Hageja Aktsiaselts KH Energia-Konsult (registrikood 10303995), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Kostja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Kohtuistungi toimumise aeg
20. juuni 2017. a
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 1. märtsi 2017. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud Jätta menetluskulud Aktsiaselts KH Energia-Konsult kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS KH Energia-Konsult (hageja) esitas 9. juunil 2016. a Harju Maakohtule AS Süda Maja (pankrotis, võlgnik) pankrotihalduri Toomas Saarma (kostja) hagi, milles nõuab hageja kostjalt pahausksete lepingueelsete läbirääkimistega tekitatud kahju 18 252 eurot hüvitamist.
2.Hageja leiab, et kostja pidas hagejaga ajavahemikul 28. jaanuarist 2016. a kuni 10. aprillini 2016. a pahauskselt läbirääkimisi võlgniku pankrotimenetluses esitatud hagide suhtes kohtulike kompromisside sõlmimiseks, teades juba ette, et läbirääkimiste platvormiks olnud kompromisside pinnalt kokkulepet ei sõlmita, mistõttu hageja on kandnud läbirääkimistega seonduvalt kasutuid õigusabikulusid kogusummas 18 252 eurot. Hageja leiab, et juhul kui kostja oleks juba läbirääkimiste alguses teavitanud hagejat oma seisukohast, et arutatavaid kompromisse ei ole võimalik õiguslikult realiseerida, ei oleks hageja rahalisi kulutusi läbirääkimistega seonduvale õigusnõustamisele teinud ega kahju kandnud. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et ta ei ole hagejaga pahauskselt lepingueelseid läbirääkimisi pidanud ega selle läbi hagejale kahju tekitanud.
4.Kostja möönab, et tema ja hageja osavõtul toimusid võlgniku pankrotimenetluses esitatud hagide suhtes kohtulike kompromisside saavutamisele suunatud läbirääkimised, kuid leiab, et nende edukas lõpuleviimine ei sõltunud ainult kostjast. Samuti ei sõltunud ainult kostjast, kas hageja kompromissettepanekus sisalduvatest põhimõtetest lähtuvaid kohtulikke kompromisse oli võimalik sõlmida või mitte. Kostja leiab, et ta oli pankrotihaldurina kohustatud hageja poolt esitatud kompromissettepaneku heaks kiitnud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtivuse kohtulikult vaidlustama, kuna selle otsuse vastuvõtmine oli vastuolus seadusega, samuti ei olnud sellist kompromissettepanekut võimalik õiguslikult realiseerida, kuna selleks puudusid teistelt võlausaldajatelt vajalikud nõusolekud ja kokkulepped ning heakskiidetud kujul rikub kompromissettepanek võlausaldajate ühiseid huve.
5.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kahju tekkimist ja kahju suurust nõuetekohaselt tõendanud, samuti on tõendamata põhjuslik seos väidetava kahju ja kostja poolse väidetava rikkumise vahel. Kostja on lisaks seisukohal, et esitatud kujul ei ole võimalik hagi rahuldada, sest hagiavalduses toodud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt oleks võimalik nõuet esitada võlgniku, mitte aga võlgniku pankrotihalduri vastu. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 1. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, kas kostja on käitunud hagejaga lepingueelseid läbirääkimisi pidades vastuoluliselt ja pahauskselt ning kas hageja kahjunõue on tõendatud.
8.Maakohus selgitas, et pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg-st 1 järeldub, et pankrotivaraga seotud vaidlustes on poolena menetlusosaliseks haldur, kuid kohtuvaidluse tulemusena tekkivate kohustuste kandjaks on pankrotivõlgnik. Seega, kui hagi esitatakse rahasumma väljamõistmiseks pankrotivara arvel, siis on sellises kohtumenetluses kost2
jaks pankrotihaldur, kuid hagi esemeks olev rahasumma tuleb hagi rahuldamisel välja mõista võlgnikult, mitte haldurilt. Kohus nõustus hagejaga, et eeltoodu ei eelda nõude esitamist formaalselt pankrotivõlgniku vastu. Kohus märkis, et käesoleval juhul ei ole kahjunõue esitatud mitte Toomas Saarma kui füüsilise isiku vastu, vaid kui AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihalduri vastu, seega isiku vastu, kes ainuisikuliselt esindab pankrotivaraga seonduvas kohtumenetluses võlgnikku. Kuigi pankrotivaraga seonduv hagi on esitatud pankrotihalduri vastu, tuleb seadusest tulenevalt hagi võimalikul rahuldamisel rahaline kohustus kanda võlgniku pankrotivara arvel, täpsemalt massikohustusena vastavalt PankrS § 148 lg 1 p 1. Järelikult ei ole hagi esitatud ebaõige kostja vastu.
9.Kohus nõustus hagejaga, et kostja käitumine 26. aprilli 2016. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kohtulikul vaidlustamisel on osaliselt vastuolus tema varasema positsiooniga ja tegevusega sarnase kohtuliku kompromissi ettevalmistamise suhtes. Nii on kostja pidanud ise võimalikuks esitada varasemale võlausaldajate üldkoosolekule heakskiitmiseks hageja poolt koostatud kompromissettepaneku nelja mahukama kohtuasja osas kohtuliku kompromissi sõlmimiseks, mis samuti ei eeldanud pankrotiseaduse kohaselt võlausaldajate otsust selle heakskiitmise kohta ning ka see varasem kompromissettepanek oleks heakskiitmisel kujutanud endast pankrotihalduri jaoks teatud määral juhist kompromissiga seonduvate üksikküsimuste lahendamiseks, samuti ei olnud selleks ajaks lõpetatud kohtuvaidlus hageja nõude suuruse osas, ka oli kostja teatanud võlgniku suurematele võlausaldajatele, et talle 7. jaanuari 2016. a üldkoosoleku otsusega pandud ülesannet pankrotimenetlusliku kompromissi väljatöötamise osas ei ole võimalik täita ning järgnenud läbirääkimiste käigus oli kostja seisukohal, et kohtuliku kompromissi kinnitamine on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. Sellegipoolest kasutas kostja neid samu asjaolusid, mida ta varem vaidlustatavaks ei pidanud, argumentidena 26. aprilli 2016. a võlausaldajate üldkoosoleku kohtulikuks vaidlustamiseks, mida võib kohtu arvates hinnata vastuoluliseks käitumiseks. Kohus märkis siinkohal, et ükski nimetatud põhjendustest võlausaldajate otsuse võimalikuks vaidlustamiseks ei saanud olla hagejale teadmata, kuna teda esindas läbirääkimistel vandeadvokaat.
10.Eeltoodule vaatamata maakohus siiski ei hinnanud kostja tegevust hageja kompromissettepanekuga seonduvate läbirääkimiste perioodil 28. jaanuarist 2016. a kuni
10.aprillini 2016. a ja 26. aprilli 2016. a üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel VÕS § 14 lg 3 teise lause, samuti TsÜS § 138 lg 2 mõttes pahauskseks käitumiseks. Kohus pidas põhistatuks kostja vastuväidet, et hagejaga ja teiste võlausaldajatega läbirääkimisi alustades ja pidades ei saanud kostjale mitte teada olla see, milliste kokkulepetega läbirääkimised lõpevad ja milliste kompromissettepaneku tingimusteni lõpuks jõutakse, samuti milliseid seisukohti ja võimalikke vastuväiteid osapooled läbirääkimiste käigus esitavad ning kas ja millise otsuse võlausaldajad hageja kompromissettepaneku suhtes üldkoosolekul teevad. Kohus pidas põhjendatuks kostja väidet, et ta alustas ja pidas hagejaga ja teiste võlausaldajatega läbirääkimisi heauskselt (vt TsÜS § 139 heausksuse eeldus) lootusega, et lõpuks jõutakse kohtulike kompromisside osas kõiki osapooli rahuldavate kokkulepeteni, misjärel esitatakse läbirääkimiste tulemus võlausaldajate üldkoosolekule arutamiseks ja heakskiitmiseks.
11.Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostja poolt tingis hageja kompromissettepaneku heakskiitnud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamise eelkõige asjaolu, et kompromissiläbirääkimiste osapooled ei jõudnud tegelikult sellises kompromissis kõiki osapooli rahuldavale kokkuleppele ning see asjaolu oli teada ka hagejale. Kohus leidis, et isegi kui nõustuda, et kostja 11. detsembril 2015. a esitatud ja hageja 22. märtsil 2016. a esitatud kompromissettepanekute erinevus ei ole suur, ei tulene sellest vältimatult järeldust, et kostjal kui pankrotihalduril ei olnud teatud asjaolusid
ja/või teiste võlausaldajate vastuväiteid arvesse võttes õigus oma seisukohta varasema kompromissettepaneku vastuvõetavuse suhtes muuta ja ümber hinnata. Pankrotihalduri positsioon on selles mõttes n.ö tavalise lepingupoole positsioonist oluliselt erinev, kuna pankrotihaldur peab lähtuma mitte ainult ühe, vaid kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigustest ja huvidest (PankrS § 55 lg 1), mis aga võivad olla vastuolus ja nende ühisosa raskesti määratletav. Eeltoodust tulenevalt ja asjas poolte esitatud tõendeid kogumis hinnates asus kohus seisukohale, et asjas pole leidnud tõendamist, et kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus käitunud hageja suhtes pahauskselt, jättes teatamata sellistest asjaoludest, mille vastu hagejal oli äratuntav oluline huvi ning pidades hagejaga kompromissläbirääkimisi, omamata tegelikult tahet kompromissi sõlmida.
12.Hageja kahjunõude osas on kohtu hinnangul põhjendatud kostja vastuväited, et hageja ei saa nõuda õigusabikuludelt tasutud käibemaksu 3042 euro hüvitamist, kuna hageja on käibemaksukohustuslane ning et hageja ja kostja vaheliste läbirääkimistega saab seostada hageja õigusabitoiminguid mahus kuni 73,5 tundi, s.t 9555 eurot käibemaksuta. Samas kuna kohus ei leidnud, et kostja oleks pidanud hagejaga kompromissläbirääkimisi pahauskselt ja oleks samal motiivil vaidlustanud hageja kompromissettepaneku heakskiitnud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, ei ole kostja VÕS § 14 lg-tes 1 ja 3 sätestatud kohustusi rikkunud, mistõttu ei mõistnud kohus nimetatud summat (9555 eurot) kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue 15 210 euro väljamõistmiseks ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 210 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu seisukohad vastuolulised. Nimelt asjaolu, kas üldkoosoleku otsus võidakse vaidlustada või mitte, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Samuti ei oma tähtsust, kas üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks alused esinevad või mitte. Hagis on kostjale ette heidetud pahausksete lepingueelsete läbirääkimise pidamist. Selle etteheite ühe elemendina on ette heidetud, et kostja ise nõudis läbiräägitava kokkuleppe hääletusele panekut üldkoosolekule, kuid seejärel ise selle vaidlustas.
15.Maakohus omistas alusetult tähtsuse asjaolule, et hagejat esindas läbirääkimistel vandeadvokaat. Nimelt ei ole kohus põhjendanud, kuidas vandeadvokaat peaks ette nägema, et kui pankrotihaldur nõuab pankrotimenetlusega seotud küsimuse hääletusele panekut üldkoosolekule, siis ta ka ise selle üldkoosoleku otsuse hiljem vaidlustab.
16.Hageja rõhutab, et isegi kostja ise ei ole käesoleva menetluse raames tuginenud asjaolule, mille kohaselt hagejale pidi olema teada, et kuigi kostja nõudis kokkuleppe hääletusele panekut üldkoosolekule, siis ta selle hiljem ise pädevuse puudumise vaidlustab. Siit tulenevalt oli maakohtu poolt vastupidisele seisukohale asumine alusetu. Sealjuures juhul, kui kostja kavatses üldkoosoleku otsuse kindlasti vaidlustada, siis miks oli vajalik sellest hagejale teatada alles 10. mail 2016. a, mitte aga läbirääkimiste alguses 28. jaanuaril 2016. a.
17.Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kostja pidas läbirääkimisi heas usus. Hagi põhjendatakse sellega, et kostja poolt AS Süda Maja (pankrotis) 26. aprilli 2016. a üldkoosoleku vaidlustamiseks 6. mail 2016. a esitatud hagist nähtuvalt muutsid kostja arvates osapoolte vahel kokkuleppe sõlmimise võimatuks asjaolu, et võlausaldajate üldkoosolekul puudus kohtulike kompromisside kinnitamiseks pädevus, et kompromissi realiseerimine on võimatu, sest hõlmab hageja nõuete üleminekut, kuid
hageja nõude tunnustamise osas on vaidlus alles pooleli ning et kompromiss läheb vastuollu AS Süda Maja (pankrotis) 7. jaanuari 2016. a üldkoosolekul kostjale antud ülesandega töötada välja pankrotiülene kompromiss. Kõik need asjaolud olid kostjale enne läbirääkimiste algust teada. Vaatamata sellele pidas kostja läbirääkimisi kuni 22. märtsini 2016. a. Esmakordselt teatas kostja hagejale põhjustest, mis tema hinnangul välistavad kokkuleppe sõlmimise alles 10. mail 2016. a. Kuivõrd kostja ei teavitanud hagejat enne läbirääkimiste pidamist eelnimetatud põhjustest, mis tema hinnangul välistavad läbiräägitava kokkuleppe sõlmimise, siis ta pidaski läbirääkimisi pahauskselt.
18.Hageja selgitab, et käesoleval juhul ei oma tähtsust maakohtu otsuse p-s 15 käsitletud pankrotihalduri ametipositsioon, kuna see ei vabasta teda VÕS § 14 sätestatud kohustustest pidada läbirääkimisi heas usus.
19.Vaidluse vältimiseks ei nõua hageja õigusabikuludele lisandunud käibemaksu hüvitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
20.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
22.Lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute kohustusi teineteise suhtes reguleerib VÕS § 14. VÕS § 14 lg 1 esimese lause järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatakse, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav isik peab teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Sama paragrahvi esimese lõike teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed. VÕS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Lisaks reguleerib lepingueelsetel läbirääkimistel tekkivat teavitamiskohustust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95, mille järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused (vt Riigikohtu 25. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-150-12, p 18; 28. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-12, p 15).
23.VÕS § 14 lg 3 ning TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 1 teise lause järgi ei või isik lepingueelseid läbirääkimisi pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. Selle kohustuse eesmärgiks on mh hoida ära usalduskahju tekkimine (VÕS § 127 lg 2). Lepingueelsetel läbirääkimistel pahauskse käitumise keelu rikkumise korral on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-14 p 12; 6. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-12, p 14;
15.jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 15). Läbirääkijate esindajate vastutus põhineb aga deliktilisel alusel. Sellisel juhul on VÕS § 14 lg-d 1 ja 2 kaitsenormid VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes, samuti võib vastutuse aluseks olla VÕS § 1045 lg 1 p 8 (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2013. a otsus nr 3-2-1-62-13, p 14-18).
24.Kolleegiumi hinnangul on maakohus nõuetekohaselt hinnanud kostja poolt VÕS §st 14 tulenevate kohustuste täitmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole asjas tuvastamist leidnud, et kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus käitunud hageja suhtes pahatahtlikult, jättes läbirääkimiste käigus hagejat teavitamata olulistest asjaoludest. Maakohus on käsitlenud peetud läbirääkimiste aluseks olnud asjaolusid ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja esitatud nõuet rahuldada. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
25.Ringkonnakohus lisab maakohtu põhjendustele, et küsimused, kas võlausaldajate üldkoosolekul on kohtulike kompromisside kinnitamiseks pädevus; kas kompromissi realiseerimine on võimalik kui see hõlmab nõuete üleminekut, mille tunnustamise osas on vaidlus pooleli ning kas kompromiss läheb vastuollu AS Süda Maja (pankrotis) 7. jaanuari 2016. a üldkoosolekul kostjale antud ülesandega töötada välja pankrotiülene kompromiss, on kõik õigusliku sisuga. Erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et kuna hagejat esindas läbirääkimistel vandeadvokaat, ei pidanud kostja nõustama hagejat läbirääkimiste perspektiivi puudutavates õigusküsimustes. Vaidlust ei ole selles, et kõnealuste õigusküsimuste taustaks olevad faktilised asjaolud olid hagejale teada. See tähendab, et kostja ei ole varjanud hageja eest olulist teavet, millest kostja pidanuks VÕS § 14 lg 2 esimese lause ja TsÜS § 95 järgi hagejat teavitama. Kõigi oluliste faktide teadmise tõttu puudus hageja esindajal takistus eriteadmisi ja kogemusi arvestades kompromissi õigusliku võimalikkuse ja sellest lähtuvalt läbirääkimiste pidamiseks kulutuste tegemise mõttekuse üle iseseisvalt otsustada. Pankrotihalduri ühte- või teistpidi tehtud õiguslikud kaalutlused ei olnud hagejale mingil viisil siduvad ega kohustanud hagejat läbirääkimisi pidama.
26.Ringkonnakohus ei ole kaebajaga ühte meelt selles, et praegusel juhul ei oma tähtsust, mis põhjusel kompromiss sõlmimata jäi. Hindamaks kostja käitumist lepingueelsetel läbirääkimistel ja hageja väidet, et kohtulikud kompromisskokkulepped jäid sõlmimata kostja süül, analüüsis maakohus põhjendatult kokkulepete sõlmimata jätmise põhjuseid. Maakohus on asjas esitatud tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele, et läbirääkimiste edukus ei sõltunud kostjast, vaid kompromissid jäid kohtule tõenditena esitatud e-kirjavahetusest ning Jaan Rüütmani ja Sulev Mandre ütlustest järelduvalt sõlmimata võlausaldajate erimeelsuste tõttu (I kd, tl 136-139, II kd, tl 24-25 pöördel). Et kompromissi selliste asjaolude tõttu sõlmida ei õnnestunud ning läbirääkimistele tehtud hageja kulutused seetõttu asjatuks osutusid, ei ole kostjale etteheidetav.
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus otsuse tegemisel menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud ja seepärast määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.