Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused 08.12.2005 Harju Maakohtule esitatud ja 12.07.2006 täpsustatud hagis AS Elveso vastu palus AS Kalev: 1) tuvastada, et AS-l Kalev oli õigus saada heitvee ärajuhtimise teenust AS-lt Elveso vastavalt Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määrusega nr 11 “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade kehtestamine Jüri, Lagedi ja Vaida alevikus ning nende alevike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ja piirnevates külades” kehtestatud hindadele kuni 19.06.2006. 2) Tuvastada, et AS-l Elveso ei olnud õigust hageja heitvee ärajuhtimist tõkestada seaduses, Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määruses nr 11 ja lepingus sätestamata alustel kuni 19.06.2006. 3) Tuvastada, et AS Elveso oli kohustatud täitma AS-ga Kalev 20.05.2003 sõlmitud lepingust tulenevat kohustust müüa AS-le Kalev heitvee ärajuhtimise teenust vastavalt Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määrusega nr 11 kehtestatud hindadele, samuti et AS-l Elveso ei olnud õigust tõkestada AS Kalev heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni kuni 19.06.2006. 4) Tunnistada ÜVVKS § 14 lg-ga 2 ja seeläbi põhiseadusega vastuolus olevaks Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 15 kehtestatud “Rae valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra” § 8 lg 4 osas, mis jätab sätestamata erandi määrusega kehtestatud ülenormatiivse reostuse tasu kehtima hakkamise suhtes, ning jätta nimetatud õigusnorm käesolevas tsiviilasjas kohaldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.05.2003 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingu. Lepingu p 2 kohaselt osutab kostja hagejale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kuni liitumispunktini. Lepingu p 5 kohaselt lähtutakse teenuse osutamisel Eesti Vabariigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (edaspidi ÜVVKS) ja Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast. Kostja esitas hagejale 2005. a. märtsist oktoobrini vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest tasumiseks arved, millega nõudis hagejalt 5-kordset 8. saastegrupi määra tasumist. Arved esitati põhjendusega, et hageja reostuskoormus ületab biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) osas

Hageja reostuskoormus ületab 8. saastegruppi BHT7 osas, mis oli 8. saastegrupist 1,5 korda suurem. Vallavolikogu ja vallavalitsus ei ole oma õigusaktides 5-kordset 8. saastegrupi määra tasumist ette näinud. Vallavalitsuse määrusega nr 11 on kostja teenustele kehtestatud hinnad kuni 8. saastegrupini, s. t 8. saastegrupp on kõige viimane saastegrupp, mille eest kostja on õigustatud raha küsima. Saastegrupid on kehtestanud AS Elveso kooskõlastatult Rae Vallavalitsusega. Kostja tugines arvete esitamisel AS Elveso ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saastegrupi määramise juhendi (edaspidi Juhend) punktile 9. Juhend on Rae Vallavalitsuse poolt kooskõlastatud 06.02.2001 korraldusega nr 164. Rae Vallavalitsuse kooskõlastus kui menetlustoiming on põhimõtteliselt täiesti erinev haldusakti andmisest ehk kehtestamisest. Haldusmenetluses eristatakse haldusorgani kooskõlastust ja haldusakti andmist. Haldusorgani seisukoht, olgu see siis kooskõlastuse, nõusoleku, heakskiidu või arvamuse vormis, ei ole iseseisvaks haldusaktiks; ta ei evi väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi või kohustusi väljaspool seisvatele isikutele. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt on kooskõlastuse nõue menetlusõiguslik nõue ning kooskõlastuse andmine või andmata jätmine on menetlustoiming. Kooskõlastust saab vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Vastutus õiguspärase haldusakti andmise eest jääb lõppotsustajale, kes ei saa oma tegevuse õigustusena toetuda teise haldusorgani kooskõlastuse olemasolule. Hind kehtestatakse vee-ettevõtja taotluse alusel, kuid seda teeb vallavalitsus haldusaktiga, mitte kooskõlastusega. Vallavalitsus saab hinna määramisel juhinduda ainult vallavolikogu määrusega nr 83 kehtestatud korrast ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt avalikustatakse uus hind kolm kuud enne kehtestamist. Määruses nr 11 kehtestatud hinnad 2005. a. kohta ei näe ette 5-kordset tasumäära 8. saastegrupi ületamisel, mistõttu ei ole 5-kordne tasumäär kehtiv, kuna seda ei ole nõuetekohaselt menetletud, kehtestatud ega avalikustatud. Asjaolu, et hageja teadis Juhendist alates 2004. a. aprillist, ei muuda saastegrupi tasu 5-kordset määra seaduslikuks. Juhendi aluseks on Rae Vallavolikogu 06.07.1999 määruse nr 79 “Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” p 11.6, mille kohaselt kehtestab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsele reostusele ning proovide võtmise sageduse ja korra. Kostja ületas Rae Vallavolikogu määrusega antud pädevust, kehtestades kanalisatsiooniteenuse osutamise hinna juhuks, kui reovee saasteainete sisaldus ületab 8. saastegruppi. Kostjal ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ega Rae Vallavolikogu määrusest tulenevat volitust määrust anda ja seega ei ole Juhendi näol tegemist üldaktiga. Juhend ei kehti hageja tegevuskohas. Rae Vallavalitsuse 11.01.2005 määruse nr 5 “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade ja ülereostustasu kehtestamine Peetri, Rae, Lehmja ja Järveküla külades ning Assaku alevikus” preambulas sisaldub viide Juhendile. Seega soovis Rae vald selles piirkonnas Juhendist lähtuda. Vallavalitsuse 28.09.2004 määruses nr 11 ei ole viidet vallavalitsuse korraldusele nr 164 ega Juhendile ja seega ei soovinud vallavalitsus Juhendist ja selle sätetest lähtuda hageja tegevuskohas. Ebaseadusliku hinna tasumine ei muuda Juhendit hinna osas kehtivaks. Pooled ei saa tsiviilõiguslikus suhtes lähtuda teistsugustest tingimustest kui on kehtestatud haldusaktis, millega määratakse teenuse osutamise hind.

Vastavalt VÕS §-dele 6 ja 7 kehtivad lepinguõiguses hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte alla kuulub ka koostöö põhimõte. Kuigi kostja pidi olema teadlik pädevuse ja volituste puudumisest, rikkus ta VÕS §-st 15 tulenevat kohustust informeerida hagejat lepingu puudustest. Kostja tegutses vastuolus TsÜS §-s 138 ja VÕS §-s 6 toodud hea usu põhimõttega. Hageja planeerib soetada eelpuhastamisseadmeid, mis nõuab investeeringuid umbes 16 miljoni krooni ulatuses. Viiekordse tasumäära kohaldamisel kahanevad oluliselt AS Kalev finantsvõimalused oma puhasti soetamiseks. Vastavalt ÜVVKS § 4 lg-le 4 peaks kostja arendama oma puhastusseadmed sellise võimsuseni, mis võimaldab teenindada ka hageja ettevõtet. Kostja on eri- või ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse (KonkS) § 17 tähenduses. Kostja on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit, olles pannud toime KonkS § 16 p-s 1 märgitud rikkumise, s. o kehtestanud ebaõiglased müügihinnad. Kostja poolt 5-kordse tariifi nõudmine võib kaasa tuua KonkS § 16 p-ga 3 sätestatud erinevate võrdväärsete äripartnerite suhtes erinevate tingimuste pakkumise keelu rikkumise. Kui kostja viib oma ähvarduse täide, on ta toime pannud KonkS § 16 p-s 6 sätestatud rikkumise, s. o põhjendamatult keeldunud kauba müümisest. Konkurentsiseadus välistab nimetatud olukorras heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise katkestamise. Kostjal ei ole õigust peatada heitvee ärajuhtimise teenuste osutamist, kui tasumata arve väljastamise aluseks võetud hinnad on seadusega vastuolus. Kostja nõuab 22.09.2005 kirjas, et hageja tasuks arvete eest 4 073 274 krooni. Vastavalt teenuse hinnad kehtestanud Rae Vallavalitsuse määruse nr 11 p-le 1.2 sätestatud 8. saastegrupi hinnale pidi hageja tasuma 1 220 827,55 krooni, mida hageja ka tegi. Seega on hagejal õigus kasutada VÕS § 114 lg-st 4 ja § 101 lg 1 p-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk kanalisatsiooniteenuse osutamist. Põhjendatud ja mõistlik on esitada hagi seadusest ja lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks kohustamiseks. Ennetava hagi esitamine on suunatud kostja kahjustava tegevuse ja võimaliku kahju ärahoidmisele. 21.03.2006 võttis Rae Vallavolikogu määrusega nr 15 vastu “Rae valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra”. Viidatud korra § 4 lg 8 p 2 annab vee-ettevõtjale õiguse nõuda kliendilt viiekordset SG-8 suhtes kehtestatud ülenormatiivse reostuse tasu. Selline õigus on vallavolikogu poolt kehtestatud esmakordselt. Vallavolikogu määruse nr 15 § 8 lg 4 kohaselt jõustus määrus 25.03.2006. Samas oleks pidanud ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt ülenormatiivse reostuse tasu avalikustama vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Kuna määrus avalikustati alles pärast selle vastuvõtmist, s. o mitte enne 21.03.2006, ei saanud selles sätestatud ülenormatiivse reostuse tasu hakata kehtima enne 19.06.2006. Määruse nr 15 lõppsätetes ei ole kehtestatud erandit määruse jõustumisele ülenormatiivse reostuse tasu puudutavas osas. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 lg-st 1 ja §-st 154 on põhiseadusevastased kõik seadusega vastuolus olevad seadusest alamal seisvad õigusaktid. Kuna määruse nr 15 § 8 lg 4 on ülenormatiivse reostuse tasu kohta erandit mittesätestavas osas vastuolus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusega, on määrus vastuolus põhiseadusega. Hageja taotles PS § 15 alusel vallavolikogu määruse nr 15 § 8 lg 4 põhiseadusevastaseks tunnistamist ning kohaldamata jätmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja reostuskoormus ületas vaidlusalusel perioodil saastegrupi BHT7 osas, mis oli 8. saastegrupist suurem. Vaidlusalusel perioodil on hageja BHT saastetase olnud 2 300-3 500 mgO2/l, seega ületati 8. saastegruppi 1,5-2,3 korda.

Juhendi kehtestamise ajal 06.02.2001 kehtinud ÜVVKS §-st 14 tuleneb, et veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse kolm kuud enne nende muutmist. Lisaks sellele sätestab kõnealuse sätte 4. lõige, et teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Hinna reguleerimise korra kehtestas Rae Vallavolikogu 26.08.1999 määrus nr 83. Korra p 2 sätestab, et veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab Rae Vallavalitsus kooskõlastatult vallavolikogu komisjonidega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust osutava ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. Samasisuline oli ka ÜVVKS § 14 lg 2. Korra p-st 2 nähtub, et teenuse hind määratakse esmalt vee-ettevõtja poolt, kes esitab selle kinnitamiseks vallavalitsusele. Seega sisuliselt on teenuse hinna kehtimiseks vajalik, et vee-ettevõtja poolt määratud hind oleks kooskõlastatud vallavalitsuse poolt. Kui selles menetluses saab vee-ettevõtja poolt määratud hind vallavalitsuse heakskiidu, siis ongi hind kehtestatud. Hageja väide, et kooskõlastamine ja kehtestamine on erinevad toimingud, on puhtformaalne. Hageja ei ole suutnud põhjendada, mis kaalutlustel peaks vahet tegema kooskõlastamisel ja kehtestamisel, ning ei ole näidanud, kuidas need menetlused erinevad. Hageja ei ole näidanud, kuidas kahjustab kooskõlastamise teel määratud teenuse hind tema õigusi. Hageja arutlus haldusorganite vahelisest kooskõlastusmenetlusest võib olla õige, kuid ei ole asjakohane hageja ja kostja vahelistes suhetes. Vallavalitsus, kes kooskõlastuse andis, oligi ise hindade kehtestamiseks pädev ametiasutus. Sisulist takistust haldusakti õigusliku jõu toimel ei ole. Hageja on jätnud tähelepanuta, et hind on määratud haldusaktiga. Juhend, mille kehtivuse üle pooled kohtus vaidlevad, on kooskõlastatud Rae Vallavalitsuse 06.02.2001 korraldusega nr 164. Korraldus on kohaliku omavalitsuse täitevorgani (antud juhul vallavalitsuse) õigusakt. Juhend on kooskõlastatud või kehtestud vallavalitsuse poolt ning kuna see ongi vallavalitsuse pädevuses, siis ei saa olla tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Hageja tuginemine avalikustamise nõudele ja selle pinnalt tehtud järeldused on ebaselged. Avalikustamise kohustuse eesmärgiks on see, et veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse tarbijatel on õigus 3 kuud ette teada uute hindade kehtestamisest. Muuhulgas annab eelnev hinna avalikustamine võimaluse teenuse osutamise leping üles öelda, kui uus hind ei ole kliendi jaoks vastuvõetav. Hagejale oli kostjaga liitumisel, s. o 2003. a. mais teada Juhend ja selles kehtestatud ülereostuse tasu. Liitumisel selgitati hagejale üksikasjalikult, kuidas määratakse teenuse hind ning et ülereostuse korral on Juhendist tulenevalt kehtestatud suurem tasu. Kõige hiljem pidi hageja saama ülereostustasust teadlikuks 19.04.2004, pärast kostja pöördumist hageja poole. Koos pöördumisega esitati hagejale ka Juhendi ärakiri. Kostja teavitas hagejat 04.06.2004, et hagejale rakendatakse maikuus 5-kordset 5. saastegrupi tariifi ning kui hageja saastenäitajaid ei langeta, siis rakendatakse tema suhtes 5-kordset

vaidlustada haldusakte tsiviilkohtumenetluses ilma kaebetähtaja piiranguta, siis kaotaks halduskohtumenetluses kehtestatud kaebetähtaeg mõtte. Vaidlusalune Juhend on haldusakti vormis. Hageja ei ole tuginenud sellele, et Juhend ei vasta haldusmenetluse seaduse

olnud õigust tõkestada AS Kalev heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni kuni 19.06.2006. Kohtuotsuses kasutatud mõiste „heitvesi“ vastab kehtivas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses kasutatud mõistele „reovesi“. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Elveso ja AS Kalev sõlmisid 20.05.2003 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingu (tl 15-16). Lepingu p 2 kohaselt osutab kostja hagejale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kuni liitumispunktini. Lepingu p 5 kohaselt lähtutakse teenuse osutamisel Eesti Vabariigi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (edaspidi ÜVVKS) ja Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast. Lepingu p-s 10 näidati ära teenuse hinnad lepingu sõlmimisel ning lepingu p-s 11 viidatakse sellele, et teenuse hinna kehtestab Rae Vallavalitsus. Seega on lepingu hinna puhul tegemist lahtise tingimusega VÕS § 26 mõttes, kusjuures hind jäetakse lepingust ja seadusest tulenevalt kolmanda isiku määrata. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 14 lg 2 sätestas, et veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kinnitas Rae Vallavolikogu 26.08.1999 määrusega nr 83 Rae valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra (tl 22-23). Korra punktist 2 ning ÜVVKS §-st 14 lg 2 tulenevalt kehtestatakse hind järgnevalt: vee-ettevõtja esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse hindade kohta, vallavalitsus kooskõlastab selle vallavolikogu komisjonidega ning lõpuks kehtestab hinnad. Sellist korda järgides võttis Rae Vallavalitsus 28.09.2004 vastu määruse nr 11, millega kehtestas alates 01.01.2005 Jüri, Lagedi ja Vaida aleviku teeninduspiirkonnas teenuse hinnad kodukliendile ja ärikliendile (tl 24). Ärikliendile kehtestati hinnad kuni 8. saastegrupini (kaasa arvatud). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud määrusi tuleb kohaldada ka pooltevahelisele suhtele. Tulenevalt ÜVVKS § 8 lg-st 4 kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja. Rae Vallavolikogu kinnitas nimetatud eeskirja 06.07.1999 määrusega nr 79 (tl 49-60). Eeskirja p 11.6 kohaselt kehtestab vee-ettevõtja kooskõlastatult Rae Vallavalitsusega ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele ning proovide võtmise sageduse ja korra. Vee-ettevõtja AS Elveso kehtestas nimetatud eeskirja alusel ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saastegrupi määramise juhendi (tl 33-36). Rae Vallavalitsus kooskõlastas juhendi 06.02.2001 korraldusega nr 164 (tl 37). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on nimetatud juhendist lähtunud proovide võtmisel ja saastegrupi määramisel ning juhend on selles osas pooltevahelistele suhetele kohaldatav. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas teenuse hinna määramisel on kohaldatav ka Juhendis sätestatud ülereostustasu. Hageja on vaidlustanud nimetatud akti kehtivuse. Maakohus leidis, et tulenevalt Riigikohtu 10.03.2003 otsusest nr 3-2-1-17-03 ning 13.12.2004 otsusest nr 3-2-1-141-04 on ka üldkohus tsiviilkohtumenetluses pädev tuvastama, kas haldusakt kehtib ja kas ta on õiguspärane, kui sellest sõltub mõne tsiviilasja lahendamine. Juhendi p 9 kohaselt ülemäärase saaste ühiskanalisatsiooni juhtimise korral on kostjal õigus rakendada kuni 5-kordset 8. saastegrupi tariifi koos kõigi ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kahjude hüvitamisega kalkulatsiooni alusel. Kohtu hinnangul on nimetatud saastetasu tariifi kehtestamise puhul tegemist sisuliselt heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamisega, milleks ÜVVKS § 14 lg 2 ja Rae Vallavolikogu 26.08.1999 määrus nr 83 sätestasid kindla korra. Vaidlusalust saastetasu ei ole ettenähtud korras kehtestatud. Juhendi p 9 saab vaadelda

kostja kirjaliku taotlusena sellise hinna kehtestamiseks. ÜVVKS § 14 lg 2 ja Rae Vallavolikogu 26.08.1999 määrus nr 83 eeldavad, et taotluse menetlemise tulemusel annab vallavalitsus välja haldusakti, kus on määratud teenuse hind. Asjaolu, et vallavalitsus on andnud Juhendile kooskõlastuse, ei muuda Juhendit vallavalitsuse poolt kehtestatud haldusaktiks. Kostjal puudus õigus kehtestada oma Juhendiga heitvee ärajuhtimise teenuse hinda, kuna vallavolikogu ei olnud talle selleks volitust andnud. Teenuse hinna kehtestamiseks oli volitus ainult Rae Vallavalitsusel. Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 15 kehtestatud „Rae valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra“ § 3 lg 1 kohaselt kehtestab teenuse hinna vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel oma määrusega Rae Vallavalitsus kooskõlastatult vallavolikogu majandus- ja eelarve-, keskkonna- ning sotsiaalkomisjoniga. Kuigi varasemas korras ei olnud seda sõnaselgelt välja kirjutatud, tulenes seadusest ja korrast vallavalitsusele kohustus vajalik õigusakt ise vastu võtta. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine on vallavalitsusele pandud kohustus ning määratud korra järgimata jätmine vallavalitsuse poolt ei saa kaasa tuua tagajärgi tarbija jaoks. Teenuse tarbijal peab olema õigus tugineda sellele, et hind määratakse vallavalitsuse haldusaktiga isegi siis, kui vee-ettevõtjale ei ole tagatud ÜVVKS § 14 lg-s 3 nimetatud kulude katmist ning tulukust. Eeltoodu alusel leidis kohus, et AS-l Kalev oli õigus saada heitvee ärajuhtimise teenust AS-lt Elveso ainuüksi vastavalt Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määrusega nr 11 kehtestatud hindadele. Kohus nõustus hagejaga selles, et Juhend ei muutu poolte vahel sõlmitud lepingu osaks ka siis, kui pooled on mingis ulatuses juhendist lähtunud. Heitvete ärajuhtimise teenusele ei kohaldata täielikult lepinguvabaduse põhimõtet. Teenuse hinna reguleerimise korra sätestab selliste lepingute puhul seadus ning teenuse hinna kehtestab kohalik omavalitsus määrusega. Järelikult ei saa kostja kehtestatud hinnalisand muutuda lepingu osaks hoolimata sellest, et hageja oli hinnalisandist teadlik juba varem, on seda mingil ajal aktsepteerinud ning tasunud. Kuna kostjal puudus volitus teenuse hinna kehtestamiseks, ei analüüsinud kohus, kas Juhendi puhul on tegemist haldusaktiga ning selle kooskõlastamise tagajärgi. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust tunnistada Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 15 kehtestatud “Rae valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra” § 8 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimetatud määruse § 8 lg-s 4 on märgitud, et määrus jõustub 25.03.2006. See ei ole vastuolus ÜVVKS § 14 lg-ga 2, kuna määruse kui haldusakti jõustumise aega ei saa samastada uue teenuse hinna kehtima hakkamise ajaga. Kohus märkis, et arvestab teenuse hinna reguleerimise korra kohaldamisel ÜVVKS § 14 lg-st 2 tuleneva erisusega. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt avalikustatakse teenuse hind vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist avaldab valla- või linnavalitsus hinna muutmise teate kaks korda nädalase vahega vähemalt ühes kohaliku, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. Määruse nr 15 § 8 lg 3 kohaselt tuleb määrus avaldada ajalehes Rae Sõnumid ja valla veebilehel. Pooled ei ole teatanud, millal nimetatud määrus ajalehes avaldati. Sellest tulenevalt on õige hageja seisukoht, et määruses toodud hind ei saanud hakata kehtima enne 90 päeva möödumist määruse vastuvõtmisest, s. t 19.06.2006. Seega oli kostjal õigus esitada arveid ülereostustasu tasumiseks alates 19.06.2006. Eeltoodust järeldub, et kuni 19.06.2006 oli AS-l Kalev õigus saada heitvee ärajuhtimise teenust AS-lt Elveso vastavalt Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määrusega nr 11 “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade kehtestamine Jüri, Lagedi ja Vaida alevikus ning nende alevike ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud ja piirnevates külades” kehtestatud hindadele. Hageja vastav nõue tuleb rahuldada. Selguse huvides tegi kohus 15.02.2007 kohtuistungil hagejale ettepaneku täpsustada nõuet ning lisada haginõudele

“välistades Rae Vallavalitsuse poolt 06.02.2001 korraldusega nr 164 kooskõlastatud juhendi“. Pooled olid nimetatud täpsustusega nõus. Maakohus leidis, et AS-l Elveso ei olnud õigust hageja heitvee ärajuhtimist tõkestada seaduses ja Rae Vallavolikogu 06.07.1999 määruses nr 79 sätestamata alustel kuni 01.04.2006. Määrusega nr 79 kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja p-s 11.6 volitas volikogu kostjat (s. o vee-ettevõtjat) määrama ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtusi ning proovide võtmise sagedust ja korda. Seega ei olnud kostjal volitust, et kehtestada klientide suhtes sanktsioone ülemäärase reostuse puhuks. Ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saastegrupi määramise juhendi p-s 9, mille kohaselt ülemäärase saaste ühiskanalisatsiooni juhtimise korral on vee-ettevõtjal õigus katkestada kliendi veega varustamine, sulgeda kanalisatsioon või rakendada viiekordset

hinna muutmine ei vaja kehtima hakkamiseks lepingu muutmist. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja reostuskoormus ületas vaidlusalusel perioodil 8. saastegruppi BHT7 osas ja sellest tulenev ülereostustasu on maksmata. Apellant nõustub esimese astme kohtuga pooltevahelise lepingu tõlgendamise osas, mille kohaselt 20.05.2003 sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi leping on VÕS § 26 mõttes lahtise tingimusega leping, kus teenuse hind ning sealhulgas ülereostustasu suurus on jäetud kolmanda isiku (Rae Vallavalitsuse) määrata. Apellant ei ole aga nõus kohtu järeldusega, nagu ei oleks ülereostustasu suurus ettenähtud korras kehtestatud. Juhendi p-s 9 sätestatud ülereostustasu kooskõlastamine Rae Vallavalitsuse 06.02.2001 korraldusega nr 164 on haldusakt ning haldusaktide kehtivust tuleb tsiviilkohtumenetluses eeldada. Haldusaktide kehtivuse üle otsustab tulenevalt HKMS § 3 lg 1 p-st 1 halduskohus ning tsiviilkohtul sellist pädevust ei ole. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kostja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et Rae valla kohaliku omavalitsuse organite haldusaktide halduskohtumenetluse korras vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning kui hagejale antakse võimalus vaidlustada haldusakte tsiviilkohtumenetluses ilma kaebetähtaja piiranguta, siis kaotaks halduskohtumenetluses kehtestatud ja õiguskindlust teeniv range kaebetähtaeg oma mõtte. Nendele kostja vastuväidetele esimese astme kohus vastanud ei ole. Esimese astme kohus ei ole lähtunud oma otsuses viidatud Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades nr 3-2-1-17-03 ja nr 3-2-1-141-04, mille kohaselt on üldkohus tsiviilkohtumenetluses pädev tuvastama haldusakti kehtivust ja õiguspärasust, kuid mitte kehtivat haldusakti kehtetuks tunnistama. Maakohus on jätnud kohaldamata Rae Vallavalitsuse haldusakti heitvee ärajuhtimise teenuse hindade, sealhulgas ülereostustasu kooskõlastamise kohta, s. t ei ole tunnistanud selle kehtivust. Kohus on kaevatavas otsuses välja toonud olulise erinevuse vallavalitsuse poolt haldusaktiga hindade kehtestamise ja haldusaktiga hindade kooskõlastamise vahel, kuid ei ole põhjendanud, milles sisuline erinevus seisneb ja missugustel kaalutlustel peaks vahet tegema kooskõlastamise ja kehtestamise menetluse vahel. Apellandi arvates puudub sisuline erinevus hinna kooskõlastamise ja kehtestamise vahel. Antud asjaolu tõendamiseks osundab apellant Rae Vallavolikogu 26.08.1999 määrusega nr 83 kehtestatud Rae valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra p-le 2, mille kohaselt seisneb vallavalitsuse poolne teenuse hinna kehtestamine üksnes vee-ettevõtja poolt määratud hinna heakskiitmises. Samuti nähtub elektrituruseaduse § 73 lg-st 1, maagaasi seaduse § 10 lg-st 1 ja kaugkütte seaduse § 9 lg-st 1, et tegelikkuses tunneb õiguskord hinna kooskõlastamise mõistet ning hindade kooskõlastamine ametiasutuse poolt on juriidiliselt pädev toiming hinna kehtestamiseks. Antud normidele tugines kostja esimese astme kohtu kohtuistungil, kuid kohus ei ole nendele väidetele tähelepanu pööranud. Esimese astme kohus on oluliselt eiranud oma põhjendamiskohustust, väites, et ei analüüsi seda, kas Juhendi puhul on tegemist haldusaktiga ning samuti selle kooskõlastamise tagajärgi. Samas ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hinna ise kehtestanud. Kostja on nõudnud hagejalt ülereostustasu ainult vallavalitsuse korraldusega kooskõlastatud Juhendi alusel. Arusaamatu on, miks kohus ei ole siis analüüsinud, kas Juhendit kooskõlastav vallavalitsuse määrus on haldusakt ning millised on selle kooskõlastamise tagajärjed. Apellant nõustub maakohtu järeldusega selles, et Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 15 kehtestatud “Rae valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra” § 8 lg 4 ei ole vastuolus põhiseadusega. Samas ei nõustu apellant kohtu seisukohaga,

mille kohaselt hakkas määrusega nr 15 kehtestatud ülereostustasu kehtima mitte varem kui 90 päeva pärast määruse avalikustamist. Kohus ei ole sellisele seisukohale jõudmisel arvestanud kostja vastuväiteid. Kostja väitis, et ÜVVKS § 14 lg-s 2 sätestatud kohustus avaldada teenuse hind 90 päeva enne selle kehtima hakkamist, ei laiene sama paragrahvi lõike 31 alusel kehtestatavale ülereostustasule. See tuleneb expressis verbis ÜVVKS § 14 lg-st 1, milles ei käsitleta ülereostustasu teenuse hinnana. Tegemist ei ole seaduse lüngaga, vaid seadusandja eesmärgipärase tegevusega, sest ülereostustasu on oma olemuselt keskkonnakaitseline mõjutusvahend, mis on kehtestatud tsiviilõigusliku leppetrahvina. Samas jääb apellandile arusaamatuks, miks esimese astme kohus üldse käsitles kaevatavas otsuses Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määrusega nr 11 kehtestatud hindade kehtivusaega. Kostja ei ole kunagi väitnud, et 21.03.2006 määrusega nr 15 kehtestatud hinnad oleksid hakanud kehtima varem kui alates 19.06.2006. Apellant peab seadusega vastuolus olevaks maakohtu otsustust, et kostja oli kohustatud täitma hagejaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust müüa hagejale heitvee ärajuhtimise teenust vastavalt Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määrusega nr 11 kehtestatud hindadele, samuti et kostjal ei olnud õigust tõkestada hageja heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni kuni 19.06.2006. Kohus ei ole arvestanud sellega, et õigus katkestada hagejale teenuse osutamine tuleneb kostjale seadusega antud õiguskaitsevahenditest, juhul kui hageja rikub lepingut. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 2 võis kostja lepingu rikkumise korral keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, s. o katkestada hageja veega varustamine ning heitvee ärajuhtimine. Samuti võis kostja VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel lepingu üles öelda. Selle, et hageja on pooltevahelist lepingut rikkunud, on maakohus kaevatavas otsuses ise tuvastanud. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad, leiab, et otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu osas, mis käsitleb kostjal õiguse puudumise tuvastamist tõkestada hageja heitvee ärajuhtimist. TsMS § 3 lg 1 kohaselt isikul on õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagimenetluse algatamiseks peab hagiavaldus vastama sisu osas TsMS §-s 363 toodud nõuetele, milles üheks oluliseks eelduseks on hageja selgelt väljendatud nõude/ hagi eseme / olemasolu. Kohtuotsuse kohaselt ühe nõudena on hageja esitanud faktilise asjaolu tuvastamise, et kostjal ei olnud hageja poolt nimetatud ajavahemikul õigust heitvee ärajuhtimist tõkestada. Maakohus tuvastas, et tegelikult ei ole kostja heitvee ärajuhtimist tõkestanud. Seejuures on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, mida ei ole apellatsiooni korras vaidlustatud, et hagejal puudus tegelikult nõue. Vaatamata sellele on kohus leidnud, et võimalike kohtuvaidluste ärahoidmiseks tuleb õigusselguse huvides ja tulevaste vaidluste ärahoidmiseks hageja taotlust käsitleda nõudena. Kolleegium maakohtu antud seisukohaga ei nõustu. Hageja on esitanud tuvastushagi, mida on võimalik TsMS § 368 lg 1 järgi esitada õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Kolleegium on seisukohal, et juriidilist fakti ei saa tuvastada eraldi nõudest, mis sellel faktil põhineb. Mingit nõuet seoses heitvee ärajuhtimisega hageja poolt märgitud ajavahemikul kohtule ei esitatud. Muuhulgas ei ole hageja palunud kohtul tuvastada ka temal sellest tulenevalt mingi õiguse olemasolu või kohustuse puudumist. Kui kohus tuvastas, et tegelikult antud tsiviilasjas puudub hagejal nõue kostja vastu heitvee ärajuhtimise tõkestamist puudutavas osas, siis ei saanud ka kohtuotsusega olematut nõuet rahuldada. TsMS § 656 lg 2 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kolleegium leiab, et antud juhul on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 363 lg 1 p 1 ja § 368 lg 1. Seega tuleb kohtuotsus tühistada resolutsiooni punkti 3 ja punkti 4 osas, mis puudutab kostjal õiguse puudumise tuvastamist hageja heitvee ärajuhtimise tõkestamiseks ühiskanalisatsiooni. Maakohus rahuldas otsuse resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas hageja nõude, tuvastades, et AS-l Kalev oli õigus saada heitvee ärajuhtimise teenust AS-lt ELVESO vastavalt Rae Vallavalituse 28.09.2004 määrusega nr 11“ Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade kehtestamine Jüri, Lagedi ja Vaida alevikus ning nende alevike ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ühendatud ja piirnevates külades“ kehtestatud hindadele kuni 19.06.2006 ning AS ELVESO oli kohustatud täitma AS-ga Kalev 20.05.2003 sõlmitud lepingut. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega. Pooled sõlmisid 20.05.2003 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingu nr 13-1232, mille punkti 2 järgi AS ELVESO kohustus osutama AS- le Kalev veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kuni liitumispunktini ning lepingu punkti 11 järgi AS Kalev kohustus tasuma teenuse eest Rae Vallavalitsuse poolt kehtestatud hindade alusel. Kohus tuvastas õigesti, et lepingu hinna puhul on tegemist lahtise tingimusega VÕS § 26 mõttes, kus hind jäetakse lepingust ja seadusest tulenevalt kolmanda isiku määrata. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse/ÜVVKS/ § 14 lg 2 järgi veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne selle muutmist. Kohus tuvastas, et Rae Vallavolikogu 26.08.1999 määrusega nr 83 oli kinnitatud “Rae valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord“ / t.lk.22-23/, mille punkti 2 kohaselt kuulus Rae Vallavalitsuse pädevusse teenuse hinna kehtestamine. Rae Vallavalitsus 28.09.2004 määrusega nr 11 kehtestas alates 01.01.2005 Jüri, Lagedi ja Vaida aleviku teeninduspiirkonnas teenuse hinnad kodukliendile ja ärikliendile/ t.lk.24/. Vaidlus puudus selle üle, et nimetatud määrused laienesid ka pooltevahelisele õigussuhtele. Seega on maakohus hageja nõude põhjendatult rahuldanud. Kolleegium nõustub apellandiga selles osas, et maakohtu seisukoht Rae Vallavalitsuse 06.02.2001 korralduse nr 164 osas, millega kooskõlastati AS ELVESO ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saastegrupi määramise juhend, on ekslik. Maakohus tuvastas, et antud juhend on pooltevahelistele suhetele kohaldatav üksnes proovide võtmisel ja saastegrupi määramisel, kuid juhendi punktis 9 saastetasu tariifi kehtestamisel ei ole järgitud kehtestatud korda, mistõttu ei ole tegemist vallavalitsuse poolt kehtestatud haldusaktiga.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Haldusaktina on käsitatav ka üldkorraldus, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Samas on kohaliku omavalitsusüksuse organitel õigus oma pädevuse piires kehtestada ka üldkehtivaid õigusakte (määrusi), mis on suunatud piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisele. Õigus- ja haldusaktide eristamisel ja nende õigusliku tähenduse väljaselgitamisel ei tule lähtuda akti pealkirjast või reguleerimismeetodist, vaid akti andnud organi poolt akti andmisega taotletud eesmärkidest ning akti tegelikust sisust. Ringkonnakohtu arvates nähtub Rae Vallavolikogu 26.08.1999.a määruse nr 83 („Rae valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord“) p 2 ja Rae Vallavalitsuse 06.02.2001.a korralduse nr 164 koosmõjust, et kohaliku omavalitsusüksuse eesmärgiks oli kehtestada oma territooriumil ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saategrupi määramise kord sellisel kujul, nagu selle esitas vallavalitsusele kooskõlastamiseks AS ELVESO. Tähtsust ei oma seejuures, et vastav kord on pealkirjastatud kui juhend ning et selle kehtestamine toimus kooskõlastamise vormis. Asjaolu, et Rae vald tunnistas eelnimetatud vallavalitsuse korralduse kehtivust, ilmneb ka Rae Vallavolikogu 11.aprilli 2006 määrusest nr 19, milles alles 15.aprillist 2006 tunnistas Rae Vallavolikogu eeltoodud korralduse kehtetuks. Nimetatud juhendi punkti 9 kohaselt oli ülemäärase saaste ühiskanalisatsiooni juhtimise korral/ heitvee saastenäitajad ületavad 8. grupi näitajaid/, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi või toimus looduskeskkonna ülemäärane saastamine, vee-ettevõtjal õigus katkestada kliendi veega varustamine, sulgeda kanalisatsioon või rakendada kuni viiekordset 8-nda saastegrupi tariifi koos kõigi ülemäärase saaste likvideerimiseks tehtud kahjude hüvitamisega kalkulatsiooni alusel. Kolleegium asub seisukohale, et antud juhendis olev punkt 9 oli kohaldatav pooltevahelises õigussuhtes, kuid selle kohaldamisel pidi vee-ettevõtja järgima antud punktis toodud eeldusi. Kuivõrd toimikust ei ilmne, et kohtule oleks esitatud nõuet, mille lahendamiseks tulnuks kohtul kontrollida juhendi punkti 9 kohaldamise eeldusi, siis ei saa ka kolleegium antud osas seisukohta võtta. Otsuse põhjendavast osast ilmneb, et kohtu soovitusel on hageja nõuet täiendanud, kuid otsuse resolutsiooni punktis 2 olev täiendus “...välistades Rae Vallavalitsuse poolt 06.02.2001 korraldusega nr 164 kooskõlastatud juhendi“ on ekslik ning tuleb otsusest välja jätta ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Maakohtu seisukohaga, et Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määrusega nr 15 kehtestatud „ Rae valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra“ § 8 lg 4 ei ole vastuolus põhiseadusega, on apellant nõus, kuid ta ei ole nõus sellega, et määrusega nr 15 määratud ülereostustasu hakkab kehtima mitte varem kui 90 päeva pärast määruse avalikustamist. Rae Vallavolikogu 21.03.2006 määruse nr 15 paragrahv 4 kannab pealkirja „ Ülenormatiivse reostuse tasu“ ning selle lõikes 7 ja 8 on toodud ülenormatiivse reostuse tasud. Nimetatud määruse paragrahvi 7 lõike 6 kohaselt vallavalitsus avalikustab muudetud veevarustuse ja

reovee ärajuhtimise teenuse hinna vähemalt 90 päeva enne kehtima hakkamist ning selle kohta avaldatakse vastav teade avalikkusele. Antud määrusest ei ilmne, et mingis osas ülenormatiivse reostustasu kehtima hakkamise kord oleks teistsugune ja jõustuks määruse jõustumisest. Seega on maakohtu otsus Rae Vallavalitsuse 28.09.2004 määrusega nr 11 kinnitatud hindade kehtivusest kuni 19.06.2006 põhjendatud ja selle muutmiseks puudub alus. Menetluskulude jaotamine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohtukulu jaotamise ja kindlaksmääramise osas senikehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi hagi osalisel rahuldamisel võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kolleegium leiab, et kuivõrd antud vaidluses kuulub hagi osalisele rahuldamisele, siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.