Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

24.09.2006 toimus liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides sõidukit Ford Sierra reg märgiga X XXXX, põhjustas liikluskahju sõiduauto Mazda 6 reg märgiga XXXXX omanikule. Kostjal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Hageja (kindlustusandja) poolt oli sõlmitud liikluskindlustuse leping, mille alusel tekkis hagejal kahju hüvitamise kohustus. Hageja poolt on kindlustushüvitisena liiklusõnnetuses kannatanule tekitatud kahjude korvamiseks välja makstud 32 571 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 4885.65 krooni. Kokku nõuab hageja kostjalt põhinõudes 37 456.65 krooni ning viivist, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit ja millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas 08.05.2007 kostjale isiklikult hagimaterjalid tema viibimiskohas Tartu Vanglas. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 31.01.2007 ja 12.02.2007 kostjale esitatud pretensiooniga nr 5529, liikluskahju väljamaksu arvestus-otsusega nr 1, hagejale esitatud arvega, 08.11.2006 garantiikirjaga, remondi eelkalkulatsiooniga, 09.11.2006 kindlustusjuhtumiks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega, fotodega kahju kannatanud autost, kostja ja kannatanu A.P. sõidudokumentidega, A.P 24.09.2006 seletuskirjaga, politsei poolt hagejale esitatud tõendiga liiklusõnnetuse toimumisest, 18.10.2006 otsusega väärteoasjas nr 2602,06,014409 ja 24.09.2006 liiklusõnnetuse aktiga. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 4 kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust või sõidukijuhtimise õigus oli peatatud või sõiduki juhtimine oli üle antud vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta isikule. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla summas 37 456.65 krooni ning viivise, mille määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.