Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

18.06.2005.a. (1262 päeva), kokku summas 7924.46 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 5186.19 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 5186.19 krooni, viivise summas 5186.19 krooni, riigilõivu summas 1050.00 krooni ja õigusabikulude katteks 518.62 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 11.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt Nõude loovutamise lepingu nr XXX ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostjale on hagimaterjalid koos kohtumäärusega ja hageja täiendavate dokumentidega edastatud 25.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 09.05.2000.a. sõlmitud kaks tähtajalist Lepingut (mõlema nr XXX), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 09.05.2000.a. Ettemaksu arve nr XXX(XXX) on kostja tasunud AS-ile 1086.00 krooni, millest liitumistasu (SIM kaart) on 278.00 krooni, XXX kuumaks 110.00 krooni ja 698.00 krooni kahe mobiiltelefoni XXX maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 24.09.2000.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 19.10.2000.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 17.12.2001.a. (samas kui leping kostjaga lõpetati 19.10.2000.a.) esitatud lõpparve nr XXX, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 954.34 krooni, kõneteenused 3231.85 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi väidetavalt kostjale esitatud arvet, ega ole ka millegagi tõendanud, et 17.12.2001.a. lõpparve nr XXX on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise 2(3)

mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud XXX Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millest tuleneb nii viivise kui ka leppetrahvi nõue, kehtisid perioodil 04.10.2001 kuni 01.12.2002.a., samas kui kaks liitumislepingut olid kostjaga sõlmitud 09.05.2000.a. Seega jätab kohus esitatud tingimused tähelepanuta ja leppetrahvi nõude rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 4186.19 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 816.31 krooni ulatuses (3 % x 4186.19 krooni x 6,5 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5002.50 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 420.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.