Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Pärast lepingu sõlmimist esitas AS Ekspress Hotline kostjale 3 arvet: 13.01.2004, 13.04.2004, 13.07.2004, igaüks neist summale 1 115,10 krooni. Kostja arveid ei tasunud. Pooled leppisid lepingus ka kokku, et kui kostja arveid kokkulepitud tähtpäevaks ei tasu, kohustub ta maksma AS-le Ekspress Hotline viivist 0,15 % tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. AS Ekspress Hotline loovutas 17.10.2005 nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamise aja seisuga 17.10.2005 moodustas kostja põhivõlg 3 345,30 krooni. Harju Maakohtule hagi esitamise ajal 03.11.2006 moodustas kostja põhivõlg hageja arvestuse kohaselt 3 345,30 krooni ja viivised perioodi 18.01.2004 kuni 03.11.2006 eest 5 117,85 krooni. Lähtuvalt proportsionaalsuse ja hea usu põhimõttest vähendas hageja viivise nõuet 3 344,30 kroonini. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, §-le 192 ja § 230 lg-le 1, palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 3 345,30 krooni ja viivised 3 344,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu väitega, et hageja ei ole tõendanud AS Ekspress Hotline poolt kostjale teenuse osutamist vaidlusaluse lepingu järgi. Kostja teatas AS-le Ekspress Hotline oma rahulolematusest teenuse kvaliteediga juba 2003. a. novembris. Kui hageja suudab tõendada kostjale teenuse osutamist, on viimane nõus esitatud arved tasuma. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus tegi lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1) 10.01.2007 otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 345,30 krooni põhivõlga ja 3 344,30 krooni viivist. Kohus jättis hagimenetluse kulud (hageja OÜ Aktiva Finants kantud riigilõivu ja esindajatasu) TsMS § 162 lg 1 alusel kostja Digitex Meedia OÜ kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on OÜ Aktiva Finants hagi uuritud dokumentaalsete tõendite põhjal põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 635, mis sätestab töövõtulepingu mõiste, VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik seda rikub, ja sama seaduse § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. AS Ekspress Hotline ja kostja vahel 10.10.2003 sõlmitud liitumisleping tõendab poolte vahel lepinguliste suhete olemasolu. Lepinguliste suhete olemasolu ei vaidlusta ka kostja. Vastavalt lepingus kokkulepitule oli teenuse pakkujal õigus nõuda tähtaegselt tasumata maksete eest viivist 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Koos hagiavaldusega kohtule esitatud arvete koopiad ning saldokinnitus tõendavad, et kostja jäi hageja õiguseelnejale kasutatud teenuste eest võlgu. Kostja seda sisuliselt ei vaidlusta, kuid väidab, et AS Ekspress Hotline talle lepingus kokkulepitud teenust ei osutanud või ei ole seda vähemalt tõendanud. Maakohus asus seisukohale, et kostja selline väide on paljasõnaline. Info levitamine pidi vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule toimuma telefoni 1182 kaudu. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja õiguseellane infot telefoni teel kostja kohta ei avaldanud või et kostja oleks selles osas AS-le Ekspress Hotline pretensioone esitanud. Teatega nõude loovutamisest hagejale on tõendatud nõude

2(4)

loovutamine ning hageja poolt kostjale saadetud võlateatis kinnitab kostja võlga hageja ees koos kõrvalnõuetega. Tulenevalt VÕS §-s 113 sätestatust on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist tähtaegselt tasumata maksete eest. Viivise suuruse leppisid AS Ekspress Hotline ja kostja lepingus kokku. Nimetatud viivis on lepingupoolte vahel kokku lepitud sanktsioon kohustuste mitteõigeaegse täitmise eest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub uuesti üle vaadata Harju Maakohtu 10.01.2007 otsuse ja tühistada hageja nõue. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja suutnud tõendada teenuse osutamist. Kohustus ei saa tekkida ainult poolte vahel sõlmitud lepingu ja väljastatud arvete alusel. Hageja väidab hagis, et väljastati kolm arvet kuupäevadel 13.01.2004, 13.04.2004, 13.07.2004, kuid jätab märkimata, et kostjale esitati arve veel 13.10.2003. Viimatinimetatud arve kostja tasus, kuna pidas teenuse osutamist tõeks. Järgmised arved jäid tasumata teenuse mitteosutamise tõttu. Kostja on korduvalt kinnitanud, et kui hageja suudab tõendada AS Ekspress Hotline poolt teenuse osutamise, on ta nõus arved tasuma. Kostja arvates on hagi aluseks olevad arved fiktiivsed. Samuti on küsitav, miks osutati teenust edasi, kuigi arved eelnevate teenuste eest olid tasumata. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Harju Maakohus on 10.01.2007 otsuses õigesti tuvastanud, et AS Ekspress Hotline ja kostja vahel oli sõlmitud leping teenuse osutamiseks ning hageja õiguseellane AS Ekspress Hotline täitis lepingut, levitades infotelefoni 1182 kaudu poolte vahel kokkulepitud andmeid kokkulepitud mahus. Teenuse osutamise eest esitati kostjale neli arvet, millest esimese (13.10.2003 esitatu) kostja tasus, nagu ta apellatsioonkaebuses omaks on võtnud. Kostjal on tasumata arveid 3 345,30 krooni eest. Apellant (kostja) ei ole vaidlustanud arvete saamist. Kaevatavas otsuses on õigesti märgitud, et kostja väide teenuse mittesaamise kohta on paljasõnaline. Teenuse osutamist oleks olnud lihtne kontrollida, helistades infotelefonile 1182. Leping nägi teenuse kvaliteediga rahulolematuse korral ette kirjalike pretensioonide esitamise, mida kostja ei ole teinud. Samuti ei ole kostja kohtumenetluse vältel täpsustanud, milles seisnesid probleemid seoses teenuse osutamisega. Esimese arve tasumise ja pretensioonide mitteesitamisega on kostja omaks võtnud, et ta on AS-lt Ekspress Hotline teenust saanud, on olnud nõus teenuse osutamisega ja on jätnud arved põhjendamatult tasumata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et AS Ekspress Hotline ja kostja vahel oli töövõtulepingust tulenev õigussuhe. Vastavalt info levitamise lepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma esitatud arve 5 päeva jooksul arve saamisest ning tasumise tähtaja rikkumise korral oli lepingu punkti 3.2. järgi kostja kohustatud tasuma viiviseid 0,15 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu kohaselt pidi kostja tasuma 4480,40 krooni teenuse osutamise eest perioodil

3(4)

kontoväljavõttest/ t.lk. 25/. Seega lepingu summast 4460,40 krooni jäi maksmata 3510,40 krooni, mida hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et antud summast on ta mingi osa ära maksnud. Kostja vastuväiteks oli, et hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist. Ringkonnakohus andis apellandile võimaluse tulla kohtuistungile oma väidete põhistamiseks, kuid apellant kohale ei tulnud ning ka ei teavitanud oma mitteilmumise põhjusest. Kolleegium leiab, et kostja vastuväide on jäänud paljasõnaliseks teenuse mitteosutamise osas. Info levitamise lepingu punkti 1.1. kohaselt pidi AS Ekspress Hotline levitama infotelefoni kaudu tellija poolt näidatud andmeid isikutele, kes pöörduvad vastava järelepärimisega töövõtja poole. Kui lepingupool on seisukohal, et teine lepingupool on oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud, võib ta VÕS § 101 lg 1 ja 2 tulenevalt keelduda oma kohustuse täitmisest. üksnes VÕS 110 või § 111 sätestatud asjaoludel. Kuna töövõtulepingu puhul ei ole tegemist vastastikuse lepinguga VÕS § 111 mõttes, tulnuks kostjal oma keeldumise põhjendamiseks tõendada VÕS § 110 lg- s 1 sätestatud eelduste esinemist, mida ta teinud ei ole. Toimikust ei ilmne, et kostja oleks mingit pretensiooni töövõtjale lepingu kehtivuse ajal esitanud ning samuti ei ole ta lepingust taganenud. Seega VÕS § 635 lg 1 järgi oli kostja kohustatud tasuma lepingus kokkulepitud tasu. AS Ekspress Hotline loovutas oma nõude Aktiva Finants OÜ-le, millest hageja informeeris ka kostjat / t. lk. 28/. Seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu nii võla kui viiviste nõude. Kolleegium leiab, et kostja võlg suuruses 3510,40 krooni on tõendatud ning kuulub välja mõistmisele. Hageja esitas viiviste osas arvestuse, mille kohaselt on viiviste suuruseks 5117,85 krooni, kuid lähtudes põhivõla summast ja hea tava põhimõttest, hageja vähendas viiviste nõuet summani 3510,40 krooni. Kostja viiviste arvestuse osas vastuväiteid ei ole esitanud. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus viiviste nõudes on samuti põhjendatud ning otsuse tühistamiseks antud nõude osas puudub samuti alus. Arvestades eeltoodut, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta apellandi kanda.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.