Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s.o ilma kohtuistungi pidamiseta, kuid menetlusosaliste ärakuulamisega. 5.2 TsMS § 444 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohtumenetluse eelsete kulude hüvitamise nõudes tugineb hageja VÕS § 1131 lg-tele 1 ja 4 ning VÕS § 128 lg-le 3. Hageja nõuab kostjalt I sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ning solidaarselt kostjatelt 30,77 euro hüvitamist ja kostjalt II 49,70 euro hüvitamist. Nimetatud nõuete sisuks on hagejale kohtueelselt õigusteenuste osutamine. Kostja vastuväited Kostja esitas kohtule 17.10.2016 vastuse (tl 32-34), milles leiab, et hagiavaldus on vääralt menetlusse võetud ning tuleks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja nõue põhineb lepingul, nõudes lepingust tuleneva kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks lepingu sõlmimise asjaolu just kostjaga. Sellest tulenevalt on tegemist perspektiivitu nõudega, kuna sellel puudub õiguslik alus. Juhul, kui kohus peab siiski vajalikuks menetluse jätkamist ning leiab, et viidatud alusel ei ole võimalik jätta hagi läbi vaatamata, esitasid kostjad ühiselt hagile ka vastuväited. Kostjad hagiavaldusega ei nõustu ning palub jätta see täielikult rahuldamata põhjusel, et hageja ja kostja I vahel ei ole lepingut sõlmitud ning veolepingu raames on saajaks hoopis kolmas isik nimega Rait Rõuge. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks lepingu sõlmimist just kostjaga. Väidetavalt on kostja esitanud tellimuse hagejale SMS-i teel, kuid ka seda ei ole hageja mingil viisil tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja on ekslikult esitanud teenuse eest arve kostjale ning nõuab nüüd selle tasumist. Arvestades, et ühestki hageja poolt esitatud tõendist ei nähtu, et leping oleks sõlmitud just kostjaga ning kostja kinnitab, et ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud, siis puudub hageja nõudel õiguslik alus ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hageja täiendavad seisukohad Hageja esitas kohtule täiendavad seisukohad 03.11.2016 ja mh taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (tl 37-41). Hageja jäi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et tema poolt esitatud hagiavaldus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Hageja kostjate seisukohaga ei nõustu ja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ja kostja I vahel sõlmiti veoleping. Hageja peab vajalikuks täiendavalt tõendada veolepingu sõlmimist hageja ja kostja I vahel. Hageja taotles tsiviilasjas tunnistajana üle kuulata OÜ Transway töötaja Marko Lauri. Nimetatud isik oli hageja poolseks läbirääkijaks vaidlusaluse veolepingu tingimuste sõlmimisel ning veolepingus sätestatud tingimuste täitjaks. Samuti on hageja menetluses leidnud, et hageja ning kostja I vahelise veolepingu sõlmimist saaks tõendada kauba saaja, s.t. keegi Rait Rõugest ning Jumpping Racing Team OY, kellel võib olla informatsiooni veoahela kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

Järgides TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ja kuulanud 11.04.2017 suuliselt ära mõlemad menetlusosalised ning tunnistaja Marko Lauri (hageja töötaja), pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, põhjendades seda alljärgnevalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tsiviilkohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Poolte vahel on vaidlus, kas hageja ning kostja I vahel oli sõlmitud tuvastamata ajahetkel veoleping, mille tingimuste kohaselt kohustus hageja kostja I tellimusel vedama veose 18.12.2015 Oulust (Soome Vabariigist) Võrru (Eesti Vabariiki). Hageja märgib, et veoleping sõlmiti, samas kostjad vaidlevad sellele asjaolule vastu. Lepingu sõlmimise fakti tõendamiskoormis oli menetluses hageja kanda. Väidetava veolepingu sõlmimise kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi usaldusväärset tõendit. Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja töötaja Marko Lauri tunnistajana antud ütlused veolepingu sõlmimist. Hagiavalduses on hageja esmalt märkinud, et leping sõlmiti hageja ning kostja I vahel telefoni ja/või sms-teel. Nii hageja kui kostja I puhul on tegemist juriidiliste isikutega. Kohtu hinnangul on oluline erisus, kui leping sõlmitakse telefon või SMS-i teel juriidiliste isikute või füüsiliste isikute vahel. Sh peab tõendama, et lepingu pooleks oli tõepoolest juriidiline isik, st leping sõlmiti füüsiliste isikute kaudu juriidiliste isikute nimel. Kohtule ei ole vastavasisulisi sms-ide väljavõtteid esitatud. Samuti on tunnistaja M. Laur ärakuulamisel avaldanud, et on kostjaga I ka varasemalt koostööd teinud, kuid ta ei mäleta täpselt viimase veo asjaolusid. Samuti märkis M. Laur ärakuulamisel, et veo tellimuse tegi väidetavalt füüsiline isik I. Pihlapuu (kostja II) ning kohustus maksta veo eest oli juriidilisel isikul (kostjal I). Eelnimetatu on selges vastuolus hagiavalduses esitatud väidetega, mille järgi oli väidetav veoleping sõlmitud hageja ning kostja I vahel. Veolepingu sõlmimist hageja ning kostja I vahel ei tõenda ka ükski teine kohtule esitatud kirjalik tõend (tl 11-19, 49-52, 73) Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse esemeks ei olnud nö veoahela lahti harutamine, nagu on hageja märkinud menetlusdokumentides ja ärakuulamisel, vaid hageja ning kostja I vahelise veolepingu sõlmimise tõendamine, millist on võimelised eelduslikult kohtu hinnangul tõendama üksnes vaidlusaluse veolepingu osapooled või selle sõlmimise juures viibinud isik(ud). Kuna kohus ei tuvastanud hageja ning kostja I vahelise lepingu sõlmimist ning kostja II vastu esitatud nõue tugines kostja I poolsele väidetavale lepingurikkumisele ning sellega olemuslikult seonduvale hagejale kui võlausaldajale kostja I juhatuse liikme (kostja II) poolt väidetavale õigusvastase kahju tekitamisele (lepinguväline kahju), tuleb hagi ka kostja II vastu suunatud osas jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Kostjad on 17.05.2017 esitanud menetluskulude nimekirja ning sellele lisatud õigusabiarved (tl 9699), mille kohaselt on nad kandnud õigusabikulusid summas 140 eurot, mis koosneb hagiavaldusele vastuse koostamisest ja kohtuistungil osalemise kuludest. Advokaadibüroo tunnitasu suurus on 80 eurot (käibemaksuta). Hageja ei ole kostjate menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on vastavalt TsMS § 175 lg 11 põhjendatud hüvitada kostjatele menetluskulud soovitud ulatuses, s.o summas 140 eurot. Kuna hageja ei ole taotlust menetluskulude osas selle jagunemisel kostja I ja kostja II vahel täpsustanud ja kuivõrd esitatud arvetest nähtub, et need on advokaadibüroo poolt esitatud kostjale I, mis on käibemaksukohustuslane, tuleb kohustada hagejat hüvitama kostjale I tsiviilasja menetluskulud summas 140 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.