lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-37238/7

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 25.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-06-37238/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2939
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

25. juuni 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-06-37238

Tsiviilasi

A M hagi OÜ Gildi Trahter vastu saamata jäänud töötasu ja viiviste ning kasutamata jäänud puhkuse hüvitise nõudes kogusummas 68 876.53 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A M, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat V K Kostja OÜ Gildi Trahter, seaduslik esindaja juhatuse liige U V

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

5. juuni 2007.a

Kohtukulude jaotus

Menetluskulud kannavad pooled võrdsetes osades, v.a kohtu poolt kostja 02.05.2007.a taotluse ja lisade paljundamiskulu, mis jääb kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta selle lahendamist istungil.

Rahuldada A M’i hagi OÜ Gildi Trahter vastu osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Gildi Trahter saamata jäänud töötasu 16 129 (kuusteist tuhat ükssada kakskümmend üheksa) krooni ja 4 (neli) senti, viivis saamata jäänud töötasult 3853 (kolm tuhat kaheksasada viiskümmend kolm) krooni ja 23 (kakskümmend kolm) senti, ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest 6000 (kuus tuhat) krooni ning kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 1151 (üks tuhat ükssada viiskümmend üks) krooni ja 60 (kuuskümmend) senti A M’i kasuks.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-06-37238

Hageja nõuded, väited ja tõendid Vastavalt hagiavaldusele (tl 1-3) ja menetluses esitatud täiendavatele seisukohtadele (tl 14, 30-32, eel- ja kohtuistungil seletatule ning haginõude suurendamise ja täpsustamise avaldusele (tl 51-52) asus hageja A M 1. maist 2006.a tööle OÜ-s Gildi Trahter (kostja). Tööandjaga oli suusõnaline kokkulepe, et hageja asub tööle teenindusjuhi ametikohale netopalgaga 50 krooni tunnis ehk 8000 krooni kuus. Varasemalt oli hageja töötanud kostja juures klienditeenindajana, kuid see tööleping lõpetati aprillis ning sisuliselt hagejat edutati ja loodi uus ametikoht. Kostja poolt hagejale teenindusjuhina töötamiseks esitatud tööleping oli liiga algeline ja segane (puudus palk ja töö sisu) ning ta ei allkirjastanud seda. Tööandja esindaja U V andis raamatupidajale korralduse töölepingut korrigeerida, kuid kui selle uut versiooni 2006.a jaanipäeva paiku hagejale näidati, ei allkirjastanud ta seda jätkuvalt, sest seal puudus hageja brutopalk (töö sisu oli korrigeeritud). U V lubas puuduse kõrvaldada, kuid ei teinud seda ning tööleping jäigi allkirjastamata. Tööleping lõpetati 28.08.2006.a (esitatud tööraamatu väljavõte tl 34). Algselt ei pidanud hageja töötama klienditeenindajana-baaridaamina, aga kuna oli kõrghooaeg ja töötajaid nappis, oli hageja nõus ka seda tööd tegema. Selle töö eest lubati hagejale eraldi töötasu lisaks kokkulepitud teenindusjuhi töötasule. Hagejal ei olnud kindlat tööaega, ta pidi olema koguaeg kättesaadav, pidi avama hommikul klienditeenindajatele uksed ja olema iga päev kohal. Palga maksmine iga kuu eest pidi toimuma järgmise kuu 15. kuupäeval hageja pangakontole ülekande tegemisega. Hageja nõuab kostjalt järgmiste saamata jäänud töötasude, neilt arvutatud viiviste ja puhkusehüvitise maksmist: 1) Mais 2006.a oli hageja ainus vaba päev 13. mai, muudel päevadel oli ta tööl ning päevad olid tavaliselt pikemad kui 10 tundi (töölepingu järgne kokkulepe oli töötada normtööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Kokku töötas hageja mais 2006.a 360 tundi, millest 160 tundi olid normtunnid. Ülejäänud 200 tunnist olid 14 töötatud 1. mail, mis on topelttasuga ehk palgale 8000 krooni lisandub 14 x 50 = 700 krooni. Muud tunnid (186) oli kõik ületunnid, mille eest on ette nähtud pooleteisekordne tasu ehk 186 x 75 = 13 950 krooni. Kokku oleks hageja pidanud maikuu eest saama töötasuna seega 22 650 krooni, millist summat ta saanud ei ole. Lisaks nimetatud summale palub hageja välja mõista ka palga maksmisega viivitatud aja eest viivise 0,5% päevas perioodi 15.06.2006 – 01.12.2006 eest (169 päeva) kokku summas 19 139.25 krooni; 2) Juunis 2006.a töötatud aja eest ei ole hageja samuti palka saanud ning palub selle (8000 krooni) välja mõista. Lisaks nimetatud summale palub hageja välja mõista ka palga maksmisega viivitatud aja eest viivise 0,5% päevas perioodi 15.07.2006 – 01.12.2006 eest (139 päeva) kokku summas 5560 krooni; 3) Juulis 2006.a töötatud aja eest on hageja saanud palgana 4000 krooni, kuid ka selle maksmisega hilineti 2 päeva. Seega on hageja nõuded selle kuu töötasu osas palga maksmisega viivitamise eest 8000 x 0,5% x 2 = 80 krooni, maksmata palk summas 4000 krooni ning viivis perioodi 17.08.2006 – 01.12.2006 eest (107 päeva) kokku summas 2140 krooni. Lisaks eelnevale maksti hageja väitel kõigile 9. juulil tööl viibinutele (sh hageja) preemiat 200 krooni, mida ta samuti saanud ei ole ning palub nimetatud summa kostjalt välja mõista; 4) Augustis 2006.a sai hageja lõpparvena 4248 krooni kätte 31. kuupäeval, seega hilineti selle tasumisega 3 päeva, millelt ta nõuab viivist summas 63.72 krooni (4248 x 0,5% x 3). Augustis töötas hageja 27 päeva, mille eest oleks pidanud töötasuna saama 8000 : 31 x 27 = 6967.74 krooni. Lisaks pidanuks hageja saama ka kasutamata puhkuse eest rahalist hüvitist 2121.62 krooni järgmise arvestuse alusel: puhkuseks oli 28 päeva, kuus seega 2,33 päeva, töötas 3,5 kuud ning saamata jäi 3,5 x 2,33 = 8.155 päeva. Keskmiseks päevapalgaks oli 4

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-06-37238 kuu jooksul (4x8000 = 32 000 krooni) 32 000 : 123 (päeva) = 260.16 krooni, mis korrutatuna saamata jäänud puhkusepäevadega annabki ülalnimetatud summa. Seega pidanuks hageja lõpparvega saama augusti palga ja kasutamata puhkuse hüvitisena 6967.74 + 2121.62 = 9089.36 krooni ning saamata on 9089.36 – 4248 = 4841.36 krooni. Nimetatud summalt palub hageja välja mõista viivise ajavahemiku 01.09.2006 – 01.12.2006 eest (91 päeva) 0,5 % päevas summas 2202.20 krooni. Kokku on hageja nõueteks seega palga osas 39 691.36 krooni (sisaldab ka nõuet kasutamata jäänud puhkuse hüvitiseks summas 2121.62 krooni) ning viivise osas 29 185.17 krooni ehk kokku 68 876.53 krooni. Oma väiteid on hageja tõendanud lisaks ülalviidatud tõenditele Maksu- ja Tolliameti 25.10.2006.a teatisega hagejale kostja poolt tehtud väljamaksete kohta (tl 33), oma pangakonto väljavõttega (tl 37) ning tunnistajate P H’e, A M’i ja K T’i ütlustega. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hagejate arvamus kostja vastuväidete kohta Kostja ei tunnista oma kirjalikus vastuses (tl 11) ega eel- ning kohtuistungil hagi ning palub jätta see rahuldamata. Kostja väitel asus hageja tõepoolest 1. maist 2006.a tööle kostja juures teenindusjuhina, enne tööleasumist toimus töövestlus, kus täpsustati töötingimused ja palk. Palga osas saavutati kokkulepe 4720-kroonises brutopalgas (netopalk 4000 krooni) ning hagejale kohaldati 4-kuulist katseaega. U V tööandja esindajana ei kontrollinud, kas hageja allkirjastas temale esitatud töölepingu, ning nagu hiljem on selgunud, hageja seda ei teinud. Hageja käis tööl oma suva järgi ega suutnud täita temale pandud töökohustusi, tema alluvatele jäi arusaamatuks, kas ta töötab OÜ-s Gildi Trahter või mitte. Kostja väitel on hageja kõik saadaolnud töötasud kätte saanud, sh mai ja juuni eest sularahas. Kostja ei vaidle vastu asjaoludele, et nii juuli palga kui lõpparve tasumisega oldi viivituses hageja näidatud päevade võrra. Kostja ei tunnista hageja väidet, nagu oleks hagejale esitatud töölepingut kahel korral. Hagejale esitati allkirjastamiseks üks leping, mis oma sisult on tüüpleping ning mille osas mingeid puuduste kõrvaldamisi ei toimunud. OÜ Gildi Trahter ei nõustu hagejaga ka selles osas, et poolte vahel oli kokkulepe eraldi töötasu osas klienditeenindajana töötamisel. Kostja möönab, et hageja pidi vahel ka seda tööd tegema, kuid see on ka üks tema tööülesannetest ametijuhendi järgi. Kui hageja isegi viibis tööruumides muul ajal kui riikliku tööaja normi piires, siis see ei tähenda iseenesest, et ta ka tööülesandeid täitis ning seega ei tunnista kostja hageja nõudeid ületunnitöö või riiklikul pühal töötatud aja eest. Oma vastuväidete kinnituseks on kostja esitanud tõenditena pooltevahelise töölepingu projekti (tl 39-41), OÜ Gildi Trahter teenindusjuhi ja ettekandja ametijuhendid (vastavalt tl 55-57 ja 58-60) ning tunnistajate A T’i ja P S’e ütlused. Kohaldatavad õigusnormid, kohtu põhjendused ja tuvastatud asjaolud Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 1 kohaselt tuleb tööleping sõlmida kirjalikult, v.a juhul, kui see on sõlmitud kuni kahenädalase töö tegemiseks. Samas ei välista kirjaliku lepingu puudumine töösuhte puudumist ning tegelikult tööle lubamine on võrdsustatud töölepingu sõlmimisega vastavalt TLS § 28 lg 2. Antud asjas puudub vaidlus selles, et hagejal lubati kostja poolt asuda tööle teenindusjuhina alates 01.05.2006.a ning hageja tööülesanneteks said teeninduse korraldamine, kaupade tellimine ja tagastamine, kaupade sisestamine kassasse, inventuuri korraldamine ja teenindajatega töövestluste läbiviimine, ja seega oli poolte vahel ajavahemikus 01.05.2006 – 28.08.2006 töösuhe. Põhiline vaidlus on poolte vahel suuliselt kokku lepitud palga määras. Palgaseaduse (PalS) § 10 lg 1 järgi määratakse töötaja palgamäär kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel ning palgatingimused on TLS § 26 lg 1 p 6 kohaselt üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. Asjas ei ole vaidlust selles, et

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-06-37238 kirjalik tööleping jäi sõlmimata. Kohtus ei ole kummalgi poolel õnnestunud veenvalt tõendada, mis oli kirjaliku lepingu sõlmimata jäämise põhjuseks ning nende sellekohased väited on jäänud paljasõnaliseks. Üksnes tunnistaja P H on öelnud, et teab, nagu oleks hageja poolt töölepingu allkirjastamata jätmiseks olnud põhjuseks palganumbri puudumine, kuid see on hinnanguline ega ole kohtu arvates piisav, kinnitamaks hageja väiteid. Samas sätestab TLS § 28 lg 3, et töölepingu vormistamata jätmise eest kannab tööandja haldusvastutust, millest kohus järeldab, et selliste vaidluste puhul tuleb igal juhul arvestada palgakokkuleppe osas mõlema poole esitatud tõenditega. Ainus kirjalik tõend kokkulepitud palgamäära osas on kostja esitatud töölepingu projekt, millel aga hageja allkiri puudub ning millel märgitud palga brutosumma (4720 krooni kuus, netosummana teeb see 4000 krooni) on kirjutatud raamatupidaja A T poolt tööandja sõnade kohaselt ning mida raamatupidaja oma ütlustes kinnitas. Sellest summast lähtuvalt on hagejale arvestatud ka mai- ja juunikuu töötasu vastavalt esitatud Maksu- ja Tolliameti õiendile ning tasutud juulikuu eest ning lõpparve vastavalt samale õiendile ja hageja esitatud pangakonto väljavõttele. See aga ei tähenda ülaljäreldatu kohaselt, et kohus peaks lugema tuvastatuks, et palgakokkulepe poolte vahel just sellises määras oligi. Hageja on üritanud tõendada oma palga suurust kahe tunnistaja (P H ja A M) ütlustega, kuid ka need tõendid ja hageja enda väited ei ole piisavalt veenvad palganumbri fikseerimiseks. Hageja väitel lepiti kokku palgas 50 krooni netopalgana tunnis täistööajaga (töö- ja puhkeaja seaduse § 4 lg 1 kohaselt 8 tundi päevas) ehk 8000 krooni kuus – paraku saab selline arvutus olla õige vaid 20 tööpäeva puhul. Ka hageja enda tunnistajad teadsid tema palgast vaid hageja enda sõnade järgi ega viibinud palgaläbirääkimiste juures (tunnistaja P H vaid oletas, et ta võis viibida). Seega asub kohus seisukohale, et usaldusväärset tõendust kummagi poole väidetud palganumbrile kohtus saada ei ole õnnestunud. Järelikult peaks kohus töötasu kindlakstegemisel lähtuma mõistlikust töötasu määrast, mida selliste tööülesannetega isikule sellise kvalifikatsiooni juures makstakse. Analoogsele seisukohal on asunud ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05. Sellise tasu määramise juures on kohtule tõenditena abiks tunnistajate ütlused, et klienditeenindajale maksti hageja juures palka 25 krooni tunnis ehk 4000 krooni kuus, aga ka kostja esitatud ametijuhendid teenindusjuhi ja klienditeenindaja kohta. Silmas pidades asjaolusid, et - mitme tunnistaja ütluste kohaselt maksti neile klienditeenindajana palka 25 krooni tunnis ehk sisuliselt 2 korda hagejale tema poolt väidetavalt maksma peetud palgast vähem, - lähtuvalt poolte väidetest sisulise edutamise kohta (kuigi eelmine tööleping klienditeenindajana lõpetati) ning hageja tööülesannetest oli teenindusjuht klienditeenindajate ülemus, kes korraldas nende tööd ja kellel oli suurem vastutus, eelkõige varaline, - hageja asus tööle neljakuulise katseajaga ja omas küll eelnevat töökogemust klienditeenindajana, ent mingit täiendavat kvalifikatsiooni ei omandanud, siis leiab kohus, et hageja kui teenindusjuhi mõistlikuks töötasuks muude väidete tõendamatusel tuleb määrata klienditeenindaja pooleteisekordne palk ehk 6000 krooni kuus. Olles määratlenud palgamäära, käsitleb kohus järgnevalt saamata jäänud töötasu nõudeid. Kuigi kostja on Maksu- ja Tolliametile deklareerinud hagejale juunis (mai eest) ja juulis (juuni eest) tasutud palga kohta, nagu oleks tasutud 4000 krooni netopalgana (4720 krooni miinus maksud), puuduvad tõendid selle kohta, et nimetatud summad ka tegelikult hagejani jõudnud oleksid. Väidetava sularahas töötasu maksmise kohta, mida küll lubab teha palgaseaduse § 31 lg 2, peaks hageja raamatupidamisdokumentides olema säilinud vastavad algdokumendid raamatupidamise seaduse § 7 lõike 1 mõttes. Hageja palgakontol need maksed ei kajastu ning ka tunnistaja A T ütlustest tulenevalt vormistati sularahas palga

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-06-37238 maksmise kohta kassa väljamineku order, mida kostja paraku kohtule ei esitanud. Seega ei ole mai- ja juunikuu eest hagejale palga maksmine tõendatud ning selles osas on hageja nõue 12 000 krooni suuruses summas põhjendatud. Juulikuu palk on kostjale välja makstud 4000 krooni suuruses summas ja kahepäevase hilinemisega (selles osas vaidlus puudub), seega on põhjendatud hageja nõue 2000 krooni osas. Keerulisem on arvestus augustikuu palga puhul. Hagejale on vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatisele ja pangakonto väljavõttele makstud augustikuu eest lõpparvena palka 27 päeva eest (töötatud päevade osas vaidlus puudub) kokku 4248 krooni, mis sisaldas ka puhkusekompensatsiooni (see nähtub kontole tehtud ülekande selgitusest – „TL lõpet. 9p, puhk.komp., 27p. töötasu“). Kuna tööandja lähtus 4000-kroonisest netopalgast, siis maksis ta töötasuna järelikult 4000:31x27=3483.87 krooni. Ülalpool määratletud 6000-kroonise netopalga puhul pidanuks ta 27 tööpäeva eest maksma aga 5225.81 krooni, seega on saamata töötasu 5225.81 – 3483.87 = 1741.94 krooni. Ületunnitöö ja riigipühal töötamine. Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 14 lõike 1 kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Asjas ei ole vaidlust selles, et kokkulepitud tööajaks oli riiklik tööaja norm TPS § 4 lg 1 mõttes ehk 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning kostja väitel ei ole selle (norm-)tööaja osas eraldi arvestust peetud, mis vastab ka TPS § 14 lg 2 mõttele. Paraku ei ole asjas kohtule esitatud ühtki kirjalikku dokumenti, milles hageja poolt väidetavalt ületundidena töötatud tööaja arvestus kajastuks, kuigi hageja taotletud tunnistajad sellisele tööaja graafiku olemasolule viitasid. Nimelt väitsid tunnistajad P H ja A M, et hagejal oli tööandjaga kokkulepe maikuus klienditeenindajana töötatud aja eest 25 krooni tunnis netopalgana saamiseks lisaks teenindusjuhi töötasule ning et need tunnid märgiti tööaja graafikusse analoogselt teiste klienditeenindajate töötundidega. Kohus leiab, et kirjaliku dokumendi puudumisel ei saa tunnistajate üldsõnaliste ütlustega lugeda tuvastatuks hageja poolt vastavate ületundide tegemist. Kohus nõustub kostjaga, et asjaolu, nagu viibinuks hageja pea iga päev töö juures, ei tähenda veel ületundide tegemist, milliste osas seadusandja on sätestanud kirjaliku arvestuse pidamise kohustuse. Seega ei rahulda kohus hageja nõuet ületunnitöö eest töötasu saamiseks. Küll aga peab kohus võimalikuks rahuldada hageja nõuet 1. mail kui riigipühal töötatud aja eest kahekordse tasu saamiseks vastavalt PalS § 16 lg 1, sest asjas puudub vaidlus, et hageja asus sel päeval tööle. Kuivõrd riigipühal töötamine jääb väljapoole tavalist tööaega ning selle eest makstav töötasu ei ole hõlmatud kuupalgaga, on hagejal jäänud saamata ühe tööpäeva kahekordne palk ehk 6000:31x2= 387.10 krooni. Preemia 9. juulil töötamise eest. Selles osas leiab kohus analoogselt mais väidetavalt töötatud ületundidega, et nõue ei ole tõendamist leidnud. Asjaolu, et klienditeenindajatele sel päeval vastavat preemiat maksti, ei tähenda, et ka hageja pidi seda saama. Hageja võeti tööle teenindusjuhina, kelle põhikohustuste hulka ei kuulunud klientide vahetu teenindamine. Nagu kinnitas tunnistaja K T, kutsuti hageja sel päeval tööle klienditeenindajana, mistõttu oleks ka need tunnid pidanud märgitama juba ülalpool nimetatud tööaja graafikus, mille kohta aga tõendit esitatud ei ole. K T ütlused hageja ja kostja vahel sarnase lisatasu kokkuleppe osas olid oletuslikud. Viivised ja lõpparve kinnipidamine. PalS § 35 peab tööandja maksma palga maksmisega viivitamisel 0,5% maksmisele kuulunud palgast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvutused, milles viivist on arvutatud peaaegu kuni hagi esitamiseni, ei ole kooskõlas seaduse mõttega ning on ebaõiged. Palgaseaduses sätestatud viivist tuleb maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani ehk antud juhul 28. augustini 2006.a, sest töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja seega ka võimalik maksmisega viivitamine. Kui tööandja PalS § 32 kohaselt töölepingu lõpetamise päeval lõpparvena kõiki saadaolevaid summasid välja ei maksa, järgneb tema vastutus TLS § 119 lg 2 alusel, mille kohaselt on ta kohustatud maksma

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-06-37238 lõpparve kinnipidamisel töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna ülalpool on mitmete summade osas leidnud tuvastamist nende maksmata jätmine, siis on ilmne, et TLS § 119 lg 2 alusel tuleb kostjalt välja mõista ühe kuu palk ehk 6000 krooni. Viiviste osas tuleb aga teha järgnevad ümberarvutused, märkides viimaseks arvutatava viivise päevaks 28. augusti 2006.a: Mai 2006: tasumata 1. mai eest 387.10 + kuupalk 6000 = 6387.10 krooni. Viivis nimetatud summalt ajavahemikus 15.06. – 28.08. (74 päeva) 6387.10 x 0,5% x 74= 2363.23 krooni; Juuni 2006: tasumata kuupalk 6000 krooni. Viivis nimetatud summalt ajavahemikus 15.07. –

28.08.(44 päeva) 6000 x 0,5% x 44= 1320 krooni; Juuli 2007: tasumata kuupalgast 2000 krooni, sellelt viivis 15.08. – 28.08. (13 päeva) 2000 x 0,5% x 13 = 130 krooni. Lisaks oli kahepäevane viivitus tasutud 4000 krooni puhul, millelt viiviseks on 4000 x 0,5% x 2 = 40 krooni. Augustikuu palgalt ega lõpparvelt viiviseid ülaltoodud põhjendustel ei arvestata. Kasutamata jäänud puhkuse hüvitis. Nagu ülalpool tuvastatud, maksis kostja tööandjana lõpparvega välja ka kasutamata puhkuse hüvitise summas 4248 – 3483.87 = 764.13 krooni. Kohus teeb selle summa osas kõrgemast palgast ning Vabariigi Valitsuse 23.08.2001.a määrusega nr 278 kinnitatud „Puhkusetasu arvutamise korrast“ (edaspidi Kord) lähtuvast järgnevad ümberarvutused: Hageja põhipuhkuseks oli 28 kalendripäeva – see tuleneb esitatud töölepingu projektist ning hageja ei ole seda vaidlustanud, lähtudes sellest oma arvutustes. Hageja töötas 4 kuud (vastavalt Korra § 4 lõikele 2), seega jäi temal kasutamata 1/3 puhkusest ehk 9,33 päeva. Hageja päevatasuks töötatud aja jooksul kujunes vastavalt Korra § 3 lõikele 1: 18 387.10 (palk mai – juuli) + 5225.81 (palk august) : 115 (kalendripäevad miinus rahvus- ja riigipühad) = 205.33 krooni. Seega oli hagejal saada hüvitist 205.33 x 9.33 = 1915.73 krooni ning saamata on 1915.73 – 764.13 = 1151.60 krooni. Ülaltoodu põhjal rahuldab kohus esitatud haginõuded osaliselt, mõistest kostjalt välja saamata jäänud töötasuna 16 129.04 krooni, viivistena 3853.23 krooni, ühe kuu keskmise palga lõpparve kinnipidamise eest 6000 krooni ning kasutamata jäänud puhkuse hüvitise vähemmakstud osas 1151.60 krooni. Menetluskulud. Kuna kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt ja summaliselt ligemale pooles ulatuses, peab kohus õigeks tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 jagada menetluskulud poolte vahel võrdsetes osades (sh riigi õigusabi tasu ja tasumata riigilõiv kasutamata jäänud puhkuse nõudelt). Kuivõrd kostja ei esitanud vaatamata kohtu nõudmisele oma 02.05.2007.a esitatud taotlusest ja lisadest teist eksemplari, kuuluvad need kulutused TsMS § 340 lg 5 kohaselt kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 174 kohaselt kindlaksmääramiseks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja