Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kuid mitte vähem kui 60.00 krooni. Hageja on arvestanud viivist alates 19.04.2002.a.16.06.2005.a. (1154 päeva), kokku summas 921.15 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1032.15 krooni, viivise summas 921.15 krooni, riigilõivu summas 140.00 krooni ja õigusabikulude katteks 97.67 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 02.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid, Nõude loovutamise lepingu nr NL200405AO, Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumäärusega ja hageja täiendavate dokumentidega isiklikult kätte saanud 17.05.2007.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 06.03.2001.a. sõlmitud tähtajaline Q Leping nr 10109366, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 06.03.2001.a. Ettemaksu arve nr T2 01132 alusel on kostja tasunud AS-ile R 145.00 krooni, millest Liitumistasu (SIM kaart) on 99.00 krooni, kuumaks DYNAMO on 45.00 krooni ja 1.00 kroon mobiiltelefoni Motorola M3888 maksumus. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 28.01.2002.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 22.02.2002.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 04.04.2002.a. esitatud lõpparve nr 8583210, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 412.18 krooni, kõneteenused 119.97 krooni ja leppetrahv summas 500.00 krooni. Hageja ei ole nimetatud lõpparvet kohtule esitanud, ega ka millegagi tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. Samuti jätab kohus tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete kordusväljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 04.04.2002.a. esitatud lõpparvega nr 8583210.

2(3)

TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kuna kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused, millest ei nähtu ka nende tegelik kehtivuse aeg (nimelt on väidetav kehtivuse kuupäev tingimustele peale kirjutatud kellegi poolt käsitsi), oleksid kostjale teatavaks tehtud ning kostja nendega nõustunud, tuleb leppetrahvi nõue summas 500.00 krooni jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 532.15 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 51.09 krooni ulatuses (3 % x 532.15 krooni x 4,2 aastat). Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 583.24 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 100.00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50.00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.