Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus:

tasumist ette näinud. Vallavalitsuse määrusega nr 11 on kostja teenustele kehtestatud hinnad kuni 8. saastegrupini, s.t 8. saastegrupp on kõige viimane saastegrupp, mille eest kostja on õigustatud raha küsima. Saastegrupid on kehtestanud xxx kooskõlastatult xxxVallavalitsusega. Kostja tugineb arvete esitamisel xxx ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saastegrupi määramise juhendi (edaspidi Juhend) punktile 9. Juhend on xxxVallavalitsuse poolt kooskõlastatud 06.02.2001.a korraldusega nr 164. xxx Vallavalitsuse kooskõlastus kui menetlustoiming on põhimõtteliselt täiesti erinev haldusakti andmisest e. kehtestamisest. Haldusmenetluses eristatakse haldusorgani kooskõlastust ja haldusakti andmist. Haldusorgani seisukoht, olgu see siis kooskõlastuse, nõusoleku, heakskiidu või arvamuse vormis, ei ole iseseisvaks haldusaktiks; ta ei evi väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi või kohustusi väljaspool seisvatele isikutele. Haldusmenetluse üldpõhimõtte kohaselt on kooskõlastuse nõue menetlusõiguslik nõue ning kooskõlastuse andmine või andmata jätmine on menetlustoiming. Kooskõlastust saab vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Vastutus õiguspärase haldusakti andmise eest jääb lõppotsustajale, kes ei saa oma tegevuse õigustusena toetuda teise haldusorgani kooskõlastuse olemasolule. Hind kehtestatakse vee-ettevõtja taotluse alusel, kuid seda teeb vallavalitsus haldusaktiga, mitte kooskõlastusega. Vallavalitsus saab hinna määramisel juhinduda ainult määrusega nr 83 korrast ja ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest, ta ei saa veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinda määrata selle korra või seaduse väliselt. ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt avalikustatakse uus hind kolm kuud enne kehtestamist. Määruses nr 11 kehtestatud hinnad 2005. a kohta ei näe ette 5-kordset tasumäära 8. saastegrupi ületamisel, mistõttu ei ole 5-kordne tasumäär kehtiv, kuna seda ei ole nõuetekohaselt menetletud, kehtestatud ega avalikustatud. Asjaolu, et hageja teadis Juhendist alates 2004. a aprillist ei muuda saastegrupi tasu 5-kordset määra seaduslikuks. Juhendi aluseks on xxxVallavolikogu 06.07.1999.a määruse nr 79 “Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri” p 11.6, mille kohaselt kehtestab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsele reostusele ning proovide võtmise sageduse ja korra. Kostja ületas xxx Vallavolikogu määrusega antud pädevust, kehtestades kanalisatsiooniteenuse osutamise hinna juhuks, kui reovee saasteainete sisaldus ületab 8. saastegruppi. Kostjal ei ole seadusest ega xxx Vallavolikogu määrusest tulenevat volitust määrust anda ja seega ei ole Juhendi näol tegemist üldaktiga. HMS § 92 lg 2 sätestab, et kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele. ÜVVKS ei sisalda edasivolitust. xxxVallavalitsuse 11.01.2005.a määruse nr 5 “Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hindade ja ülereostustasu kehtestamine Peetri, Rae, Lehmja ja Järveküla külades ning Assaku alevikus” preambulas sisaldub viide juhendile. Seega soovis xxx vald selles piirkonnas juhendist lähtuda. Vallavalitsuse määruses nr 11 ei ole viidet vallavalitsuse korraldusele nr 164 ega juhendile ja seega ei soovinud vallavalitsus juhendist ja selle sätetest lähtuda hageja tegevuskohas. Ebaseadusliku hinna tasumine ei muuda Juhendit hinna osas kehtivaks. Pooled ei saa tsiviilõiguslikus suhtes lähtuda teistsugustest tingimustest kui on kehtestatud haldusaktis, millega määratakse teenuse osutamise hind. Lepinguõiguses kehtivad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted vastavalt VÕS § 6; 7. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte alla kuulub ka koostöö põhimõte. Kuigi kostja pidi olema teadlik pädevuse ja volituste puudumisest, rikkus ta VÕS § 15 kohustust informeerida hagejat lepingupuudustest. Kostja tegutses vastuolus TsÜS § 138 ja VÕS § 6 hea usu põhimõttega. Hageja planeerib soetada eelpuhastamisseadmeid, mis nõuab investeeringuid umbes 16 miljoni krooni ulatuses. Viiekordse tasumäära kohaldamisel kahanevad xxx finantsvõimalused oluliselt oma puhasti soetamiseks. Vastavalt ÜVVKS § 4 lg 4 peaks kostja arendama oma puhastusseadmed sellise võimsuseni, mis võimaldab teenindada ka hageja ettevõtet. Kostja on eri- või ainuõigust omav ettevõtja konkurentsiseaduse (KonkS) § 17 tähenduses. Kostja on kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit: kostja on pannud toime KonkS § 16 p 1 märgitud rikkumise, s.o kehtestanud ebaõiglased müügihinnad. Kostja poolt 5-kordse tariifi nõudmine võib kaasa tuua KonkS § 16 p-ga 3 sätestatud erinevate võrdväärsete äripartnerite

suhtes erinevate tingimuste pakkumise keelu rikkumise. Kui kostja viib oma ähvarduse täide, on ta toime pannud KonkS § 16 p-s 6 sätestatud rikkumise, s.o põhjendamatult keeldunud kauba müümisest. Konkurentsiseadus välistab nimetatud olukorras heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise katkestamise. Kostjal ei ole õigust peatada heitvee ärajuhtimise teenuste osutamist, kui tasumata arve väljastamise aluseks võetud hinnad on seadusega vastuolus. Kostja nõuab 22.09.2005.a kirjas, et hageja tasuks arvete eest 4 073 274 krooni. Vastavalt vallavalitsuse määruse nr 11 p 1.2 sätestatud 8. saastegrupi hinnale pidi hageja tasuma 1 220 827.55 krooni, mida hageja ka tegi. Seega on hagejal õigus kasutada VÕS § 114 lg 4 ja § 101 lg1 p-st 1 tulenevaid õiguskaitsevahendeid ja nõuda kostjalt kohustuse täitmist e kanalisatsiooniteenuse osutamist. Põhjendatud ja mõistlik on esitada hagi seadusest ja lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudes. Ennetava hagi esitamine on suunatud kostja kahjustava tegevuse ja võimaliku kahju ärahoidmisele. 21.03.2006.a võttis xxx Vallavolikogu määrusega nr 15 vastu “xxx valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra”. Viidatud korra § 4 lg 8 p 2 annab vee-ettevõtjale õiguse nõuda kliendilt viiekordset SG-8 suhtes kehtestatud ülenormatiivse reostuse tasu. Selline õigus on vallavolikogu poolt kehtestatud esmakordselt. Vallavolikogu määruse nr 15 § 8 lg 4 kohaselt jõustus määrus 25.03.2006.a. Samas oleks pidanud ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt ülenormatiivse reostuse tasu avalikustama vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Kuna määrus avalikustati alles mitte enne kui 21.03.2006.a, ei saanud selles sätestatud viiekordne SG-8 suhtes kehtestatud ülenormatiivse reostuse tasu hakata kehtima enne 19.06.2006.a. Määruse nr 15 lõppsätetes ei ole kehtestatud erandit määruse jõustumisele ülenormatiivset reostuse tasu puudutavas osas. Tulenevalt Põhiseaduse § 3 lg 1; § 154 on Põhiseaduse vastased kõik seadusega vastuolus olevad seadusest alamal seisvad õigusaktid. Kuna määruse nr 15 § 8 lg 4 on ülenormatiivse reostuse tasu kohta erandit mittesätestavas osas vastuolus ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseadusega, on määrus vastuolus Põhiseadusega. Hageja taotleb PS § 15 alusel vallavolikogu määruse nr 15 § 8 lg 4 põhiseadusevastaseks tunnistamist ning kohaldamata jätmist.

KOSTJA VASTUVÄITED

xxx vaidles hagile vastu. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kohtukulud 52 392 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja reostuskoormus ületas vaidlusalusel perioodil saastegrupi BHT7 osas, mis oli 8. saastegrupist suurem. Vaidlusalusel perioodil on hageja BHT saastetase olnud 2300-3500 mgO/l, seega ületati 8. saategruppi 1,5-2,3 korda. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited:

kuidas kahjustab kooskõlastamise teel sündinud hind tema õigusi. Hageja arutlus haldusorganite vahelisest kooskõlastusmenetlusest võib olla õige, kuid ei ole asjakohane hageja ja kostja vahelistes suhetes. Vallavalitsus, kes n.ö kooskõlastuse andis, oligi ise hindade kehtestamiseks pädev ametiasutus. Sisulist takistust haldusakti õigusliku jõu toimel ei ole. Hageja jätab tähelepanuta, et hind on määratud haldusaktiga. Juhend, mille kehtivuse üle pooled kohtus vaidlevad, on kooskõlastatud xxx vallavalitsuse 06.02.2001.a korraldusega nr 164. Korraldus on kohaliku omavalitsuse täitevorgani (antud juhul vallavalitsuse) õigusakt. Juhend on kooskõlastatud või kehtestud vallavalitsuse poolt ning kuna see ongi vallavalitsuse pädevuses, siis ei saa olla tegemist tühise haldusaktiga HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt. Hageja tuginemine avalikustamise nõudele ja selle pinnalt tehtud järeldused on ebaselged. Avalikustamise kohustuse eesmärgiks on see, et selle teenuse tarbijatel on õigus 3 kuud ette teada uute hindade kehtestamisest. Muu hulgas annab eelnev hinna avalikustamine võimaluse teenuse osutamise leping üles öelda, kui uus hind ei ole kliendi jaoks vastuvõetav. Hagejale oli teada Juhend ja selles kehtestatud ülereostuse tasu liitumisel kostjaga, s.o mais 2003. a. Liitumisel selgitati hagejale üksikasjalikult, kuidas määratakse teenuse hind ning et ülereostuse korral on kehtestatud suurem tasu ja et see tuleneb Juhendist. Kõige hiljem pidi hageja olema ülereostustasust teadlik hiljemalt 19.04.2004.a, pärast kostja pöördumist hageja poole. Koos pöördumisega esitati hagejale ka Juhendi ärakiri. Kostja teavitas hagejat 04.06.2004.a, et hagejale rakendatakse maikuus 5-kordset 5. saastegruppi tariifi ning kui hageja saastenäitajaid ei langeta, siis rakendatakse tema suhtes 5-kordset 8. saastegrupi hinda. Juhendi näol on tegemist haldusaktiga. Tsiviilkohtumenetluses tuleb eeldada, et haldusaktid kehtivad, tsiviilkohus ei saa võtta ühe või teise haldusakti kehtivuse osas seisukohta. Vaidlus haldusaktide kehtivuse üle on avalik-õiguslik vaidlus, mis tulenevalt HKMS § 3 lg 1 p-st 1 kuulub halduskohtu pädevusse. Hageja ei ole nimetanud konkreetset õigusnormi, mille alusel see haldusakt tühine on. Hageja on asunud tsiviilkohtumenetluses vaidlustama Juhendit kui haldusakti eelkõige seetõttu, et halduskohtumenetluses ei ole tal võimalik seda enam teha kaebetähtaja möödalaskmise tõttu. Kui hagejale antakse võimalus vaidlustada haldusakte tsiviilkohtumenetluses ilma kaebetähtaja piiranguta, siis kaotaks halduskohtumenetluses kehtestatud kaebetähtaeg mõtte. Vaidlusalune Juhend on haldusakti vormis. Hageja ei ole tuginenud sellele, et Juhend ei vasta HMS 4. peatükis sätestatud nõuetele. Kui hageja leiab, et Juhend on õigusnormi sisaldav haldusakt, ei saa ikkagi tsiviilkohus otsustada Juhendi kehtivuse üle. Üldaktide kehtetuks tunnistamine kohtu poolt on võimalik üksnes siis, kui need on vastuolus põhiseadusega ning seda saab hinnata Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Hageja on tunnistanud Juhendi kehtivust. Pooled on varasemas äritegevuses lähtunud Juhendis kehtestatud hinnast. Ka 2005. a märtsist oktoobrini käsitles hageja Juhendit kehtivana. Hageja pöördus 24.05.2005.a kostja poole taotlusega arvete tühistamiseks. Taotluses tunnistas hageja ülereostust ja Juhendi kehtivust, kuid palus rakendada 5-kordse määra asemel 1,5-kordset määra. Sarnase sisuga Juhendit õiguslikult tunnustav on ka hageja kiri 15.07.2005.a. Hageja viited konkurentsiseadusele on ebaõiged. Kostja ei ole hindasid ise kehtestanud, vaid need tulenevad vallavalitsuse korraldusest. Isegi juhul, kui see hind oleks kehtestatud kostja enda poolt, ei oleks tegemist ebaõiglase hinnaga. Hind on kõrge seetõttu, et see peab katma ülereostusest tulenevad riskid ja kahju ning ühtlasi mõjutama hagejat viima oma tootmine sellisele tasemele, et sellest väljuks heitvesi, mis ei seaks ohtu puhastusseadmete tööd ja seeläbi ei kujutaks ohtu keskkonnale. Kostja ei ole rikkunud erinevate võrdväärsete äripartnerite suhtes erinevate tingimuste pakkumise keeldu. Hageja on ainuke kostja klientidest, kes ületab tema poolt kanalisatsiooni suunatavalt reostuselt 8. saastegruppi. Kostja on ka oma tegudega andnud mõista, et teenuse osutamise lõpetamine on äärmuslik abinõu ja kostja ei olegi kavatsenud seda teha kergekäeliselt. Kui kostjal on valida puhastusseadmete töö seiskumise ja keskkonnareostuse või hagejale teenuse osutamise lõpetamise vahel, siis peab kostja valima viimase. See, et hageja tegevusega on tekitatud kahju keskkonnale ja et kostja peab hageja tegevuse tagajärgede eest riigi ees saastemaksu tasumise näol kahju hüvitama, on tõendatud 12.10.2006.a Tallinna Halduskohtu otsusega haldusasjas nr 3-06-1443.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxx ja xxx sõlmisid 20.05.2003.a veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingu (tl 15-16). Lepingu p 2 kohaselt osutab kostja hagejale veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kuni liitumispunktini. Lepingu p 5 kohaselt lähtutakse teenuse osutamisel Eesti Vabariigi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusest (edaspidi ÜVVKS) ja xxx valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjast. Lepingu p 10 näidati ära teenuse hinnad lepingu sõlmimisel ning lepingu p 11 viidatakse sellele, et teenuse hinna kehtestab xxxVallavalitsus. Seega on lepingu hinna puhul tegemist lahtise tingimusega VÕS § 26 mõttes, kusjuures hind jäetakse lepingust ja seadusest tulenevalt kolmanda isiku määrata. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 14 lg 2 sätestas, et veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse valla- või linnavalitsuse poolt ning avalikustatakse vähemalt kolm kuud enne nende muutmist. ÜVVKS § 14 lg 2 alusel kinnitas xxx Vallavolikogu 26.08.1999.a määrusega nr 83 xxx valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra (tl 22-23). Korra punktist 2 ning ÜVVKS §-st 14 lg 2 tulenevalt kehtestatakse hind järgnevalt: vee-ettevõtja esitab vallavalitsusele kirjaliku taotluse hindade kohta, vallavalitsus kooskõlastab selle vallavolikogu komisjonidega ning lõpuks kehtestab hinnad. Sellist korda järgides võttis xxx Vallavalitsus 28.09.2004.a vastu määruse nr 11, millega kehtestas alates 01.01.2005.a Jüri, Lagedi ja Vaida aleviku teeninduspiirkonnas teenuse hinnad kodukliendile ja ärikliendile (tl 24). Ärikliendile kehtestati hinnad kuni 8. saastegrupini k.a. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud määruseid tuleb kohaldada ka pooltevahelisele suhtele. Tulenevalt ÜVVKS § 8 lg 4 kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja. xxx Vallavolikogu kinnitas nimetatud eeskirja 06.07.1999.a määrusega nr 79 (tl 49-60). Eeskirja p 11.6 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele ning proovide võtmise sagedused ja korra vee-ettevõtja kooskõlastatult xxx Vallavalitsusega. Vee-ettevõtja xxx kehtestas nimetatud eeskirja alusel ühiskanalisatsiooni juhitud heitvete proovide võtmise ja saastegrupi määramise juhendi (tl 33-36xxx Vallavalitsus kooskõlastas juhendi 06.02.2001.a korraldusega nr 164 (tl 37). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled on nimetatud juhendist lähtunud proovide võtmisel ja saastegrupi määramisel ning juhend on selles osas pooltevahelistele suhetele kohaldatav. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas teenuse hinna määramisel on kohaldatav ka Juhendis sätestatud ülereostustasu. Hageja nõuete lahendamiseks tuleb kohtul analüüsida: 1) kas kostjal oli õigus kohaldada Juhendi p 9 nimetatud viiekordset 8-nda saastegrupi tariifi 2005. a märtsist oktoobrini; 2) kas xxx Vallavolikogu määrusega nr 15 kehtestatud “xxx valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra” § 8 lg 4 on vastuolus Põhiseadusega; 3) kas Rae Vallavalitsuse 28.09.2004.a määrusega nr 11 kehtestatud hinnad kehtisid kuni 19.06.2006.a; 4) kas ja millistel alustel oli xxx õigus tõkestada xxx heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni kuni 19.06.2006. a.

Tulenevalt Riigikohtu 10.03.2003.a otsusest nr 3-2-1-17-03 ning 13.12.2004.a otsusest nr 3-2-1-141-04 on ka üldkohus tsiviilkohtumenetluses pädev tuvastama, kas haldusakt kehtib ja kas ta on õiguspärane, kui sellest sõltub mõne tsiviilasja lahendamine, kuid kehtivat haldusakti ei saa tsiviilkohtumenetluses tunnistada kehtetuks. Haldusakt on HMS § 54 järgi õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega on üldkohtul võimalik tuvastada, ka haldusakt on vastu võetud. Kohus leiab, et vaidlusalust saastetasu ei ole ettenähtud korras kehtestatud. Juhendi p 9 saab vaadelda kostja kirjaliku taotlusena sellise hinna kehtestamiseks. Vallavalitsuse 06.02.2001 korraldusest nr 164 ei nähtu, et nimetatud hind oleks kooskõlastatud vallavolikogu komisjonidega ning vallavalitsus oleks selle kehtestanud. ÜVVKS § 14 lg 2 ja xxx Vallavolikogu 26.08.1999.a määrus nr 83 eeldavad, et menetlemise tulemusel annab vallavalitsus välja haldusakti, kus on määratud teenuse hind. Kohus ei loe hinna kehtestamise korrast kõrvalekaldumiseks asjaolu, et vallavalitsus on kasutanud sõna „kooskõlastama“ sõna „kehtestama“ asemel. Samas ei ole vallavalitsus välja andnud haldusakti, kust tuleneks kostja õigus küsida hagejalt teatud juhtudel 5-kordset 8-nda saastegrupi tariifi. Nimetatud asjaolu oleks pidanud kajastuma vallavalitsuse enda määruses, mitte määrusega kooskõlastatud juhendis. Asjaolu, et vallavalitsus on andnud Juhendile kooskõlastuse, ei muuda Juhendit vallavalitsuse poolt kehtestatud haldusaktiks. xxx Vallavolikogu kehtestas 21.03.2006.a määrusega nr 15 „xxxvalla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra“. Korra § 3 lg 1 kohaselt kehtestab teenuse hinna vee-ettevõtja poolt kirjaliku taotluse alusel oma määrusega xxx Vallavalitsus kooskõlastatult vallavolikogu majandus- ja eelarve, keskkonna- ning sotsiaalkomisjoniga. Seega on vallavolikogu oma määrusega täpsustanud, et vallavalitsus peab hindade kehtestamiseks vastu võtma määruse. Kuigi varasemas korras ei olnud seda sõnaselgelt välja kirjutatud, tulenes seadusest ja korrast vallavalitsusele kohustus vajalik õigusakt ise vastu võtta. xxx Vallavolikogu 06.07.1999.a määrusest nr 79 tulenes kostjale volitus kehtestada ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsetele reostustele ning proovide võtmise sagedus ja kord. Vallavolikogu ei ole andnud vee-ettevõtjale volitust osaliselt kehtestada ka heitvee ärajuhtimise teenuse hind. Eeltoodu alusel leiab kohus, et xxx oli õigus saada heitvee ärajuhtimise teenust AS-ilt xxx ainuüksi vastavalt xxx Vallavalitsuse 28.09.2004.a määrusega nr 11 kehtestatud hindadele. Viiekordse 8. saastegrupi tariifi kohaldamata jätmine on vastuolus heitvee ärajuhtimisel kohaldatava „saastaja maksab“ printsiibiga ning ÜVVKS §-iga 14 lg 4, mille kohaselt ei tohi sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenus hind olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Tallinna Halduskohus jättis 12.10.2006 otsusega rahuldamata xxx kaebuse Harjumaa Keskkonnateenistuse 20.04.2006 makseteatise 123-V nr 30-6-6/2251 tühistamiseks. Nimetatud makseteatisega kohustati kostjat tasuma saastetasu summas 532 881 krooni lubatud piirmäära ületava biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) eest. 8. saastegrupist kõrgema tariifi kehtestamata jätmisel on hagejal ÜVVKS § 14 lg 3 alusel õigus taotleda teenuse hinna tõstmist ja saamata jäänud saastetasud jagatakse ära kõigi tarbijate vahel. Selline lahendus oleks diskrimineeriv näiteks füüsilistest isikutest tarbijate suhtes, kelle reovee saastenäitajad jäävad esimese 4 grupi piiresse ning kes peaksid hakkama tasuma tehaste poolt kanalisatsiooni lastud reovee saastenäitajate pärast suuremaid saastetasusid. Samas asub kohus seisukohale, et hinna kehtestamine on vallavalitsusele pandud kohustus ning määratud korra järgimata jätmine vallavalitsuse poolt ei saa kaasa tuua tagajärgi tarbija jaoks. Teenuse tarbijal peab olema õigus tugineda selle, et hind määratakse vallavalitsuse haldusaktiga

isegi siis, kui vee-ettevõtjale ei ole tagatud ÜVVKS § 14 lg 3 nimetatud kulude katmist ning tulukust. Õige on hageja seisukoht, et Juhend ei muutu poolte vahel sõlmitud lepingu osaks ka siis, kui pooled on mingis ulatuses juhendist lähtunud. Heitvete ärajuhtimise teenusele ei kohaldata täielikult lepinguvabaduse põhimõtet. Teenuse hinna reguleerimise korra sätestab selliste lepingute puhul seadus ning hinna kohaliku omavalitsuse määrus, see ei tulene poolte vahel sõlmitud lepingust. Järelikult ei saa kostja kehtestatud hinnalisand muutuda lepingu osaks hoolimata sellest, et hageja oli hinnalisandist teadlik juba varem, on seda mingil ajal aktsepteerinud ning tasunud. Kuna kostjal puudus volitus teenuse hinna kehtestamiseks, ei analüüsi kohus, kas Juhendi puhul on tegemist haldusaktiga ning selle kooskõlastamise tagajärgi.

ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamine Jüri, Lagedi ja Vaida alevikus ning nende alevike ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ühendatud ja piirnevates külades” kehtestatud hindadele kuni 19.06.2006.a. Selguse huvides tegi kohus hagejale ettepaneku täpsustada nõuet ning lisada “välistades xxx Vallavalitsuse poolt 06.02.2001 korraldusega nr 164 kooskõlastatud juhendi“. Pooled olid nimetatud täpsustusega nõus.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja heitvesi ületas 13.-14.04.2005.a ning 12.-13.05.2005.a teostatud mõõtmiste kohaselt biokeemilise hapnikutarbe osas 8. saastegrupi määra (tl 38-46, 61, 62, 64, 132, 133). 19.04.2004.a teatas kostja hagejale, et ei suuda hagejalt sellise reostusastmega vett vastu võtta (tl 129-130). Hageja teatas vastuseks, et on rakendanud meetmeid saaste vähendamiseks (tl 131). xxx saatis 07.05.2004.a xxxVallavolikogu esimehena ning xxx nõukogu esimehena hageja kirja seoses heitvee kvaliteediga (tl 126). xxx esitas xxx 31.03.2005.a, 30.04.2005.a, 31.05.2005.a, 30.06.2005.a, 31.07.2005.a, 31.08.2005.a, 30.09.2005.a, 31.10.2005.a arved 5-kordse saastegrupi järgi tasumiseks (tl 25-32). Hageja on esitanud 30.09.2005.a, 18.10.2005.a, 18.11.2005.a maksekorraldused (tl 18-21). xxx esitas hagejale 26.09.2005.a meeldetuletuse arvete tasumiseks summas 4 073 274.42 krooni koos hoiatusega heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise peatamise kohta (tl 17). Kostja saatis 21.07.2005.a hagejale meeldetuletuse arvete tasumise kohta ning teatas, et peatab arvete mittetasumisel teenuse osutamise (tl 63). Kostja saatis hagejale 07.10.2005.a meeldetuletuskirja arvete tasumiseks summas 4 261 708.04 krooni (tl 93) ja 07.11.2005.a kirja 4 810 393.99 krooni tasumiseks (tl 94). xxx Vallavolikogu 06.07.1999.a määrusega nr 79 kehtestatud eeskirja p 18.1.1 ja 21.03.2006 määrusega nr 18 kehtestatud eeskirja § 12 lg 6 p 1 kohaselt oli kostjal õigus teenuse osutamine peatada, kui klient on viivitanud arvete tasumisega üle ühe kuu. Kohus on asunud seisukohale, et kostjal ei olnud õigust esitada arveid 5-kordse 8. saastegrupi tariifide alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on jätnud tasumata arved ülereostustasu puudutavas osas (II kd, tl 48 pöördel). Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks jätnud arved tasumata vaidlustamata osas. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et tal oleks olnud alust peatada heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine mõnel muul eeskirja p 18 sätestatud alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevus oli ohtlik ühisveevärgile. Kohus rahuldab hageja kolmanda nõude ning tuvastab, et xxx oli kohustatud täitma xxx 20.05.2003.a sõlmitud lepingust tulenevat kohustust müüa xxx heitvee ärajuhtimise teenust vastavalt xxx Vallavalitsuse 28.09.2004.a määrusega nr 11 kehtestatud hindadele, samuti et xxx ei olnud õigust tõkestada xxx heitvee ärajuhtimist ühiskanalisatsiooni kuni 19.06.2006. a.

Kohus ei hinda xxx Vallavalitsuse 11.01.2005 määrust nr 5 (tl 47, 48), kuna poolte vahel ei ole vaidlust Peetri, Rae, Lehmja ja Järveküla külades kehtestatud tariifide osas. Kohus ei analüüsi 04.08.2005 ja 07.09.2005 koosolekute protokolle, mille kohaselt poolte esindajad on kohtunud ja arutanud hageja reostuse vähendamist (tl 65-69). Nimetatud protokollid kajastavad poolte tahet olukorda parandada, kuid ei too kaasa õiguslikku tagajärge. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Kostja tegevusest nähtuvalt ei ole ta olnud teadlik, et kostjal ei olnud õigust ülereostustasu kehtestada. Ka hageja ei ole varem kostja tähelepanu selle juhtinud. Õige on hageja väide, et kostja puhastusseadmed peaksid suutma hageja poolt kanalisatsiooni juhitud heitvett puhastada, kui see ei ületa keskkonnaministri poolt kinnitatud saastenäitajaid. Samas peaks hageja kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega püüdlema reostuse vähendamise poole. Hea usu põhimõttega kooskõlas oleks ka see, kui hageja tasuks kostjale hageja tegevuse tõttu määratud trahvid. Kohtuotsuses kasutatud mõiste „heitvesi“ vastab kehtivas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses kasutatud mõistele „reovesi“. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 08.12.2005.a. Kuna kohus on hagi rahuldanud, mõistab kohus tulenevalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 kostjalt hageja kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 120 krooni. Tegemist on

tuvastushagiga, mida kuni 01.01.2006 kehtinud seaduses käsitleti hinnata hagina. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt saab õigusabikuludena välja mõista hinnata hagi puhul õigusabikulud kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23.08.1999 määruse nr 42 kohaselt on hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 106 496 krooni. Arvestades tsiviilasja keerukust peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud maksimaalses määras, s.t summas 50 000 krooni.

Gerty Pau Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2007.a otsus Resolutsioon

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.