Tsiviilasi nr 2-06-34188
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuni 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
L.K. hagi OÜ C. vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende
hageja L.K. hageja esindaja adv Eve Laine, AB Ann Saar, Oru 4, Tartu; kostja OÜ C. , kostja esindaja Monika Sulg, asukoht Paldiski mnt 42-2, 10612 Tallinn.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
21. juuni 2007 istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 413 lg 1, 415, kohus o t s u s t a s:
menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Asjaolud ja hageja nõue Hageja asus 07.05.2005 G. OÜ-ga sõlmitud töölepingu alusel tööle majahoidjana. 26.05.2005 sõlmitud lepingu alusel läksid kõik G. OÜ töötajad tagasiulatuvalt alates 01.05.2005 üle C. OÜ-le. Septembris 2005 saatis kostja hagejale allkirjastamiseks töövõtulepingu tähtajaga 01.06. kuni 30.09.2005. Hageja ei nõustunud töövõtulepingut sõlmima, sest temal oli kehtiv tööleping majahoidjana töötamiseks. OÜ C. on väljastanud hagejale palgateatised, pidanud tööajatabelit ning pangakonto väljavõttelt nähtub, et hagejale on makstud palka juunis, juulis ja augustis. L. K nõuab töösuhte tunnistamist OÜ-ga C. alates juunist 2005 kuni faktilise töötamise lõpuni, so 3. oktoobrini 2005. Lisaks nõudis hageja saamata jäänud palka ja viiviseid. Tartumaa Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitus 7440 krooni. Kostja esindaja on 21.06.2007 kohtule teatanud, et töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summa on L. K välja makstud. Kohtuistungile 21.06.2007 kostja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest või muust põhjusest kohut ei ole teavitanud. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist, millega rahuldatakse hagi töösuhte tuvastamiseks. Hageja esindaja loobus hüvituse nõudest, sest raha on käesolevaks ajaks L. K kontole laekunud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi töösuhte tuvastamiseks kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja esindajat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtuistungile kutsutud isikute nimekirjas, kuhu kostja esindaja(d) on andnud allkirja(d). Hageja nõue on tõendatud töölepinguga nr 169, 07.05.2005; ostu-müügilepinguga G. OÜ ja C. OÜ vahel 26.05.2005; palgalipikutega; Hansapanga konto väljavõtetega palga laekumise kohta L. K pangakontole. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 kohaselt Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 6 lg 1 p 3 kohaselt Töölepingust tulenevad õigused ja kohustused lähevad uuele tööandjale üle ärilisel või muul eesmärgil tegutseva majandusüksuse või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele mis tahes õiguslikul alusel, kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust. Hageja nõue töölepingu alusel OÜ-s C. töötamise tuvastamise kohta tuleb rahuldada. L.K. töötas OÜ-s C. majahoidjana töölepingu nr 169 alusel alates 07. maist 2005 kuni 03. oktoober 2005. Viimatinimetatud kuupäeva on tuvastanud Tartumaa Töövaidluskomisjon oma otsuses 20.09.2006 töövaidlusasjas nr 9-11-2/2612-2005 ning L. K ei ole seda kuupäeva kohtus vaidlustanud.
Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.