19 000 krooni ulatuses. Hagejad lähtusid riigilõivu tasumisel hagihinnast 400 000 krooni. Kohus leidis, et asjas tuleb määrata hagi hind ja nõuda hagi esitajalt täiendava riigilõivu 66 000 krooni tasumist. Kohus lähtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 123, 125, 126 ja 134. Kohus asus seisukohale, et esitatud hagihind määratakse kinnistu väärtusega ning hüpoteegi kustutamise kohustuse tuvastamises määratakse hagihind hüpoteegi summaga. TsMS § 134 lg 1 järgi liidetakse hagihinda arvestades ühes hagis sisalduvad nõuded. Vaidlusaluste hüpoteekide summa on 1 820 000 krooni; vaidlusaluse vara väärtus oli lepingu sõlmimisel 1 850 000 krooni (notari määratud tehinguväärtus). Seega tulnuks hagi esitamisel tasuda riigilõivu 85 000 krooni arvestatuna hagihinnalt 3 670 000 krooni. Määruskaebus Hagejad paluvad määruskaebuses Harju Maakohtu määruse tühistada. Hagejad leiavad, et nende poolt oli hagihind määratud õigesti ning riigilõiv oli tasutud seaduse nõuete kohaselt. TsMS § 125 tulenevalt tuleb antud juhul hagihinna määramisel kaaluda, millises väärtuses hüve on kaebajad eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hagejad leiavad, et tegelikkusele ei vasta kohtu seisukoht, et hagejad saavad hagiavalduse rahuldamise korral hüvesid kogusummas 3 670 000 krooni. 09.11.2005 sõlmitud müügilepingu alusel pidid kaebajad saama 1 850 000 krooni eest 1/2 mõttelise osas vaidlusalusest Maardu linnas x asuvast kinnistust, mis pidi omandiõiguse ülekandmise hetkel olema ilma igasuguste asja- või võlaõiguslike koormatisteta. Seega ei saa hagihind kaebajate kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmise ja kinnistut koormavate hüpoteekide kustutamise nõude osas mitte mingisugusel juhul ületada 1 850 000 krooni. Hagejad on jätkuvalt seisukohal, et hagihinnaks on kokku 400 000 krooni, mis on käesoleva hetke seisuga vaidlusaluse Maardu linnas x asuva kinnistu tegelikuks ja õiglaseks väärtuseks, arvestades nimetatud objekti praegust seisukorda. Võttes aluseks asjaolud, et vaidlusalusel objektil on olulisi puuduseid, et müügilepingu kohaselt pidi vaidlusaluse koormatisteta objekti hinnaks olema 1 850 000 krooni ning asjaolu, et praegusel hetkel peavad hagejad veel tellima kolmandatelt isikutelt ehitustööde lõpuleviimise, siis ei ole põhjendatud riigilõivu arvestamine hagihinna 3 670 000 krooni pealt. Hagejad on lähtunud hagihinna määramisel kooskõlas seadusega hüve väärtusest, mida nad on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Oma hagiavalduses on hagejad ka selgitanud, miks loetakse vaidlusaluse hagiavaldusega saadava hüve väärtuseks 400 000 krooni. Hagejad on teinud tasaarvestuse, mille tegemisel kaebajad on arvestanud nii leppetrahvidega kui ka summadega, mida kolmandad isikud soovivad saada vaidlusaluste Saialille tee 34 ehitustööde lõpuleviimise (st asendustehingu) eest. Võttes aluseks OÜ M jämedad lepingu rikkumised, OÜ M suhtumise lepingulistesse kohustustesse ning kolmandate isikute pakkumisi asenduslepingu sõlmimiseks, on hagejate arvates tasaarvestuse tegemine ning vaidlusaluse asja väärtuseks 400 000 krooni lugemine põhjendatud ning seaduslik.

Vastustajate seisukohad AS H vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. OÜ M vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagejad on jätnud tähelepanuta, et lisaks müügilepingus näidatud vara omandi üleandmise nõudele on nad esitanud veel kaks nõuet kokku summas 1 820 000 krooni. Vastavalt TsMS §-le § 134 lg 1 liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagiavalduses on esitatud kokku kolm nõuet, neist üks OÜ M kohustuse tuvastamiseks ning kaks AS H ja OÜ M kohustuste tuvastamiseks. Seega tuleb tasuda riigilõivu arvestades iga nõude hinda. Hagejate poolt esitatud materjalidest nähtub kinnistu hind 1 850 000 krooni ning hüpoteekide suurused 520 000 krooni ja 1 300 000 krooni, millises ulatuses on hagejad oma nõuded esitanud. Seega on kokku nõudeid summas 3 670 000 krooni ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu summas 85 000 krooni. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebajate arvates on vaidlusaluse kinnistu väärtus momendil 400 000 krooni. Omandatava kinnistu mõttelise osa müügilepingu hinda ei ole pooled vaidlustanud. Asjaolu, et hagejad soovivad täiendavate tööde teostamist kinnistul ning on võtnud ka hinnapakkumise, ei muuda müügilepingus kokkulepitud ja käesolevaks ajaks rahas ja tasaarvestusega tasutud müügihinda. Lisaks on hagejad ise avaldanud soovi käesolevas seisus oleva vara omandamiseks just nimelt müügilepingus toodud hinnaga. Samuti on ebaõige hagejate arusaam nagu omaks hagihinna määramisel ja tasumisele kuuluva riigilõivu kindlakstegemisel tähtsust asjaolu, et nad pidid müügilepingu järgi saama koormatisteta kinnistu omanikuks. Hagi on esitatud nii kinnistu omanikuks saamise kui ka hüpoteekide kustutamisele suunatud nõuetes, mistõttu tuleb riigilõivu arvestada kõigilt nõuetelt. Samuti ei oma riigilõivu määramisel tähtsust, kas seatud hüpoteegid rikuvad ilmselgelt omandiõiguse üleandmise nõuet tagavat eelmärget või mitte. Kuna riigilõivu tasumiseks antud tähtaeg on möödunud, siis pikendada P.Rle ja I.R täiendava riigilõivu 66 000 krooni tasumise tähtaega kuni 30. juulini 2007.