Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Hageja kinkis kostjale notariaalse kinkelepinguga oma abikaasa IN poolt volitatuna ja sellel ajal alaealise kostja seadusliku esindajana 23.03.1998.a. korteri aadressil XXX,Tallinn. Kostja kanti eluruumi omanikuna registrisse. Pooled koos hageja poja A elasid eluruumis ühise perena. Kuna kostja oli alaealine, siis kandis hageja eluruumi kulutused. Hageja kandis ka suuri kulutusi korteri säilitamiseks ja heakorrastatuse tõstmiseks. Tulenevalt kostja käitumisest poolte suhted halvenesid ning kostja lahkus eluruumist. Kostja ei ole eluruumi tagasi tulnud ega täisealisena korteri kulutusi kandnud. Kostja on hakanud esitama pretensioone hageja ja hagejast sõltuvate isikute eluruumi kasutamise kohta ning on avaldanud soovi võõrandada eluruum kolmandatele isikutele. Kostja soovi tuleb käsitleda kui kavatsust alusetult rikastuda hageja arvel. Kostja täisealiseks saamisest on hageja kandnud eluruumi ekspluatatsioonikulusid kokku 21 419 krooni, tasunud osamaksu üldsummas 1 182 krooni, 50 senti ning seonduvalt eluruumi heakorrastatuse tõstmise ja kaasajastamisega on hageja kandnud kulutusi summas 232 450 krooni. Seega on hageja kandnud kulutusi kostja kasuks 255 051,50 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista 255 051,50 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kirjaliku vastuse kohaselt ei ela kostja nimetatud korteris alates 1999 aastast. Seega ei kasuta ta kommunaalteenuseid ja ei saa mingit kasu omandiõigusest sellele korterile. Kostja sai korteri omanikuks 23.03.1998.a. tol ajal oli kostja 13 aastane. Kostja ei ela selles korteris alates 1999, kuna tema suhted hagejaga halvenesid. Nende perekonda tuli hageja uus elukaaslane ja antud olukorras viskas hageja faktiliselt kostja eluruumist välja. Sellest ajast alates elas kostja vanaema juures. Hageja kui kostja ema ei osalenud alates 1999.a. kostja ülalpidamises. Hageja elas vaidlusaluses korteris ja täiel määral kasutas antud elamispinda oma huvides, sealjuures tegi seal remonti. Kostja andmetel tehti põhiremont 2002.a. Kostja ei palunud hagejat teha korteris mingit remonti, samuti ei keelanud seda, kuna hageja teostas remondi enda jaoks. Varasem korteri sisustus ja seisukord olid piisavad normaalsed elamise jaoks. Remont lõppes juba 2002.a. ning selle väärtus amortiseerub pidevalt, sealjuures hageja elab remonditud korteris ja kasutab enda jaoks remondi hüvesid. Kostja teada võttis hageja 2004.a. laenu KÜ-lt kusjuures märkis tagatiseks kostja omandis oleva korteri. Hagiavaldusele lisatud arvetest nähtub, et hageja on arvatavasti ostnud ja paigaldanud umbes 13 plastikakent ja santehnilise varustuse, jääb aga arusaamatuks kuidas see puudutab kostjat. Ka vajab märkimist, et akende hinda on tunduvalt suurendatud. Samuti esitab hageja kohtule arveidkviitungeid, vastavalt millele tema või hr M on ostnud kaste tööinstrumentide hoidmiseks. Hageja maksab aeg-ajalt KÜ poolt esitatud arvetele vastavalt oma võlasummasid, samal ajal tahab, et kostja maksaks need summad, mis mitte kuidagi kostjat ei puuduta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kohtukulud jätta hageja kanda.

VASTUHAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Käesoleval ajal puudub vastuhagejal kui korteri XXX omanikul võimalus asja vallata, kasutada ja käsutada. Valdaja ignoreerib omaniku sõnu ja arvamusi. Omaniku ja valdaja suhetest ilmneb, et omanik oli pidevalt vastu, et valdaja korteris midagi tegi näiteks omavoliliselt suurendas korteri valdajate ringi või hakkas teostama seal kallihinnalist remonti. Sealjuures ei informeerinud valdaja omanikku, et remonti kavatsetakse tegema hakata. Omanik sai sellest teada siis kui remont juba käis. Korteri valdaja teadis, et temal puudus suurem õigus korterit vallata, kuna see õigus kuulub omanikule. Valdaja tegi kõik selleks, et omanik lahkuks korterist näiteks nõudis omanikult, et see maksaks oma osa korteri arvete eest, kuigi omanik oli siis veel alaealine ning valdajal oli kohustus alaealist ülal pidada. Selle tegevuse kaudu sai valdaja omavoliliselt korteri oma valdusesse. Aja jooksul lubas valdaja formaalselt omanikule vajaduse korral temale kuuluvat korterit kasutada, kuid tegelikult omanikul puudus võimalus oma korterit kasutada, kuna seal elas valdaja ja tema elukaaslane. Omanik sai teada KÜ esimehelt, et korterile on tekkinud võlgnevus, mis seisuga 04.11.2005.a. moodustab 103 861,35 krooni.

Võlgnevus kommunaalmaksete eest moodustab umbes 11 000 krooni ja see pidevalt kasvab. Vastuhagiavalduse kohaselt palub vastuhageja kohustada vastukostjaid lõpetama temale kuuluva korteri ebaseaduslik kasutamine ja tagastada korter vastuhageja valdusesse. Vastuhagi täpsustuse kohaselt (tlk 178-180) ei maksa vastuhagis kostja TM korteri kommunaalmakse. Vastuhageja andmetel moodustab põhivõlgnevus 15 678,77 krooni, seejuures viivisnõuded 2 599,08 krooni. Kuna vastuhageja ei ole saanud oma korterit kasutada on ta pidanud eluruumi üürima. Alates 19.augustist 2005.a. kuni 01.06.2006.a. üüris vastuhageja korterit aadressil XXX, Tallinn ja alates 01.juunist 2006.a.-20.03.2007.a. üürib vastuhageja korterit aadressil XXX, Tallinn. Vastuhagi täpsustuse kohaselt (tlk 193-195) palub vastuhageja vastukostja TMlt välja mõista 90 000 krooni sh. korteri üüri, mille vastuhageja oli sunnitud eluruumi üürimisel tasuma, summas 60 000 krooni ja korteri XXX, mida kasutab vastukostja tasumata kommunaalmaksed summas 30 000 krooni.

VASTUHAGIS KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad esitatud vastuhagi ei tunnista. Vastuhagejale ei ole kunagi olnud takistatud eluruumi sissepääs. Vastuhagejale kuuluvas korteris on olemas vaba tuba ning tal oleks võimalik seda kasutada. Vastuhageja ei ole kunagi kandnud korteriga seotud kulutusi. Vastukostjad leiavad, et asjas tuleks saavutada kokkulepe.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud pooled ja poolte esindajad, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada. Asjas puudub vaidlus, et korteri aadressil XXX, Tallinn omanik on kostja. Kostja sai korteri omanikuks 1998.a. kinkelepingu alusel, korteri kinkisid kostjale, kes sel ajal oli alaealine, tema vanemad sh. hageja. Asjas puudub vaidlus, et korteri kinkimise ajal elasid korteris hageja, kostja ja hageja poeg s.o. kostja vend. Asjas puudub vaidlus, et poolte omavaheliste pingeliste suhete tõttu lahkus kostja 1999.a. korterist ja asus elama vanaema juurde. Asjas puudub vaidlus, et hageja alustas korteris remonti, remont kestis 2002.a. lõpuni, s.o. ajal kui kostja oli alaealine. VÕS § 1018 lg 1 järgi kui isik (käsundita asjaasja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui p 2 järgi asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Õigustatud käsundita asjaajamise üheks eelduseks on see, et asjaajaja poolt tehtav tegu peab kasvõi osaliselt kuuluma võõrasse huvisfääri. Antud asjas puudub vaidlus, et korter aadressil XXX, Tallinn kuulus omandiõiguse alusel kostjale, samas on asjas tõendamist leidnud, et kostja remondi tegemise ajal korteris ei elanud. Selles korteris elas hageja koos oma pojaga (kostja vennaga). Seega, kuigi hageja elas vaidlusaluses korteris ja kasutas seda, teadis ta, et korter kuulub kostjale. Kuna tahe soodustada teist isikut esineb ka juhul, kui asjaajaja tahab – kasvõi osaliselt - teha midagi teise isiku kasuks, siis leiab kohus, et käesolevas vaidluses on nimetatud eeldus on täidetud. Lastes korteris teha nii kapitaal- kui ka sanitaarremondi, kasutas hageja küll remonditud korteri hüvesid, kuid tõstis samas remondiga ka oluliselt korteri väärtust. Teiseks õigustatud käsundita asjaajamise eelduseks on asjaajamiseks õigustatuse puudumine, kuna VÕS § 1018 lg 1 tulenevalt ei kohaldata õigustatud käsundita asjaajamise sätteid siis, kui soodustatu oli andnud asjaajajale õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Asjas ei ole nende aluste olemasolu tõendatud. Kehtivat lepingulist suhet poolte vahel kostja alaealisuse tõttu PerekS § 100 lg 4 järgi tekkida ei saanud ning taolise suhte olemasolule pole ka osutatud. Õigustatud käsundita asjaajamise eelduseks on ka see, et asjaajamine vastab soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele. Samas ei oma käsundita asjaajamise õigustatuse seisukohalt tähtsust piiratud teovõimega isiku nõusolek. Piiratud teovõimega isiku puhul on

oluline tema seadusliku esindaja tahteavaldus. Kostja seaduslikuks esindajaks oli remondi teostamise ajal hageja, kes remondi teostamisega ühtlasi väljendas ka oma nõusolekut remondi teostamiseks alaealise kostja asemel. Piiratud teovõimega isiku asja ajamisel tuleb lähtuda tema huvist. Kostja on vaidluses tuginenud asjaolule, et korter remonti ei vajanud selle seisukord oli piisavalt normaalne elamise jaoks. Ka tunnistaja MV ütlustest nähtub, et enne remonti oli korter normaalses seisus. Samas nähtub tunnistaja TG ütlustest, kes samuti elab XXX, Tallinn elavas korterelamus, et selle maja korterid olid enne remondi teostamist väga halvas seisus, kuna maja ise oli halvasti ehitatud. Tunnistaja SG ütlustest elamu iseloomustuse kohta nähtub, et majas asuvate korterite remondivajadus oli ilmne. Ka tunnistaja IS ütlustest nähtub, et enne remondi teostamist oli korter XXX halvas seisukorras. Asja materjalidele lisatud ekspertarvamuse (tlk 75-100) p 4.1 (tlk 78) kohaselt oli korteri nr 24 mõningane ümberehitamine ja ehituslikult kaasajastamine igati põhjendatud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et teostatud korteri remont oli vajalik ja vastas omaniku huvile. Asjas puudub vaidlus, et kostja korteri remondist teadis ja seda juba seetõttu, et see kestis mitu aastat. Kohus osutab, et kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et remondi tegemist ta ei keelanud. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei küsinud kostja arvamust korteri kujundamise jm suhtes, see aga viitab kohtu arvates asjaolule, et korteri remondi ajal kostja möönis remondivajaduse olemasolu. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja väidete kohaselt teostas ta kostjale kuuluvas korteris remonti summas 232 450 krooni. Asja materjalidele lisatud ekspertarvamuse (tlk 75-100) p 4.1 (tlk 78) kohaselt on korteri nr 24 mõningane ümberehitamine ja ehituslikult kaasajastamine igati põhjendatud, p. 4.2. kohaselt ei ole ehitus-remonttööde läbiviimisel kasutatud ülikalleid materjale, tööd on teostatud keskmisel ehitustehnilisel ja maksumuslikul tasemel, arvamuse p 3.3.3. järgi on asuva elamu korteris nr 24 tehtud ehituslike tööde maksumuseks 232 450 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus, et asjatundja arvamuses (tlk 82-92) loetletud tööd on remondi käigus aadressil Tallinn, XXX korteris teostatud. Asjas puudub ka vaidlus, et asja materjalidele lisatud kuludokumentide kohaselt on remondimaterjalide ja sellega seonduva maksumus vastavalt esitatud arvestusele (tlk 47) 68 539,70 krooni. Kuna kostja asjatundja arvestuses toodud remondimaksumusele summas 232 450 krooni vastu vaielnud ei ole ning hageja on tuginenud asjaolule, et kõik remondi kuludokumendid ei ole tal säilinud ja töö tegemise eest tasus ta töövõtjatele sularahas, siis leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et remondi korteris aadressil XXX maksumuseks oli 232 450 krooni. VÕS § 1023 lg 1 järgi saab käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kuna asjas on eelpooltooduga tõendamist leidnud, et asjaajaja s.o. hageja kulutused moodustasid 232 450 krooni, siis tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Asjas puudub vaidlus, et hageja on tasunud 18.12.2002.a.-18.05.2005.a. s.o. ajal kui kostja oli juba täisealine korteri XXX kohta esitatud arvete (tlk 17-46) alusel tasunud hoolduse, remondifondi, kütte ja muu eest kokku 21 419,05 krooni (arvestus tlk 16) ning tasunud korteri osamaksu KÜ moodustamisel summas 1 182,50 krooni. AÕS § 88 lg 1 järgi võib valdaja nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliliselt. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1042. Asjas puudub vaidlus, et eelnimetatud aja jooksul kostja korteris ei elanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et poolte suhted olid väga pingelised, mistõttu ei olnud võimalik kostjal nimetatud eluruumis elada. Tunnistaja MV ütlustega on tõendatud, et hageja ja kostja olid pidevalt riius, nende suhted olid pingelised ja konfliktsed. Tunnistaja MV ütlustega on tõendatud, et just nimelt sellele pingelise olukorra tõttu sundis hageja kostja aadressilt XXX lahkuma. Kostja on asjas tuginenud sellele, et

hageja valdab korterit omavoliliselt, kostja on korduvalt nõudnud, et hageja korteri vabastaks, kuid hageja seda teinud ei ole. Ka hageja on asjas väljendanud (muuhulgas hagiavalduses tlk 5), et kostja saades täisealiseks, hakkas nõudma valduse tagastamist väites, et hageja ja temas sõltuvad isikud kasutavad eluruumi õigusliku aluseta. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal, s.o korteri valdajal esines õiguslik alus eluruumi vallata. Lepingulise suhte olemasolu poolte vahel tõendatud ei ole. VÕS § 1041 järgi teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kohus leiab, et hageja nõue eluruumi ekspluatatsioonikulude summas 21 419 krooni ja osamaksu summas 1182,50 krooni osas on põhjendamatu. Arvestuse aluseks oleva L ajavahemikul elas hageja tasuta nimetatud korteris, kusjuures puudus õiguslik alus korteri kasutamiseks. Asjas on tõendamist leidnud, et hagejast tulenevatel asjaoludel, et saanud seda korterit kasutada kostja. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei rikastunud hageja arvel VÕS § 1042 mõttes. Vastuhageja on esitanud kostja TM vastu kahju hüvitamise nõude. Poolte vahel puudub vaidlus, et ajavahemikul 30.06.2005.a. kuni 15.03.2007.a. kasutas korterit XXX, Tallinn TM. Korteri kommunaalmaksete võlgnevus nimetatud aja eest moodustas kokku 36 892,57 krooni (tlk 196). KÜ tõendi (tlk 197) kohaselt on korteril lasuvast võlgnevusest tasutud 01.02.2007.a. 3 296,42 krooni ja 06.03.2007.a. on tasutud 29 529,20 krooni. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud summad tasus KÜ-le vastuhageja. Vastuhageja palub kostjalt vastuhagis välja mõista 30 000 krooni. Kostja TM ei vaidle vastu, et korteri kasutajana tuleb tal kommunaalmakseid tasuda, kuid väidab, et ainult poole summa ulatuses, kuna vastuhagejal on võimalus kasutada korteris ühte tuba. Vastuhageja palus kostjalt vastuhagis välja mõista ka kahju summas 60 000 krooni, kuna vastuhageja on olnud sunnitud üürima endale eluruumi. VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eelpooltoodu kohaselt leidis kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et vastuhagis kostja TM kasutas korterit aadressil XXX, Tallinn õigusliku aluseta peale seda kui vastuhageja nõudis täisealiseks saades korteri vabastamist. Asjas on eelpooltooduga tõendamist leidnud ka asjaolu, et hoolimata formaalsetest väidetest, et vastuhageja oleks saanud korteris XXX kasutada ühte tuba, faktiliselt kostja vastuhagis seda vastuhagejale ei võimaldanud. Kuna omandiõiguse alusel enesele kuuluvat korterit kasutada vastuhageja ei saanud, siis oli korteri üürimine elamiseks vastuhagejal põhjendatud. Kuivõrd asjas puudub vaidlus, et korteri XXX kommunaalmaksed ajal kui kostja vastuhagis seal elas s.o. ajavahemikul 06.2005-03.2007.a., moodustasid rohkem kui 30 000 krooni (tlk 196) ja vastuhageja kandis enesele eluruumi üürimisega seoses kulutusi vähemalt 60 000 krooni (tlk 163-166; 217-225), siis leiab kohus, et vastuhageja nõue summas 90 000 krooni väljamõistmiseks vastuhagis kostjalt TM on põhjendatud ja tõendatud. Tarbides korteris kommunaalteenuseid ning jättes nende eest maksmata tekitas kostja vastuhagis vastuhagejale kahju, kuna vastuhagejal tuli tekkinud võlgnevus KÜ ees likvideerida. Antud asjas on tõendamist leidnud ka kahju tekkimine vastuhagejale seoses kostja vastuhagis poolt korteri ebaseadusliku valdusega. Kui kostja vastuhagis oleks vabastanud vastuhagejale

kuulunud korteri ei oleks kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu esinenud, kuna vastuhageja oleks saanud kasutada tema omandis olevat korterit, seega oleks langenud ära kohustus tasuda teise eluruumi kasutamise eest üüri. Kohus asub seisukohale, et vastuhageja poolt on tõendatud delikti objektiivne teokoosseis ja õigusvastasuse eeldus; samas vastuhagis kostja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja süü puudumist tõendanud ei ole. Vastuhagis esitas EN ka nõude TM ja ANi vastu eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes. Asja menetluse jooksul võõrandas EN temale kuuluva korteri astangu tn 62.24, Tallinn. Seoses sellega esitas vastuhageja avalduse menetluse lõpetamiseks eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes seoses nõudest loobumisega. Vastukostjad avaldusele vastu ei vaielnud. Alates 01.01.2006.a. kehtiv TSMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus nõudest loobumise kohta kuulub rahuldamisele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Arvestades vaidluse asjaolusid ning seda, et põhihagi tuleb rahuldada osaliselt, vastuhagi tuleb rahuldada, leiab kohus, et kostjalt põhihagis on põhjendatud välja mõista hageja eksperdiarvamuse saamiseks tehtud (tlk 72) kulud summas 7000 krooni, muud poolte kohtukulud tuleb jätta nende endi kanda. Osaline .õpplahend

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.