2-07-5161
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Määruse tegemise aeg ja koht
26.juuni 2006.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-07-5161
Tsiviilasi
T T avaldus Ü L suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamata jätmise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja T T (isikukood XXXXXXXXXX); Asjast puudutatud isik Ü L (XXXXXXXXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta läbi vaatamata T T avaldus Ü L suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
T T (avaldaja) esitas 09.02.2007.a. maakohtule avalduse Ü L (asjast puudutatud isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avalduse kohaselt on pooled olnud faktilistes abielusuhetes aastatel 1990 – 2000, millise kooselu järel Ü.L leidis endale uue mehe, kellega asus koos elama ja lahkus avaldaja juurest. Vaatamata sellele, et nii avaldajal kui ka Ü.Lil on uus perekond, ei loobu viimane avaldaja tülitamisest, tehes seda järjepidevalt ja avaldaja sellekohaseid palveid, et ta ei tülitaks enam, ta ei täida, millest tulenevalt on avaldaja sunnitud enda ja oma perekonna eraelu kaitseks pöörduma kohtusse. TsMS § 544 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu kaitseks kohaldada
2-07-5161 VÕS § 1055 alusel lähenemiskeelu. Avaldaja peab piisavateks tõenditeks TsMS §-s 545 ettenähtud korda: asjaosaliste ärakuulamist. Eeltoodust lähtuvalt palub avaldaja kohaldada Ü.Li suhtes lähenemiskeeldu, keelates temal avaldaja tülitamise ja avaldaja külastamise asukohaga K vald M küla M talu. Avaldaja palub kindlaks määrata ka menetluskulude jaotus.
Ü.L ei tunnista enda vastu suunatud nõuet. Ü.Li väitel lõppes nende kooselu avaldajaga 2002.aastal, kuid M talus elas ta veel järjepidevalt 2005.aastani. Siis leppisid pooled kokku, et Ü.L käib avaldaja kodus oma 3 alaealise lapse eest hoolitsemas sel ajal, kui avaldaja on merel tööl. Selline kord toimis kuni 2006.a. detsembrini. 2007.a. jaanuaris teatas avaldaja Ü.Lile, et viimasel pole vaja enam tulla, kuna ta toob uue naise majja. Ü.Li väitel ei ole ta peale seda M talus käinud ja avaldajat mitu kuud näinud, ainult telefoni teel suhelnud. Ü.L otsib käesoleval ajal suuremat elamispinda, et lapsed avaldaja juurest enda juurde tuua ning siis ei pea nad enam omavahel ka telefoni teel suhtlema. Ü.L ei ole nõus maksma menetluskulusid.
Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg sätestab hagi läbivaatamata jätmise alused. TsMS § 423 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Käesolevas asjas on avaldaja avalduses selle alusena toonud välja järgmised asjaolud: avaldaja ja asjast puudutatud isik elasid koos ühe perena ajavahemikus 1990 – 2000; käesoleval ajal on mõlemal uus kooselu, kuid Ü.L ei loobu avaldaja tülitamisest. Hageja tõendab oma väiteid vajadusega pooled ära kuulata. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1055 lg 1 ja 2 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. Poolte ärakuulamisel selgusid järgmised asjaolud: poolte kooselu lõppes 2004.a. Peale kooselu lõppu lahkus Ü.L avaldajale kuuluvast elumajast uude elukohta, kuid nende ühised alaealised lapsed: C, T ja T jäid elama avaldaja juurde. Käesoleval ajal elavad lapsed osa ajast isa, teise ema juures ning poolte sõnavahetused saavad algused just laste kasvatamise
2-07-5161 tasandil perioodil kui lapsed on isa juures, kuid isa ise merel ning laste kasvatamisega tegeleb avaldaja uus elukaaslane. Samal ajal soovib lastega suhelda ning nende kasvatamisel osaleda ka Ü.L. Avaldaja aga ei soovi uue elukaaslase nõudmisel, et tema äraolekul Ü.L tema koju tuleks. Ü.L kinnitab, et ta ei soovi avaldaja eraellu sekkuda. Kohus leiab, et seega ei ole võimalik avaldaja õiguste rikkumine lähtuvalt avalduse aluse faktilistest asjaoludest ning tal ei ole võimalik saavutada oma seadusega kaitstud õiguste kaitset esitatud nõude läbi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS § -st 423 lg 2 p 1, 2 asub kohus seisukohale, et T.Ti esitatud avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
R.Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.