Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

(Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Küllike Johannson

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.06.2007.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

2-06-17481

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX Tallinn); Hageja esindaja EE ( AS, asukoht XXX, XXX Tallinn); Kostja MA(ik XXX, elukoht XXX, Tallinn). 19.06.2007.a. hageja esindaja EE

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud

AS hagi MA vastu 1702.00 krooni nõudes.

Resolutsioon

Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 1702.00 krooni, sh põhivõlgnevus 1000.00 krooni ja viivis 702.00 krooni. Hageja nõude aluseks on 03.06.2003.a. hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja hageja esitatud arveid ei tasunud. Menetluse käik Kostja 19.06.2007.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kostja oli teadlik istungi toimumise ajast, mida tõendab kostja allkiri toimikus oleval istungist teatamise lehel. Kohus on kostjat hoiatanud, et seadusliku takistuseta istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hageja taotlusel lahendada asi tagaseljaotsusega. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on esile toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ja § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 1702.00 krooni. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1, lg 2 jätab kohus hageja menetluskulu täielikult kostja kanda. Eesti Vabariigi kasuks tuleb kostjalt TsMS § 143 lg 4 ja § 173 lg 1 ja 2 alusel välja mõista postikulu, pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.